Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-09-57833
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
J. K. hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu töövaidluses.
Kohtuistungi toimumise aeg
27.mai 2010
Hagihind
25 000
Menetlusosalised
Hageja:
J. K. (IK xxx)
Hageja esindaja:
Advokaat Oleg Nišajev (määratud korras)
Kostja:
SA Ida-Viru Keskhaigla (RK 90003433)
Kostja esindaja:
V. K. (lepinguline esindaja)
Jätta J. K. hagi rahuldamata. Menetluskulud Jätta menetluskulud J. K. kanda.
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja ja kostja sõlmisid 12.01.2005 tähtajatu töölepingu. Hageja töötas erakorralise meditsiini osakonna registraatori ametikohal. Erakorralise meditsiini osakonna registraatori ametijuhendi kohaselt on ametikohale esitatavaks nõudeks eesti ja vene keele oskus. Kaebuseid hageja keeleoskuse kohta isikutelt ei ole laekunud. Keeleinspektsiooni 25.10.2006 kontrollakti ja otsuse nr 14-3182 kohaselt hageja eesti keelt ei valda ja peab sooritama kesktaseme eksami. Hageja kohustus õppima riigikeelt. 2008 korraldati töötajatele keelekursused, millest hagejale teatati alles siis, kui kursustest oli jäänud vaid kaks tundi järele. 07-08.09.2009 anti hagejale allkirjastamiseks ettepanekud töölepingu ülesütlemise kohta. 1 (5)
06.04.2009 hindamise tulemuste hinnangulehe kohaselt on töötajal peaaegu olematu riigikeele oskus ning töötaja vajab kindlasti edukaks töötamiseks täiendõpet ja töötaja kutseoskustega ollakse rahul. 28.09.2009 töötaja hindamise tulemuste hinnangulehe kohaselt ei olda töötaja keeleoskusega üldse rahul, hageja ei ole sooritanud keeleeksamit tasemele B ja hageja praktiline keeleoskus on nõrk. Hageja sai tööandjalt 06.10.2009 teate, kus on märgitud, et hageja on registraatori töökohale sobimatu ja TLS § 88 lg.1 p.2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda. Tööandja pakkus hagejale teist töökohta koristajana. Teate kohaselt on tööandja võimaldanud hagejale tasuta keeleõpet, kuid hageja seda kasutanud pole. Hageja leiab, et tööandja poolt temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine:
Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja leiab, et tööandjal oli mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 88 lg.1 alusel on tööandjal õigus töötajat sh isikust või tema käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel öelda üles tähtajatu tööleping etteteatamistähtaega järgimata. Tööandja märkis ülesütlemise teates, et keeoskuse taseme tõttu on hageja med-registraatori kohale sobimatu. Kostja on seisukohal, et keeleoskus on vahetult seotud tööülesannete täitmisega ning puuduliku keeleoskuse tõttu ei saanud töötaja hakkama oma tööülesannete täitmisega. Sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud teenuse osutamise dokumenteerima ning kanded tegema riigikeeles. Hageja ametijuhendi kohaselt pidi hageja valdama nii eesti kui vene keelt.
2 (5)
Kostja hakkas 2009 a-st läbi viima töötajate hindamist, kuna tekkis vajadus töötaja kutse ja keeleoskuse kontrollimiseks, et võimaldada tööandjal fikseerida töötaja kutse- ja keeleoskus, välja selgitada töötaja vajadused ning võimaldada talle selles osas täiendõpet. 06.04.2009 on hageja hindamise tulemustes märgitud, et töötaja kutseoskustega ollakse pigem rahul, kuid keeleoskusega ei olda üldse rahul. Tööandja märkis ettepanekute osasse, et edukaks töötamiseks vajab hageja kindlasti õpet, sest riigikeel on peaaegu olematu. Kostja leiab, et hagejal endal lasus kohustus peale hindamistulemustega tutvumist teha enda poolt kõik olenev, et keelt õppima asuda ning see piisaval tasemel omandada ning sooritada keeleeksam. Kostja möönab, et ta oleks pidanud hageja suhtes juba varem võtma kasutusele karmimad meetmed (oleks pidanud nõudma eesti keele omandamist varem ja/või lõpetama töösuhte). Kostja on seisukohal, et kuna keeleoskus on seotud tööülesannete täitmisega ning hageja ei saanud oma puuduliku keeleoskuse tõttu oma tööülesannetega hakkama, siis oli kostjal mõjuv põhjus tööleping erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaegu järgimata. Hageja on ekslikult tõlgendanud, et ülesütlemiseteade on tingimuslik. Kostja leiab, et tegemist on TLS § 88 lg.2 täitmisega, kus kostja pakkus hagejale teist tööd. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole toiminud mõistlikkuse ja hea usu piires ning on kostja heausksust pahatahtlikult ära kasutanud. Hageja on juba 2006 a-st, saanud Keeleinspektsioonilt ettekirjutuse, teadnud, et ta peab riigikeelt õppima hakkama ja keeleeksami sooritama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta valdab riigikeelt ja seeläbi saaks hakkama ka oma tööülesannete täitmisega. Hageja väide, et talle teatati tasuta keeletundidest siis, kui oli alles jäänud kaks tundi, on enesevabandamiseks välja mõeldud ja põhjendamata väide. Alates 2007 lõpust oli tööandja juures võimalik tasuta keeleõpe. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust kahju nõuda. Ta ei ole märkinud, millise kahjuga tegemist on. Hagejal puudub õigus nõuda ka saamata jäänud töötasu 25 000 krooni.
Esitas hageja kohtule OÜ Kersti Võlu koolituskeskuse tõendi, mille kohaselt hageja õpib koolituskeskuses eesti keele algtaseme kursustel alates 08.09.2009. Tulenevalt hageja esindaja väidetest, et vastava dokumendi puudumine keele valdamise kohta ja hagiavalduse väitest, et hageja valdab eesti keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul määral, esitas kohus hagejale tema tööd puudutavaid küsimusi eesti keeles tõlgi vahenduseta. Hageja ei suutnud elementaarsetele küsimustele eesti keeles vastata ja ei saanud mõnest küsimustest aru.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et:
3 (5)
TLS § 88 lg.1 p.2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Maakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine, sest tööandja ei järginud ülesütlemiseks ettenähtud tähtaegu. TLS § 97 lg.3 kohaselt TLS § 88 lg.1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus, lähtudes SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna med registraatori ametijuhendist ja tööandja 06.04.2009 seisukohast töötaja sobimatuse kohta erakorralise meditsiini osakonna med. registraatori ametikohale, leiab, et antud juhul oli TLS § 97 lg.3 kohaselt lepingu ülesütlemine etteteatamistähtaegu järgimata põhjendatud. Hageja põhikohustusteks olid lisaks muule: patsiendikeskne ja kliendisõbralik konfliktivaba teenindamine, dokumentide korrektne vormistamine (sh ambulatoorse kaardi ja haigusloo vormistamine), telefonidele vastamine järgides kehtestatud standardeid. Lisaks kohtule esitatud tõenditele hageja eesti keele oskuse taseme kohta võis kohus kohtuistungil isiklikult veenduda, et hageja eesti keele oskus on väga halb. Seega ei oleks mõistlik olnud hagejat oma ametikohal hoida järgimaks etteteatamistähtaegu. Arvestades, et tegemist oli erakorralise meditsiiniosakonna registraatori ametikohaga, võinuks eesti keelt mittevaldav registraator, kelle põhikohustuseks oli muuhulgas haigusloo vormistamine, tekitada patsiendi tervisele ja elule ohtlikke olukordi. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja on esitanud tingimusliku ülesütlemiseavalduse. Maakohus on seisukohal, et tegemist selgelt mõistetava ülesütlemisavaldusega, kuid tööandja, järgides TLS § 88 lg.2 pakkus hagejale võimalust teisele tööle asumiseks. Maakohus on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja töötaja sobimatus oma ametikohale on piisavalt tõendatud. Hageja ei eita, et juba töölepingu sõlmimisel 12.01.2005 teadis ta, et vastavalt oma ametijuhendile peab ta valdama eesti ja vene keelt. Lähtudes sellest, et tööandja saatis hagejale lepingu ülesütlemise teate 28.09.2009, oli aega eesti keele vajalikul määral omandamiseks 4 aastat ja ligikaudu 10 kuud. OÜ Kersti Võlu koolituskeskuse tõendist nähtuvalt ei ole hageja suutnud või soovinud oma eesti keele oskust vajalikul määral täiendada, sest alates 08.09.2009 õpib hageja alles eesti keele algtaseme kursustel, kuigi ametikohast tulenevalt peaks ta eesti keelt valdama vähemalt kesktasemel. 25.10.2006 Keeleinspektsiooni kontrollakti kohaselt (1 aasta ja 10 kuud peale töölepingu sõlmimist ja ametijuhendi allkirjastamist) tuvastati, et hageja ei valda eesti keelt. Hageja vaidlustas 28.09.2009 hinnangulehe keeleoskuse kohta, samas ei vaidlustanud ta 06.04.2009 hinnangulehte, kus tööandja esindaja märkis hinnangus, et ei ole rahul hageja keeleoskusega, viitas hageja probleemidele suhtlemisel õdede ja arstidega, konfliktidele patsientidega, mis seab kahtluse alla patsientide usalduse tööandja vastu, probleemid telefoni teel eesti keelt kõnelevate patsientidega. Kohus esitas hagejale eesti keeles järgmised küsimused:
Asjakohane ei ole hageja viide, et SA Ida-Viru Keskhaiglas töötab piisavalt isikuid, kes ei valda riigikeelt. Kohus on seisukohal, et keeleoskuse vajalikul määral valdamisel kontrollimisel tuleb igat juhtumit eraldi kontrollida. Kahtlust ei ole aga selles, et erakorralise meditsiiniosakonna med registraator peab eesti keelt vähemalt kesktasemel valdama. Kohus peab põhjendamatuks ka hageja väidet sellest, et tööandja pidanuks töötajale korraldama täiendõppe. Kostja kinnitas vastuses, et kostja on alates 2007 korraldanud oma töötajatele tasuta keeleõppe kursuseid, kuid hageja ei ole vajalikul määral selle vastu huvi üles näidanud. Seda asjaolu kinnitab ka see, et hageja, teades juba töölepingu sõlmimisel eesti keele oskuse vajalikkusest, õpib alates 08.09.2009 kõigest algtaseme kursustel. Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.