2-07-59931/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

6.6.Viiviste ja menetlustasu arvestus toimus AS-i H üldtingimuste punktide 7.1.2 ja 7.1.4 alusel. Viiviste arvestamise alustamise õigus oli hagejal juhul, kui iga kuu 16. kuupäevaks ei olnud kostja kontol krediitkaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja ei ole hageja ees oma lepingulisi kohustusi täitnud ning 29.12.2006.a lõpetas hageja kostjaga ühepoolselt lepingu 1. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 5400,54 krooni, millest põhiosa on 4782,29 krooni, intress 14,92 krooni, leppetrahv 200 krooni ja viivis 403,33 krooni (s.h leppetarhvi viivis 15,54 krooni). Leppetrahv on seisuga 19.09.2006.a 200 krooni. Viivise kujunemine: hageja alustas viiviste arvestamist 19.09.2006.a ning on viivised kokku arvutanud 717 viivitatud päeva eest, mis teeb kokku põhiosa viivise võlgnevuseks 387,79 krooni. 13.10.2005.a sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 05-225621-VL (edaspidi leping 2), millega hageja andis kostjale laenu 25 000 krooni ning kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt maksegraafikule lepingus kokku lepitud korras. Lepingu 2 punkti 7.1 järgi kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt lepingule 2 oli intressimäär 18% aastas. Lepingu 2 punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa vastavalt maksegraafikule. Lepingu 2 kohaselt oli hagejal õigus debiteerida tasumise tähtpäeval tasumisele kuuluva intressi ja laenusumma osamakse kostja arvelduskontolt. Kostja kohustus tagama summa olemasolu arvelduskontol. Kostja tasus graafikujärgseid makseid ebakorrapäraselt - pärast 04.09.2006.a ei laekunud kostjalt enam ühtegi makset. Kostja ei ole hageja ees oma lepingulisi kohustusi täitnud ning 29.12.2006.a lõpetas hageja kostjaga ühepoolselt lepingu 2. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 26 892,30 krooni, millest põhiosa viivis on 3 298,35 krooni, intressivõlg 2 679,76 krooni, leppetrahv 241,99 krooni ning leppetrahvi viivis on 34,37 krooni. Viivise kujunemine toimus järgmiselt: hageja alustas viiviste arvestamist 23.04.2006.a ning on viivised kokku arvutanud 713 viivitatud päeva eest, mis teeb kokku põhiosa viivise võlgnevuseks 3 298,35 krooni. 20.11.2008.a edastas hageja esindaja kohtule hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulude nimekiri: - riigilõiv summas 263,01 krooni avalduse esitamise eest maksekäsu kiirmenetluses; - riigilõiv summas 1750 krooni hagiavalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses; - hageja esindaja kulud summas 472 krooni (s.h käibemaks 72 krooni).

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas on hageja palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuludeks toimikumaterjalidest nähtuvalt on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 263,01 krooni, hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1750 krooni ja õigusabikulud summas 472 krooni (s.h käibemaks 72 krooni). Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE xxx, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 472 krooni maha arvestada käibemaks 72 krooni. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 25 862,11 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 50 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 25 000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud.