Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud Hageja poolt Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks au teotamisega tekitatud moraalne kahju kohtu määratud summa ulatuses. Samuti palub hageja jäta kohtukulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on KÜ revisjonikomisjoni liige VM levitanud KÜ juhatuse liikmete kohta tegelikkusele mittevastavaid ja laimavaid andmeid, millega on teotanud juhatuse liikmete au. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostja on hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on PS § 25, mille kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. PS § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 4 alusel kuulub teisel isikule isiklike õiguste rikkumise korral tekitatud kahju hüvitamisele. VÕS § 134 lg 2 alusel kuulub isikuõiguste rikkumisel mittevaraline kahju hüvitamisele kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline ja hingeline valu seda õigustab. Mittevaralise kahju hüvitise määrab kohus. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks 2000 krooni ning tagaseljaotsus on kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 järgi on lepingulise esindaja teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava kulu piirmäär 2000 krooni puhul vastavalt 2500 krooni. Seega on kostjalt väljamõistetavad menetluskulud kokku hageja menetluskulude suuruseks on kokku 3500 krooni, millest 1000 krooni moodustab riigilõiv ja 2500 krooni õigusabikulud.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.