Expo Trans OÜ hagi Viktoauto OÜ (endise nimega LääneBug OÜ) vastu võla 61 459,50 krooni ja viivise saamiseks ning Viktoauto OÜ vastuhagi 61 459,50 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. veebruari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Expo Trans OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Expo Trans OÜ (registrikood 11353569, asukoht Veeru 20-71, Maardu, Harjumaa), seaduslik esindaja Galina Šmitkova Kostja Viktoauto OÜ (registrikood 10100105, asukoht Pallasti 34c-27, Tallinn), seaduslik esindaja Georgi Viktorovitš
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
61 459,50 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.veebruari 2010 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata Expo Trans OÜ hagi viivise saamiseks ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata Expo Trans OÜ hagi põhivõla 61 459,50 krooni saamiseks ja Viktoauto OÜ vastuhagi 61 459,50 krooni saamiseks ning tuvastas, et Expo Trans OÜ ja Viktoauto OÜ vastastikused nõuded suurusega 61 459,50 krooni on lõppenud tasaarvestuse tulemusena.
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagiavaldus
1.Expo Trans OÜ esitas 26.10.2007 Harju Maakohtusse hagi Viktoauto OÜ (endine Lääne-Bug OÜ) vastu põhivõla 61 459,50 krooni ja viivise 1944,80 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.05.2007, 12.06.2007 ja 18.06.2007 ühekordsed rahvusvahelised veolepingud. Lepingutega võttis hageja endale veo organiseerimise kohustuse, kostja aga kohustus maksma teenuse eest. Hageja täitis endale võetud kohustused ning esitas kostjale arved: 09.07.2007 arve nr 160, summas 23 000 krooni – maksmise tähtaeg 30.07.2007; 10.07.2007 arve nr 164, summas 26 500 krooni - maksmise tähtaeg 30.07.2007; 09.07.2007 arve nr 136, summas 23 500 krooni - maksmise tähtaeg 16.07.2007. 05.09.2007 maksis kostja 6500 krooni ja 17.10.2007 5040,50 krooni. Maksmata on 61 459,50 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista koos viivisega 1944,80 krooni, mille hageja on arvestanud maksmisega viivitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1. Kostja vastuhagi
2.Kostja tunnistas hageja nõuet hagiavalduses märgitud suuruses, kuid väitis, et ta on selle tasaarvestanud oma nõudega, mis tal on hageja vastu. Tasaarvestuse tulemusena palus kostja jätta hagi rahuldamata.
3.Vastuhagiavalduse kohaselt oli peale hageja poolt nimetatud veolepingute poolte vahel 23.07.2007 sõlmitud veel üks leping nr 394E, millega kostja võttis endale kohustuse organiseerida veose kohaletoimetamine ning hageja kohustus teenuse eest maksma 29 500 krooni. Kostja autojuht sõitis 24.07.2007 laadimiskohale, kuid veoki rikke tõttu oli sunnitud jätma haagise laadimiskohta ning ise sõitma veokiga remonti. Laadimiskohale tagasi saabudes oli haagis juba koormatud. Veoks vajalikud dokumendid sai kostja hagejalt alles piirijärjekorras seistes. Kauba kontrollimisel osutusid veodokumentide andmed ebaõigeteks, veok arestiti ja kostjal tekkis kahju 48 844 krooni. Pooled saavutasid kokkuleppe tasaarvestuseks ning kostja tasus hagejale vahe 11 540,50 krooni. Mingi aja möödudes ei nõustunud hageja tasaarvestusega ning hakkas nõudma arvete tasumist.
4.Vastavalt Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooni (CMR) artiklile 7.1 vastutab saatja kõigi kulude ja kahjude eest, mis vedajal tekivad andmete ebaõigsuse või puudulikkuse korral. Vastuhagi nõue sisaldab hageja (s.o kauba saatja) poolt valede andmete esitamise tõttu kostjal tekkinud kulutusi ja kahju järgmiselt: haldusõigusrikkumise asjas määratud ja tasutud trahv (50 000 rubla) koos panga teenusega 22 163,50 krooni; trahv veoki ülenormatiivse seisuaja eest 20 päeva (Narva terminal 1 + 19 Vene toll Kingissepas) 18 000 krooni; veoki hoidmise eest tolliplatsil 15 päeva 2336,70 krooni; kostja esindaja oli kahel korral sunnitud sõitma Kingissepa tolli, milleks ta tegi lisakulutusi (autokindlustus, kütus, sissesõidumaks) kokku 4231,30 krooni; pool lepingus ettenähtud veotasust 14 750 krooni. Kokku on kulutused ja kahju 61 481,50 krooni, kuid kostja palus hagejalt välja mõista 61 459,50 krooni.
Hageja vastuväited vastuhagile
5.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. 23.07.2007 sõlmitud veoleping jäi kostja poolt täitmata. Vastavalt lepingutingimustele ja Konventsiooni artiklile 8 oli autojuht kohustatud viibima nii kauba peale- kui mahalaadimise juures, samuti kontrollima kõikide dokumentide olemasolu ja tegema vastavaid märkmeid. Vastavalt Konventsiooni art 17 p-le 1 kannab vedaja vastutust kauba vastuvõtu hetkest kuni kauba üleandmiseni kauba saajale. Kostja viide tasaarvestuse kokkuleppe olemasolu kohta ei ole tõendatud. Arvestades läbitud vahemaad, tunnistas hageja veotasu vaid 1885,75 krooni ulatuses. Auto seisakuid ei põhjustanud hageja. Kostja ei ole tõendanud seda, et just hageja on vastutav kostjal tekkinud kahju eest. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata ning tuvastas, et poolte vastastikused nõuded on lõppenud tasaarvestuse tulemusena. Kohus tuvastas, et 23.07.2007 lepinguga võttis Viktoauto OÜ (sel ajal Lääne Bug OÜ) Expo Trans OÜ ees kohustuse mobiiltelefonide vutlarite vedamiseks Sillamäelt Moskvasse. Expo Trans OÜ kohustus maksma vedajale veotasu 29 500 krooni. Kauba saatjaks on reeglina isik, kes sõlmis või kelle nimel sõlmitakse vedajaga veoleping. Seega esines nimetatud lepingulises suhtes Expo Trans OÜ kauba saatjana ja Viktoauto OÜ vedajana. CMR art 4 järgi tuleb veoleping kinnitada saatedokumendiga, kuid selle puudumine ei tähenda veel iseenesest veolepingu puudumist. Poolte vahel sõlmitud veolepingust saab üheselt kindlaks teha, et kauba saatjaks on Expo Trans OÜ ning seda asjaolu ei muuda ka tema mittenimetamine saatjana saatedokumendil.
7.Kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega, nagu oleks kostja autojuht olnud ise hooletu, kuna ei viibinud kauba pealelaadimise juures. Lepingus oli märgitud kaubakoguseks kuni 20 t, ei olnud näidatud täpsemat kaubakogust ja pakendi liiki. Veoks vajalikud dokumendid sai kostja hagejalt alles järgmisel päeval piirijärjekorras seistes. CMR art 8 p 1 kohaselt kauba vastuvõtmisel vedaja kontrollib: a) saatedokumendis kaubapakkide arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni; b) kauba ja selle pakendi välist seisundit. Tulenevalt eeltoodust ei ole vedajal õigust kontrollida, kas kauba nimetus saatedokumendil vastab tegelikkusele, s.t avada pakendeid. Vene tollile antud seletuses on autojuht kinnitanud, et ei viibinud pealelaadimise juures, kuid viibis identifitseerimise vahendite paigaldamise juures, nägi, et poolhaagisesse olid laetud kartongist karbid ja arvas, et kaup asub karpides.
8.CMR art-s 6 on sätestatud nõuded saatedokumendile, mis muuhulgas peavad sisaldama kandeid kauba üldkasutatava nimetuse ja selle pakendi liigi kohta. CMR art 7 p-s 1 a on sätestatud, et saatja vastutab kõigi kulude ja kahjude eest, mis vedajal tekivad ebaõigsuse või puudulikkuse tõttu saatedokumendis art 6 p 1 alapunktis f ettenähtud andmetes. Nähtuvalt veoleping-tellimusest nr 394E, on kauba nimetuseks märgitud mobiiltelefoni vutlarid. Haldusõigusrikkumise asjas nr 10218000-682/2007 tehtud määrusega on tuvastatud, et veofirmat Lääne-Bug OÜ on Venemaa HÕK § 16.1 lg 3 järgi karistatud haldustrahviga 50 000 rubla ilma haldusõigusrikkumise eseme konfiskeerimiseta. Kaubaks olnud prillivutlarid koguses 704 karpi on liidetud kriminaalasja nr 1141/96456 materjalide juurde. Eeltooduga on tõendatud, et saatedokumenti olid kantud ebaõiged andmed kauba nimetuse ja pakendi liigi kohta. Sellest tekkinud kulude ja kahjude eest tuleb vastutust kanda CMR art 7 p 1a kohaselt kauba saatjal, s.o hagejal. Kostja on seoses eeltooduga kandnud kahju 61 481 krooni 50 senti, mida kohus pidas põhjendatuks ja tõendatuks. Kohus ei arvestanud veotasu osas hageja vastuväiteid, mille kohaselt tuleks veotasu arvestamisel lähtuda läbitud tee pikkusest, vaid nõustus kostja seisukohaga, mille kohaselt tuleb arvestada, et veos jäi kohale viimata saatja süül. Sellega oli häiritud vedaja tavapärane tegevus, mis omakorda põhjustas kahju. Kohus tuvastas tasaarvestatud nõuete olemasolu mõlemal poolel.
9.Kostja väitis kohtuistungil, et firmadel oli pikaajaline koostöökogemus ja töötati sageli tasaarvestuste alusel. Ta informeeris pärast Vene tollis veoki ja kauba kinnipidamist koheselt sellest hagejat. Kuna kostja võlgnes hagejale hagiavalduses nimetatud arvete alusel, siis pärast kostja kahjude selgumist alustati läbirääkimisi tasaarvestuse tegemiseks. Kostja tegi korduvalt ettepanekuid suuliselt ja kaks ettepanekut kirjalikult. Tasaarvestuse kirjalik teade anti hagejale üle kohtumisel 03.09.2007. Lepiti kokku, et kostja tasub kaks arvet osaliselt, kokku 11 540,50 krooni, mille kostja tasaarvestuse tulemusena hagejale võlgnes. Hageja väitel ei olnud tegemist tasaarvestusega, kuid arvete osalise tasumise kohta teisi selgitusi ta anda ei osanud. Samas on hageja seaduslik esindaja kohtuistungil omaks võtnud, et ta on kostjalt saanud erinevaid tasaarvestuse ettepanekuid, kuid lõppkokkuvõttes ta nende sisuga nõus ei olnud ja ühtegi ei allkirjastanud. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, seega pole vajalik teise poole nõustumine tasaarvestamisega. Tasaarvestuse saab lugeda tehtud hetkest, millal hageja on sellest teada saanud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et poolte vahel on toimunud tasaarvestus. Hageja on poolte vahel toimunud tasaarvestusest olnud teadlik hiljemalt 17.10.2007, s.o päevast, kui kostja tasus teise osa tasaarvestuse tulemusena kostja poolt hagejale võlgnetavast summast. Nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld. Hageja hagi põhinõude osas ja kostja vastuhagi nõue tuleb jätta rahuldamata, sest tasaarvestatavad nõuded lõpevad. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osas, millega tema hagi jäeti rahuldamata ja teha uus otsus. Samuti palus hageja kõrvaldada rikkumine, mis on seotud hageja taotluse intressi sissenõudmise kohta läbi vaatamata ja rahuldamata jätmisega.
11.Maakohus tuvastas valesti faktilised asjaolud ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Pooled leppisid lepingus nr 394E kokku, et autojuht on kohustatud viibima kauba peale- ja mahalaadimise juures, kontrollima kõikide nõutavate dokumentide olemasolu ja tegema vastavad märked saatelehele. Vaatamata asjaolule, et hageja viitas korduvalt kostjapoolsele lepingu nr 394E rikkumisele, võttis maakohus otsuse tegemisel aluseks üksnes hageja rahvusvahelise kaubaveo eest tasumise kohustuse. Kohus jättis tähelepanuta kostja kohustuse viibida kauba peale- ja mahalaadimise juures.
12.Kostja võttis veoks vastu 733 kaubakohta kogukaaluga 16 320 kg, s.t täpses vastavuses lepinguga nr 394E. Vastuvõetud kauba täpne kogus on kajastatud saatelehel nr 20050 lahtris 6. Maakohus tuvastas seega valesti, et kauba täpne kogus ja pakendi liik ei olnud märgitud.
13.Kohus tõlgendas valesti CMR Konventsiooni art 8 sisu. Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks kostjal taarasisese kontrolli teostamise kohustuse puudumise, jättes kohaldamata põhisätted selle kohta, et kostja oleks pidanud viibima kauba pealelaadimise juures, lugema kauba üle ning kontrollima kaubakohtade markeeringu ja numeratsiooni vastavust. Lepingutingimuste hooletu täitmise ja rahvusvaheliste normide olulise rikkumise juures kehtib vedaja vastutuse presumptsioon CMR konventsiooni sätete alusel.
14.Hagejalt trahvi sissenõudmine täies ulatuses 21 940 krooni suuruses summas ei vasta faktilistele asjaoludele, tõendatusele, hageja ja kostja süü astmetele. Hageja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et veoks vajalikud dokumendid sai kostja hagejalt alles järgmisel päeval piiriületuse järjekorras seistes. See fakt ei vasta tegelikkusele. Samuti on see vastuolus CMR Konventsiooni art-ga 11, kuna kostjal ei olnud õigust asuda veo teostamise juurde ilma saatelehe ja vajalike dokumentideta.
15.Kohus määras valesti auto seisuaja 20 päeva jooksul. Seisuaegade päevade arv ei vasta dokumentaalsetele tõenditele, sõlmitud lepingule nr 394E ega õigusnormidele. Esitatud arves nr 102 on kostja märkinud seisuaegade päevade arvuks 19 kokku summale 17 100 krooni.
Maakohus määras tühiseisakute päevade arvuks 20 ja summaks 18 000 krooni, tuginedes sõidumeeriku koopiatel olevate seisuaegade kokkulugemisele. Trahv ülenormatiivse 1-päevase seisuaja eest Narva terminalis ei ole kostja poolt põhjendatud ega dokumentaalselt tõendatud. Kohus võttis otsuses aluseks kostja paljasõnalise väite. Sõidumeeriku näitusid auto läbisõidu kohta kuni 24.07.2007 ei saa võtta tõenditena ei läbisõidu ega tühiseisakute kohta, kuna need näitajad olid esitatud enne poolte vahel kaubaveolepingu sõlmimist ja seega neid tõenditena käsitleda ei saa. Kostja esitatud sõidumeeriku ketaste koopiad läbisõidu kohta ajavahemikul 24.07.2007 kuni 25.07.2007 ja mille alusel auto läbis 75 km, on valed, kuna vahemaa Sillamäe ja Narva vahel on 27 km. Seda tõendit ei saanud kohus otsuse tegemisel aluseks võtta. Tõendite kohaselt seisis auto tollis 18 päeva. Arvestades seda, et tühiseisak puhkepäevadel tasustamisele ei kuulu, siis tuleb tühiseisaku päevade arvust maha arvata 4 puhkepäeva, s.t et tühiseisaku kestuseks võib olla ainult 14 päeva ja mitte 20, nagu leidis maakohus. Kohus jättis hageja argumendid tähelepanuta.
16.Kostja ei esitanud tõendeid Vene rubla ja Eesti krooni vahetuskursi kohta ning summa 2336,70 krooni arve nr 102 alusel on kostja poolt meelega näidatud suuremana. 5129,99 rubla suurune summa on Eesti Panga valuutakursi kohaselt 2319,78 krooni. Kohus hageja viiteid ei arvestanud.
17.Hagejalt ei saa sisse nõuda 315-kroonist parkimistasu, kuna tõendina esitatud kviitung tõendab parkimist 29.07.2007, s.t enne vaidlusküsimuse tekkimist, kuna veok peeti Ivangorodi tollipunktis kinni alles 30.07.2007.
18.OSAGO kindlustuse eest makstava summa 4231,30 krooni saamiseks esitatud kviitungiga ei ole tõendatud, et see oleks käesoleva vaidlusega seotud. Samuti ei ole tõendatud 1029,60 rubla ümberarvutamine Eesti kroonideks, kuna 15.08.2007 seisuga on nimetatud summa 465,58 krooni.
19.Ka 15.08.2007 tasutud 100-rublase riigilõivu puhul ei ole tõendatud summa ümberarvutamine Eesti kroonideks, kuna selle päeva kursiga maksis 100 rubla 45,22 krooni.
20.Kostja esitas 22.08.2007 hagejale arve nr 102 kogusummas 39 318 krooni. Arves toodud andmete kohaselt moodustasid firmajuhi sõidukulud 2971 krooni. Kohtueelse menetluse käigus suurendas kostja alusetult nimetatud summat 4231,30 kroonini. Kostja näitab vastuhagis esitatud summasid suurematena selleks, et tema nõudesumma ühtiks hageja nõudesummaga. Kohus jättis kostja esitatud summad aga kontrollimata ja hageja vastuväited tähelepanuta.
21.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga hagejalt poole veotasu sissenõudmise kohta 14 750 krooni suuruses summas. Kaup jäi kohale toimetamata vedaja süül.
22.22.07.2009 esitas hageja maakohtule taotluse kostjalt intressi sissenõudmiseks tema haginõude osas, mis ei olnud muutunud sissenõutavaks hagiavalduse hetke seisuga. Maakohus jättis hageja taotluse tähelepanuta ja läbi vaatamata, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja leidis, et maakohtu otsus on õige ja selle muutmiseks puudub alus Ringkonnakohtu otsus
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega kohus jättis rahuldamata Expo Trans OÜ hagi viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas.
25.Kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 61 459,50 krooni saamiseks ja vastuhagi 61 459,50 krooni saamiseks ning tuvastas, et
need vastastikused nõuded on lõppenud tasaarvestuse tulemusena. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et pooled sõlmisid korduvalt rahvusvahelisi veolepinguid; kostjal on hagejale tasumata arveid 61 459,50 krooni suuruses summas; 23.07.2007 sõlmisid pooled lepingu 394E, mille kohaselt oli hageja kauba saatja ja kostja vedaja. Vaidlus on ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli hageja vastu lepingust nr 394E tulenev 61 459,50 krooni suurune nõue, mille kostja võis tasaarvestada hageja nõudega.
27.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja vastutab CMR art 6 p 1f ja art 7 p 1a järgi kostjal tekkinud kulude ja kahjude eest summas 61 459,50 krooni tulenevalt asjaolust, et saatedokumenti olid kantud ebaõiged andmed kauba nimetuse kohta. Maakohus tuvastas õigesti, et mõlemal poolel olid 61 459,50 krooni suurused nõuded, mis on tasaarvestatud ja selle tulemusena lõppenud. Maakohus on oma järeldusi piisavas ulatuses põhjendanud ning märkinud, millistele asjaoludele ja tõenditele kohus oma järeldused rajas. Samuti on kohus otsuses märkinud, milliste kostja vastuväidetega ja miks ta ei nõustunud. Maakohus ei jätnud hinnangut andmata hageja väitele, et kostja autojuht ei viibinud kauba pealelaadimise juures, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Samas ei toonud see asjaolu endaga kaasa kahju ja kulutuste tekkimist, mille hüvitamist kostja hagejalt nõudis. Kohus tuvastas õigesti, et lepingus nr 394E ei olnud märgitud kauba täpset kogust ega pakendi liiki. Asjaolu, et kauba täpne kogus oli märgitud saatelehel nr 20050, ei muuda maakohtu järeldust lepingu sisu kohta ebaõigeks.
28.Maakohus tõlgendas CMR art 8 sisu õigesti. Kostjal tekkis kahju ja ta pidi kandma kulutusi seonduvalt asjaoluga, et saatedokumenti olid kantud ebaõiged andmed kauba liigi kohta, mistõttu vastutab hageja kostja ees CMR art 7 p 1a järgi. Vedajal ei olnud võimalik kindlaks teha, mis tegelikult talle vedamiseks üle antud pakendites asub. Kostjal ei olnud võimalik midagi teha haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, nagu vastutaks ka kostja Venemaa Föderaalse Tolliteenistuse Põhja-Lääne Tolliameti poolt 25.10.2007 määratud trahvi tasumise eest.
29.Ekslik on ka kostja seisukoht, nagu ei saaks tõenditena käsitleda sõidumeeriku ketaste koopiaid. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seega võis kohus sõidumeeriku ketaste koopiate alusel teha kindlaks seisuajad ja läbisõidu andmed. Maakohus määras nende alusel õigesti kindlaks veoki ülenormatiivse seisuaja 20 päeva. Sama arvu seisuaja päevade hüvitamiseks märkis kostja hagejale ka arves nr 102 (t lk 72). Hageja väide, nagu oleks nimetatud arves märgitud seisuaja päevade arvuks 19, ei vasta tõele. Vene Föderatsiooni tollis seistud aega arvestas maakohus põhjendatult tervikuna ülenormatiivse seisuajana. Seisuaja tekkimine ei olenenud mingil viisil kostjast. Seega ei oma tähtsust, kas sellesse ajavahemikku oleks tavaolukorras langenud autojuhi puhkepäevad või mitte.
30.Maakohtus ei vaidlustanud hageja kostja märgitud Vene rubla ja Eesti krooni vahetuskurssi. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud sellekohased väited jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
31.Apellatsioonkaebusest jääb ebaselgeks, mida peab hageja silmas 315 krooni suuruse parkimistasu all. Kostja sellise summa hüvitamist ei taotlenud. Kostja esindaja oli kahel korral sunnitud sõitma Kingissepa tolli, millega seonduvate kulutuste suurusena tuvastas kohus 4231,30 krooni t lk 68-71 asuvate kviitungite alusel, millele lisandub keskmine kütusekulu ning mille arvestusele hageja maakohtus konkreetseid vastuväiteid ei esitanud. Hageja seisukoht, nagu ei oleks kostja vajanud Vene Föderatsiooni territooriumil selle riigi kindlustust, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kostja poolt hagejale esitatud 22.08.2007 arves nr 102 oli märgitud esindaja kohalesõidu kuluna 2971 krooni, ei tähenda, et kostja ei võiks hagiavalduses nõuda arves märgitust suuremat summat. Kaup ei jäänud kohale toimetamata kostja süül, nagu leiab hageja. Seetõttu on põhjendatud ka kostja nõue poole veotasu saamiseks.
32.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud lahendamata hageja viivisenõude. Maakohus ei ole hageja viivisenõuet kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlenud, kuid otsuse resolutsiooni p-s 1 on märgitud, et Expo Trans OÜ hagi Viktoauto OÜ vastu on jäetud rahuldamata, s.t on jäetud rahuldamata nii põhinõue kui ka viivise nõue. Samas on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud, et poolte vastastikused nõuded, kummalgi 61 459,50 krooni on lõppenud tasaarvestuse tulemusena. Hageja viivise nõuet ei ole seega kostja nõudega tasaarvestatud. Kuna kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad igasugused põhjendused, miks kohus jättis viivisenõude rahuldamata, ei ole kohtuotsust selles osas sisuliselt tehtud. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata selle nõude osas uueks lahendamiseks esimese astme kohtule. Viivisenõude lahendamisel tuleb kohtul teha kindlaks täpne ajahetk, mil tasaarvestuse poolte vastastikused nõuded lõppesid, seda iga summa osas eraldi. Tasaarvestatavad nõuded ei lõpe tasaarvestuse avalduse kättesaamise hetke seisuga. VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkest, s.o tagasiulatuvalt alates ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka viivisearvestus. Viivist ei saa nõuda ajavahemiku eest pärast tasaarvestuse olukorra tekkimist. Kuna viivise nõude lahendamiseks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, ei pea ringkonnakohus antud asjas võimalikuks maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada ja teha kohtuotsuse tühistamisel uut otsust, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude ning tõendite hindamise vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
33.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
G.Kivinurm
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.