Tsiviilasja number
2-07-45184
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.11.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Expo Trans OÜ hagi Viktoauto OÜ (endise nimega Lääne-Bug OÜ) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ja Viktoauto OÜ vastuhagi 61 459,50 krooni väljamõistmiseks Harju Maakohtu 16.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktoauto OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Expo Trans OÜ (registrikood 11353569, Veeru 20-71, Maardu 74113 Harjumaa), esindaja Galina Šmitkova Kostja Viktoauto OÜ (endise nimega Lääne-Bug OÜ, registrikood 10100105, Pallasti 34c-27, 11416 Tallinn), esindaja Georgi Viktorovitš
Tühistada Harju Maakohtu 16. 05. 2008.a. otsus Expo Trans OÜ hagis Viktoauto OÜ vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks ja Viktoauto OÜ vastuhagis Expo Trans OÜ-lt 61 459.50 krooni väljamõistmiseks. Tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
Expo Trans OÜ esitas 26.10.2007 kohtusse hagi Viktoauto OÜ (endine Lääne-Bug OÜ) vastu põhivõla 61 459,50 krooni ja viivise 1944,80 krooni. Vastavalt hagiavaldusele oli poolte vahel sõlmitud ühekordsed rahvusvahelised veolepingud 31.05.2007, 12.06.2007 ja 18.06.2007. Lepingutega võttis hageja endale veo organiseerimise kohustuse, kostja aga kohustus maksma teenuse eest. Hageja täitis endale võetud kohustused ning esitas kostjale arved: 09.07.2007 arve nr 160, summas 23 000 krooni – maksmise tähtaeg 30.07.2007 10.07.2007 arve nr 164, summas 26 500 krooni - maksmise tähtaeg 30.07.2007 09.07.2007 arve nr 136, summas 23 500 krooni - maksmise tähtaeg 16.07.2007 05.09.2007 maksis kostja 6500 krooni ja 17.10.2007 5040,50 krooni . Maksmata on 61 459,50 krooni, millise summa väljamõistmist hageja taotles. Hageja on arvestanud viivist maksmisega viivitamise eest vastavalt VÕS § 113 lg 1 kokku summas 1944,80 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas vastuhagi ja palus OÜ-lt Expo-Trans välja mõista 61 258 krooni. Vastuhagi kohaselt oli peale hageja poolt nimetatud veolepingute poolte vahel 23.07.2007 sõlmitud veel üks leping nr 394E, millisega võttis kostja endale kohustuse organiseerida veose kohaletoimetamine ning hageja kohustus teenuse eest maksma 29 500 krooni. Kostja autojuht sõitis 24.07.2007 laadimiskohale, kuid veoki rikke tõttu oli sunnitud jätma haagise laadimiskohta ning ise sõitma veokiga remonti. Laadimiskohale tagasi saabudes oli haagis juba koormatud. Veoks vajalikud dokumendid sai kostja hagejalt alles piiri järjekorras seistes. Kauba kontrollimisel osutusid veodokumentide andmed ebaõigeteks ning veok arestiti ja kostjal tekkis kahju kokku summas 48 844 krooni. Pooled saavutasid kokkuleppe tasaarvelduses ning kostja tasus hagejale vahe summas 11 540,50 krooni. Mingi aja möödudes ei nõustunud tasaarveldusega ning hakkas nõudma arvete tasumist. Vastavalt Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooni art. 7.1 vastutab saatja kõigi kulude ja kahjude eest mis vedajal tekivad andmete ebaõigsuse või puudulikkuse korral. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud. 23.07.2007 sõlmitud veoleping jäi kostja poolt täitmata. Tuginedes lepingu tingimustele ja Konventsiooni art. 8, oli autojuht kohustatud viibima nii kauba pealelaadimise kui ka mahalaadimise juures, samuti kontrollima kõikide dokumentide olemasolu ja tegema vastavad märked. Vastavalt Konventsiooni art. 17 p 1 kannab vedaja vastutust kauba vastuvõtu hetkest kuni kauba üleandmiseni kauba saajale. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Vaidlus puudus selles, et vastavalt pooltevahelisele lepingule on hageja Expo Trans OÜ teostanud kolm rahvusvahelist vedu, mille eest on kostja jätnud tasumata 61 459,50 krooni. Kostja vastuväite kohaselt teostati tasaarvestus, kuid samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis võimaldaks lugeda hageja nõude tasaarvestatuks kostja nõudega. Hageja on arvestanud VÕS § 113 lg 1 tulenevalt viiviseid summas 1944,80 krooni. Viivise arvestuse õigsuse üle vaidlus puudus. Kostja on vastuhagis tuginenud CMR art. 7.1; 6.1; 11.2, kuid kohus leidis, et vastuhagi ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et kostja ei ole järginud CMR art. 8 sätteid. Kostja on olnud ise hooletu, sest tema autojuht ei viibinud kauba laadimise juures, võttis vastu veose lugemata kauba kohti ning jättis kontrollimata kauba vastavuse saatedokumentidele. Saatedokumentidele ei olnud tehtud märkust selle kohta, et vedajal puudus võimalus kauba vastuvõtmisel kontrollida selle vastavust saatedokumentidel märgitule.
2(4)
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 16.05.2008 otsuse, teha uus otsus, millega rahuldada vastuhagi summas 61 459,40 krooni. Apellant leiab, et kahju tekkis vastustaja hooletusel. Tolliameti määruse resolutsiooni kohaselt tunnistati veofirma OÜ-le Lääne Bug süüdi halduskorrarikkumise toimepanemises ja määrati haldustrahv Venemaa HÕK art. 16.1 lg 3 järgi tolliasutusele kaubanimetuse ebaõigete andmete esitamise eest VF territooriumile saabudes. Seega on trahvimine toimunud kaubanimetuse kahtlase andmete esitamise pärast, mitte ebaõige kaubapakkide arvu pärast. Kohus jättis tähelepanuta Rahvusvahelise Autoveolepingu konventsiooni art. 7.1 ja 11.2., mille kohaselt saatja vastutab vedaja kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest, ebatäiuslikkusest või ebatäpsusest, välja arvatud vedaja poolse ebaõige toimingu või hooletuse korral. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 16.05.2008 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS §-s 438 sätestatuga otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, kas asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 23.07.2007 sõlmiti leping nr 394 E ja apellant on sellest lepingust tulenevalt esitanud vastuhagi. Vaidlust ei ole ka selles, et apellandile anti seoses veose teostamisega üle arve nr D-242 ja rahvusvaheline kaubaveo saateleht. Saatelehe kohaselt on kauba saatjaks OÜ Expo Trans. Tellimuses ning dokumentides oli märgitud kaubaks telefonikatted, mis oli pakitud pappkarpidesse. Sissesõitmisel Venemaale avastasid tolli – ja piiritöötajad, et telefonikatete asemel olid pappkarpides prillitoosid. Kolleegium leiab, et nähtuvalt veoleping-tellimusest nr 394E on kauba nimetuseks märgitud mobiiltelefoni vutlarid (tl 31, tõlge 32). Haldusõigusrikkumise asjas nr 10218000682/2007 tehtud määrusega on tuvastatud, et veofirmat LÄÄNE-BUG OÜ on Venemaa HÕK § 16.1 lg 3 järgi karistatud haldustrahviga 50000 rubla ilma haldusõigusrikkumise eseme konfiskeerimiseta ( tõlge tl 48-52, 53-57). Kaubaks olnud prillivutlarid koguses 704 karpi on liidetud kriminaalasja nr 1141/96456 materjalide juurde. LÄÄNE- BUG OÜ on seos sellega kandnud kahju 48 844 krooni (tl 64-76). Kolleegium leiab, et pooltevahelistele suhetele tuleb kohaldada Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR). Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud hageja ExpoTrans OÜ poolt esitatud väidetele, mille kohaselt oli kostja autojuht ise hooletu ja ei järginud kauba peale laadimisel CMR artikkel 8 sätteid. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu. CMR artikkel 8 punkt 1 kohaselt kauba vastuvõtmisel vedaja kontrollib a) saatedokumendis kaubapakkide arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni, b) kauba ja selle pakendi välist seisundit. Tulenevalt sellisest sõnastusest ei ole vedajal õigust kontrollida, kas kauba nimetus saatedokumendil vastab tegelikkusele, st avada pakendeid. CMR artiklis 6 on sätestatud nõuded saatedokumendile, mis muuhulgas peavad sisaldama kandeid kauba üldkasutatava nimetuse ja selle pakendi liigi kohta ( art. 6 punkt 1, f). CMR artikkel 7 p 1 a sätestab, et saatja vastutab kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest,
3(4)
mis tekivad vedajal ebatäpsuse ja puudulikkuse tõttu saatedokumendis artikli 6 punkti 1 alapunktis f ettenähtud andmetes. Peale ülaltoodu ei ole maakohus eelmenetluses välja selgitanud, kas poolte vahel oli tasaarveldamise kokkulepe või mitte. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Viktoauto on OÜ-le ExpoTrans kandnud 6500 krooni arve nr 165 tasumiseks ja 5040.50 krooni arve nr 160 tasumiseks, seega kokku 11 540.50 krooni. OÜ Viktoauto on selgitanud, et see oli tasaarveldamise kokkuleppe täitmiseks, OÜ Expo Trans väitel ei vasta see tegelikkusele. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja (OÜ Expo Trans) on poolte vahel toimunud tasaarvestusest olnud teadlik ja väidab, et seda ei kirjutatud alla (tl 115). Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal hageja on sellest teada saanud. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega pole vajalik teise poole nõustumine tasaarvestamisega. Kuna vastastikused nõuded on rahalised, on antud juhul tasaarvestamine lubatud. Maakohus ei ole tasaarvestuse nõuet oma otsuses käsitlenud. Maakohus ei ole andnud hinnangut ka vastuhagile lisatud suurele hulgale tõenditele, kuna leidis, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja Expo Trans OÜ põhivõlg oli Viktoauto OÜ vastu 61 459.50 krooni. Kohus leiab, et vastuhagi kuuluks rahuldamisele 48 844 krooni ulatuses. OÜ-l Viktoautol jääks tasuda OÜ-le Expo Trans 12 615. 50 krooni. TsMS § 392 lg. 1 punktide 1 ja 3 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses muuhulgas eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Samuti tuleb toimida vastuhagi osas. Ülaltoodust tulenevalt ei täitnud maakohus eelmenetluse ülesandeid täielikult. Otsus ei või olla poolte jaoks üllatav. Pooltele tuleb anda võimalus esitada vastuväiteid. Maakohus ei ole andnud hinnangut suurele hulgale tõenditele, mis on tsiviilasja juurde liidetud. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.