2-07-46704/24 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja pidi tasuma arved arvetel näidatud kuupäevadeks. Nii on kostja tasunud perioodil 14.11.2006-27.11.2007 kokku 8 937 934,25 krooni. Ehitustööde lõppmaksumust pooled kokku ei leppinud, kuna ehitamist alustati üheaegselt projekteerimisega ning see valmis etapiviisiliselt vastavalt valminud ehitusprojekti osadele ja selleks vajalikele kulutustele. 23.05.2007 esitas kostja võlgnevuse tasumiseks hagejale garantiikirja. Samuti tunnistas kostja esindaja võlgnevust 08.08.2007 pooltevahelisel kohtumisel. Kostja soovis võlgnevuse tasumiseks lisaaega. Kostja lubas seada ka hüpoteegi hageja kasuks. Maksegraafikust ja hüpoteegi seadmisest kostja viimasel hetkel loobus. Alates 28.08.2007 on kostja asunud ehitist kasutama oma igapäevases majandustegevuses. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Pooled ei leppinud lepinguhinnas kokku. Hageja ei esitanud kalkulatsioone ega kooskõlastanud seda kostjaga. Seetõttu nõuab hageja kostjalt kokkuleppimata tasu. Kostja leiab, et tasumisele kuulub tavaline tasu ning selliste tööde eest oleks tavaline tasu 10,7 miljonit krooni, hageja nõuab 2,7 miljoni võrra rohkem. Kostja on lepingu järgi tasunud 8 937 934,25 krooni. Lepingu hind oleks 10 700 000 krooni, seega peaks kostja tasuma 1 762 065,75 krooni. Kostja leiab, et on tööd küll vastu võtnud, kuid ei ole hageja poolt nimetatud hinda aktsepteerinud. Kostja vaidlustab üksnes tööde vastuvõtmise akte nr 2/7 ja 3/7 seoses allkirja võltsimise kahtlusega. Kostja märgib ka seda, et hageja teostas tööd puudustega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud 03.11.2006 ehituse töövõtulepingu XXX vallas, XXX tootmishoone ehitustööde tegemiseks (I kd, t lk 20-23). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Seega on poolte vahel töövõtusuhe. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Kohus peab võimalikuks tuvastada, et hageja on tööd, mille eest ta käesolevas hagis tasu nõuab, teostanud. Kostja on küll vaidlustanud tööde vastuvõtmise akte nr 2/7 ja 3/7 (I kd, t lk 98-101, II kd, t lk 158-162), kuid asjas läbiviidud ekspertiisiga on tuvastatud, et 10.07.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 2/7 ja 16.07.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 3/7 on alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja AK (II kd, t lk 9-15). Sellega on kostja vastuväide ümber lükatud. Samuti on kostja algselt väitnud, et hageja ei ole töid lõpetanud. kuid sellest väitest on kostja loobunud (II kd, t lk 173). Ülejäänud tööde vastuvõtmise akte kostja ei vaidlusta (I kd, t lk 92-97, II kd, t lk 146-166). Seetõttu tuvastab kohus, et nõude aluseks olevad tööd on hageja poolt tehtud. Käesolev vaidlus seisneb selles, kas pooled on tasu suuruses kokku leppinud. Sõlmitud töövõtulepingust lepingu hinda ei nähtu, selles on pooled ühel meelel. Töövõtulepingu p 1.4.1 järgi kohustub kostja tasuma hagejale kokkulepitud ehitustööde eest vastavalt hageja poolt esitatud kalkulatsioonile. Vastavalt p 1.4.2 kostja tasub hageja poolt esitatud arvete alusel, kooskõlastades eelnevalt iga arve vastavuse kalkulatsioonile. Kostja väidab, et kalkulatsioone ei ole temaga kooskõlastatud ning seetõttu kuuluks tasumisele VÕS § 637 lg 1 alusel tavaline või mõistlik tasu. Hageja leiab, et tööde hinnas on kokku lepitud.

Vastavalt VÕS § 29 lg 5 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Kohus leiab, et tööde hinnas on pooled kokku leppinud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Õige on kostja väide, et lepingu sõlmimisel ei olnud ehitustööde lõppmaksumus teada. Selle väitega nõustub ka hageja. Seetõttu ei leppinudki pooled lepingus hinnas kokku, vaid jätsid selle kalkulatsioonide teel jooksvalt kooskõlastada. Kohus peab seda mõistlikuks praktikaks, kuna suuremahuliste ehitustööde puhul ei ole alati võimalik täpselt kindlaks määrata lepingu tegelikku hinda. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt saatis hageja seaduslik esindaja kostjale e-kirjaga pakkumise ja kalkulatsioonid (II kd, t lk 32-51). Kostja on palunud hagejal kalkulatsioone täpsustada (I kd, t lk 168-173). See kirjavahetus kestab poolte vahel 15.07.2007. Ülejäänud tõenditest aga nähtub, et kostja on hinna osas hiljem selguse saanud. 19.07.2007 on hageja kostjale kalkulatsioonid uuesti saatnud. Samas on kostja ise hagejale kalkulatsioonid saatnud juba 15.06.2007 (II kd, t lk 142). Kostja esindaja saatis 19.07.2007 eksperdile kalkulatsioonid (I kd, t lk 34-37, 54-55, 57-70). Kostja väitel ei ole ta neid kalkulatsioone heaks kiitnud. Kohus nõustub, et nimetatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, milliseid kalkulatsioone ja milliste tööde osas on kostja heaks kiitnud. Samas leiab kohus, et tööde maksumuse heakskiitmine (kokkulepe) on tuvastatav teiste tõenditega. Kohus leiab, et kostja on tööde hinna heaks kiitnud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ning hiljem võlga tunnistades. Tööde üleandmis-vastuvõtmise aktides on märgitud nii tehtud tööd, töö hind, tööde tegemise valmidus ning tehtud töö eest tasumisele kuuluv summa. Kostja on need tööd selliselt ka vastu võtnud. Kostja leiab, et ta võttis vastu vaid tööd, kuid ei aktsepteerinud maksumust. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Pooltevahelises lepingus ei ole kirjas, millisel kujul kalkulatsioonid peavad olema esitatud. Kohtu hinnangul võisid kalkulatsioonid, s.o tööde tegemist hind, olla ka tööde üleandmis-vastuvõtmise aktis. Samuti ei ole lepingus kirjas, et tööde üleandmisaktiga võetakse üle ainult tööd ja mitte midagi muud. Kui üks isik kirjutab alla sellisele aktile, mis ei kirjelda ainuüksi tehtud töid, vaid ka üheselt mõistetavalt maksumuse, tuleb VÕS § 7 alusel lugeda mõistlikuks tõlgendamiseks, et see isik on aktsepteerinud ka tööde maksumust. Kui kostja ei soovinud hindu aktsepteerida, tulnuks hinnad aktidest välja jätta või hindade mitteaktsepteerimist selgesõnaliselt märkida. Kohus arvestab käesoleva hinnangu andmisel poolte käitumist lepingu täitmisel ja seega tõlgendust, mida pooled ise on lepingule andnud. Nimelt on kostja varem selliselt tehtud töid, nende maksumust ning hageja arveid aktsepteerinud ning tasunud ligi 9 miljonit krooni. Seetõttu leiab kohus, et kostja on tööde hinna heaks kiitnud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides. Tööde maksumuse aktsepteerimine nähtub ka järgnevatest tõenditest. 08.08.2007 koosoleku protokollis on märgitud, et kostja ei eita võlgnevust hageja ees summas 5 066 642 krooni. Protokollis arutatakse võla tasumise graafikut ja võimalikke tagatisi (I kd, t lk 80-81). Kostja tasus hagejale 13.08.2007 ka 70 000 krooni (I kd, t lk 82). 16.08.2007 kinnitavad A ja A K , et tunnistavad võlga ning on nõus seadma hageja kasuks hüpoteegi (I kd, t lk 86, 88). Nendest tõenditest nähtub, et kostjale oli teada tööde hind ja sellega seotud võlgnevuse suurus. Võlgnevuse tunnistamist tõendavad ka kostja 23.05.2007 garantiikiri (I kd, t lk 24), kostja

06.08.2008 e-kiri (I kd, t lk 183), samuti on kostja arvestanud hageja arvete alusel sisendkäibemaksu maha (II kd, t lk 144, 172). Nimetatud maksuarvestus tähendab kohtu hinnangul arve aktsepteerimist. Raamatupidamise põhimõte on raamatupidamisinformatsiooni kajastamise objektiivsus ja õigsus vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 4. Kostjate esindajad AK ja AK on 14.08.2007 allkirjastanud kokkuleppe, mille kohaselt kinnitab kostja, et on nõus sõlmima töövõtukohustustest tekkinud võla hageja ees 4 929 522,20 krooni (I kd, t lk 83). Sellest kokkuleppest nähtub kohtu hinnangul see, et kostja tunnistab võlga hageja ees summas 4 929 522,20 krooni. Kohus käsitleb seda kokkulepet võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses ning ainuüksi sellest tõendist piisaks kohtu hinnangul, et nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega asub kohus seisukohale, et pooled on lepingu hinnas kokku leppinud. Kuivõrd kohus asub sellisele seisukohale ning puudub vaidlus tehtud tööde osas, ei ole asjasse puutuvad tõendid ehituse kalkulatsioonide ja tehtud tööde kontrollimise kohta (I kd, t lk 25-75, 181182, II kd, t lk 79-84), samuti ehitise turuväärtuse kohta (I kd, t lk 174-180). Tehtud tööde osas esitas hageja arved (I kd, t lk 102-106), mille kostja pidi tasuma arves märgitud tähtpäevaks. Kostja ei ole vaidlustanud, et nende arvete alusel moodustub võlgnevus summas 4 920 522 krooni. Lepingu p-s 9.2.1 nägid pooled ette viivise 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist seisuga 25.10.2007 summas 459 920,53 krooni. Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel võib viivised välja mõista ka protsendina võlgnevusest hagi esitamise hetke seisuga. Hagi esitati 08.11.2007. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 4 920 522 krooni, viivise 459 920,53 krooni, kokku seega 5 380 442,53 krooni ning alates 08.11.2007 viivise 0,1% päevas põhinõudelt kuni põhinõude 4 920 522,20 krooni tasumiseni. Kohus rahuldab hagi tervikuna. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.