Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku tegevus ja äriplaan tugines laenurahale ilma oma vahendeid rakendamata. Selline äriplaan oli algusest peale seotud suure äririskiga, mida kinnitab ka hilisem asjade käik. Ettevõtte tegevuse strateegiaks oli käivitada jahuveski, milleks paigaldati 2006.a. septembris veski esimene moodul. Detsembris 2006.a. anti ehitisele kasutusluba. Täiendavate investeeringute vajadusel otsustab omanik taotleda täiendavat laenu, mida aga ei saadud. Veski ehitustööd katkesid 2007.a. aprillis. 2007.a. mais hakkab Eesti poolne investor ja üks Võlgniku osanikke Tõnis Mäerand antud laenu Võlgnikult tagasi nõudma, kaasates selleks kohtutäitur Oksana Kutšmei. Sissenõudjana täitemenetluses ühinevad hiljem ka laenuandja AS SBM Pank ja Ants Tamme koos kahe töötajaga Tööinspektsiooni Viljandimaa Töövaidluskomisjoni 09.01.08 otsuse põhjal. Kinnistu arestiti 2007.a augustis ja müüdi 12.05.2008.a. 14 000 000 krooniga enampakkumise teel OÜ-le Tõnismäe, mille ainuomanikuks ja juhatuse liikmeks on Tõnis Mäerand ehk Võlgniku lähikondne. Varem oli 15.11.2007 ja 28.09.2007 sama kinnistu enampakkumine kohtutäituri poolt nurjunud alghinnaga vastavalt 17 500 000 krooni ja 25 000 000 krooni. Enampakkumise tulemusel jäid osaliselt rahuldamata pandiga tagatud sissenõudja Tõnis Mäeranna nõue ja täielikult sissenõudjate Ants Tamme, Maksu-ja Tolliameti ning kohtutäitur Janek Pooli nõue.

Kuna varsti peale asutamist suurendati osakapitali fondiemissiooni teel, mis tugines hinnangule, siis võib väita, et esialgse sissemakse 40 000 krooni tegelik puudumine ja fondiemissioon osakapitali suurendamiseks 12 000 000 krooni võrra hinnangu alusel põhjustasid olukorra, kus bilanss oli „õhku täis“ ja adekvaatselt ei kajastanud tegelikku varalist olukorda. Ebaselge on kogu põhivara ja selle teisenduste arvestus. 30.11.2006.a. on põhivara hulgas näidatud kinnisvarainvesteeringuna 26 137 538 krooni ja materiaalse põhivarana 6 248 833 krooni ehk kokku 32 386 371 krooni. 30.11.2007.a. on seesama põhivara aga näidatud müügiootel põhivarana väärtuses 33 198 635 krooni ehk 812 264 krooni enam. Kuna juba 08.08.2007.a. oli alustatud likvideerimismenetlusega, siis selline kõrge väärtushinnang ei olnud põhjendatud, mida kinnitab ka asjaolu, et 15.11.2007.a. müüdi enampakkumisel kohtutäituri poolt põhivara hulka kuuluvat kinnistut koos tehnoloogiliste seadmetega väärtuses 17 500 000 krooni ja selle hinnaga ostjat ei leitud. Veel varem, 28.09.2007.a. oli samale varale toimunud enampakkumine alghinnaga 25 000 000 krooni ja see oli samuti ebaõnnestunud. RTJ 13 järgi likvideerimise käigus tuleb taolisi varasid hinnata neto müügihinnas, võttes arvesse eeldatavat likvideerimise pikkust ja sellest tulenevat mõju vara müügi läbiviimise perioodile ja vara müügihinnale. Hetkel on võlgnik sisuliselt varatu, sest arveldused aktsionäridega 40 000 krooni, õigemini osanikega, on võttes arvesse võlgu oleva osaniku AS Golden Sierra finantsseisu ebatõenäoliselt laekuv summa. Likvideerijad on esitanud täitmata kohustusena võlgu kokku 5 481 846 krooni. Laenuna eraisikult 2 547 703 krooni on näidatud võlgnevust võlausaldaja ja ühtlasi osanik Tõnis Mäerannale tema poolt ettevõtte alustamisel kinnistu eest antud laenu tasumata osa. Kohtutäituri 26.05.08 jaotuskavas on sissenõudja Tõnis Mäeranna kogunõuet 4 664 791 krooni täidetud summas 96101 krooni ehk täitmata nõue on 4 568 690 krooni ehk 2 020 987 krooni enam kui bilansis esitatu. Võlad hankijatele 37 492 krooni on vastavuses pankrotiavalduses esitatud võlgnevusega 5 võlausaldajale, s.h. raamatupidamisteenuste eest OÜ-le Leinonen 19 304 krooni. Võlgadena välismaale on likvideerijad esitanud 2 517 404 kroonise nõude võlakirjana Soome firmalt Twin Stim OY Võlgniku vastu. Nimetatud summa on protokollitud ka nõukogu 30.10.08 otsuses kui nõukogu esimehe Tapani Koivuneni/Twin Stim OY kuludega Golden Sierra Veski OÜ projekti alustamisel. See kohustus on selgusetu, puuduvad lisadokumendid ja teada on, et ettevõtte loomisel kasutati vara soetamisel laenu, milline saadi AS SBM Pank ja Tõnis Mäerannalt. Kuna Tapani Koivuneni/Twin Stim OY nõue ei ole piisavalt tõendatud, ei võta ka ajutine pankrotihaldur seda nõudena arvesse. Võlad töövõtjatele 319 142 krooni tuleneb Tööinspektsiooni Viljandi Töövaidluskomisjoni 08.01.2008.a. otsusest jt. töötasuvõlgadest. Muud viitvõlad 3 608 krooni on töötajatele tasumata muud kompensatsioonid. Maksuvõlgadena on likvideerijad esitanud 56 498 krooni. Maksu-ja Tolliameti andmetel on maksuvõlgade saldo 18.11.08 seisuga 58 317 krooni, sellest põhivõlg 44800 krooni ja intressid 13 517 krooni. Arvestades eeltoodud märkusi ja parandusi on võlgade summa 4 987 249 krooni ehk 494 597 krooni vähem kui likvideerijate poolt esitatud bilansis. Otseselt juhatuse tegevusest tulenevateks võlgadeks võib pidada võlgu hankijatele 37 492 krooni, võlgu töövõtjatele 319 142 krooni ja sellest tulenevat maksuvõlga 56 498 krooni, viitvõlga 3 609 krooni, kokku 413 132 krooni. Ülejäänud võlad 4 574 117 krooni on sisuliselt tekkinud nõukogu liikmete tegevuse tulemustest. OÜ Golden Sierra Veski on pankrotiseisus, kuid likvideerijate esitatud finantsinformatsioon ilmselgelt ei esita tegelikku olukorda likvideerimismenetluse alguses ja ka enne seda. OÜ Golden Sierra Veski maksevõime on pankrotimenetluse algatamisel 0,01 ehk praktiliselt olematu. Kindlasti on ebaõige likvideerijate poolt esitatud maksevõime likvideerimise algetapil

30.11.07 seda ebaõige hinnangu põhjal. Käibekapitali puudujääk likvideerijate andmetel hetkel on vähemalt 5,4 miljonit krooni. Finantsanalüüsist nähtub, et OÜ Golden Sierra Veski on pankrotis ja selle tekkimise üheks põhjuseks on olnud „õhu „ tekitamine bilansis ja kogu äriplaani nõrk ülesehitus, tuginedes võõrvahenditele võlgade näol. Kuna OÜ Golden Sierra Veski kohustused ületavad varasid ajutise halduri hinnangul olemasoleva finantsinformatsiooni alusel 0 (vara) – 4 987 249 (kohustused) = 4 987 249 krooni, olen seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, sest võlgnik sisuliselt lõpetas oma tegevuse 2007.a. esimesel poolel ja vara on müüdud. Maksejõuetuse peamisteks põhjusteks peab ajutine pankrotihaldur : 1) Nõrka äriplaani, kogu tegevus sisuliselt oli rajatud laenudele ja kui neid enam ei saadud, siis varises kogu majandustegevus kokku. 2) Võlgniku raamatupidamine ei kajastanud majandusolukorda vastavalt heale raamatupidamistavale ja ei andnud õiget ja õiglast finantsinformatsiooni. Kuna puudus ka seadusega nõutav audiitorkontroll, siis ei tulnud need puudused õigel ajal esile. Raamatupidamise konservatiivsuse printsiip, vältida varade ja tulude ülehindamist ja kohustuste ja kulude alahindamist vastavalt RS § 16 p.8 ei olnud vajalikul määral rakendunud. 3) Nõukogu sisuliselt täitis juhatuse funktsioone ja ei täitnud neid ülesandeid, mida ta vastavalt äriseadustikule oleks pidanud teostama. Juhatuse 2 liiget täitsid tegelikult ainult projektijuhi ja tehnilise juhi ülesandeid ettevõtte tegevuses kuni likvideerimise alguseni. Juhatus täitis nõukogu korraldusi, omades tegelikult väga piiratud võimalusi tegelikuks ettevõtte juhtimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. 4) Likvideerimismenetluse käigus kasutati vara müügil põhjendamatult kohtutäiturit. Likvideerijad oleksid võinud ettevõtte vara ise müüa ja sellega kokku hoidma vähemalt ca 939 tuh. krooni kohtutäiturile makstud tasusid ja selle arvel paremini rahuldada võlausaldajate nõudeid. 5) Likvideerijad ei olnud rahul kohtutäituri tegevusega vara ümberhindamisel, kuid ikkagi ei loobunud edasisest täitemenetlusest ja sellega kaasnevatest suurtest kuludest, kuigi võimalusi selleks oli täitemenetluse lõpetamiseks sissenõudja avalduse alusel või pankrotiavaldus esitamisega, kuna oli selge, et müügist saadav raha ei kata kõiki kohustusi. Vastavalt TsüS § 44 kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad viivitamatult esitama pankrotiavalduse. Seda nõuet täpsustab ÄS § 179 lg 5,1. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmumisest esitama kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku juhtorganite tegevuses esinevad raske juhtimisvea tunnused PS § 28 lg 2. järgi, mis seisnes eelkõige raamatupidamise konservatiivsuse printsiibi, vältida varade ülehindamist ja kohustuste alahindamist mittetäitmist. Esitamata oli jäetud majandusaasta aruanded ja tegemata audiitorkontroll, kuigi seadus seda nõudis. Raamatupidamine oli juhatuse ja likvideerijate poolt nõuetekohaselt korraldamata ja selle üle puudus nõukogu kontroll, sest seda probleemi kunagi ei arutatud. Puuduvad andmed, et võlgniku omanikud oleksid selles küsimuses aktiivsust üles näidanud. Viivitati likvideerijate poolt pankrotiavalduse esitamisega., sest juba 12.05.2008.a. kinnistu müümisel oli selge, et kõiki võlanõudeid ei suudeta täita. Kuigi likvideerijad olid juba 28.juulil 2008.a. esitanud kohtule pankrotiavalduse, ei vastanud see seaduse nõuetele, kuna puudusid 2006 ja 2007 ning 2008.a. I poolaasta bilansid ja pankrotiavaldus oli allkirjastatud ainult ühe likvideerija Ants Tamme poolt. Nimetatud põhjustel kohus oma määrusega jättis avalduse rahuldamata ja andis uueks avalduse esitamise tähtajaks 08.09.2008.a. Uus nõuetekohane pankrotiavaldus vajaliku finantsinformatsiooniga suudeti kohtule esitada 20.10.2008.a

Kogu võlgniku vara müüdi kohtutäituri poolt 14,03 milj. krooni eest enampakkumise teel ettevõttega seotud isikutele ehk lähikondsetele. Vastavalt PS § 110 lg 3 saab neid tehinguid tagasi võita, sest võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Vastavalt PS § 109 lg1 tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustas võlausaldajate huve. Antud olukorras ei kehti varasema pankrotiseaduse § 42 lg 3, mille järgi tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist väljaläinud enampakkumisega. Enampakkumiste tulemusena rahuldati ainult suurima võlausaldaja ja sissenõudja AS SBM Pank nõue täielikult ja sissenõudja Tõnis Mäeranna pandiga tagatud nõue osaliselt 77 297 krooni ulatuses. Täitmata jäid sissenõudjate Maksu-ja Tolliameti nõue 37 823 krooni, kohtutäitur Janek Pooli nõue 8 284 krooni. Kuigi likvideerija Ants Tamme oli samuti sissenõudjaks Tööinspektsiooni Viljandimaa inspektsiooni 09.01.08 otsuse alusel, siis temale kohtutäitur Oksana Kutšmei 15.05.2008.a. otsusega ei lubanud menetluses osaleda. Antud juhul likvideerimise käigus võlausaldajaid võrdsetel alustel ei ole koheldud. Enampakkumise tehinguid antud majanduskriisi olukorras ei ole otstarbekas tühistada, sest mõlemal vara ostnud lähikondsel on põhjendatud nõuded võlgniku suhtes, sellest Tõnis Mäerannal pandiga tagatud nõue vähemalt 4,5 milj. krooni. Ei ole tõenäoline, et antud kinnisvaraturu olukorras mõistliku aja jooksul leitaks võlgniku varale ostja, kes maksaks vähemalt 5,0 miljonit rohkem, et tasuda tema ja teiste võlausaldajate nõuded. OÜ Golden Sierra Veski (likvideerimisel) võlgneb ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva finantsinformatsiooni esialgsete andmete põhjal kokku 4 987 249 krooni, võlgnikul hetkel reaalset vara ei ole, millega kohustused ületavad vara 4 987 249 krooni. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja ta on pankrotis. Võlgnikul puuduvad igasugused võimalused tegevuse jätkamiseks. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, palub OÜ Golden Sierra Veski (likvideerimisel) ajutine pankrotihaldur Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajal: Lõpetada OÜ Golden Sierra Veski (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise teel vastavalt PS § 29 lg 1, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub reaalne vara tagasivõitmise võimalus antud majandusolukorras. Välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 6700 krooni riigieelarvelistest vahenditest vastavalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutisele haldurile tasumiseks. Tasu palun üle kanda OÜ Kivistik Consult arveldusarvele nr. 221018027126 Swedpangas. Võlgniku dokumentide hoidjaks määrata likvideerija Ants Tamme, ik. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx xxxxxxxx. Võlgniku esindajad Ants Tamme ja Gunnar Leis on nõus ajutise pankrotihalduri aruandega, on nõus pankrotimenetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. Võlgniku esindajad ei vaidle vastu ajutise halduri tasu suurusele. Kohtu põhjendus PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Aruande järgi kogu võlgniku vara müüdi kohtutäituri poolt 14,03 milj. krooni eest enampakkumise teel ettevõttega seotud isikutele ehk lähikondsetele. Vastavalt PS § 110 lg 3 saab neid tehinguid tagasi võita, sest võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Antud olukorras ei kehti varasema pankrotiseaduse § 42 lg 3, mille järgi tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist väljaläinud enampakkumisega. Enampakkumiste tulemusena rahuldati ainult suurima võlausaldaja ja sissenõudja AS SBM Pank nõue täielikult ja sissenõudja Tõnis Mäeranna pandiga tagatud nõue osaliselt 77 297 krooni ulatuses. Täitmata jäid sissenõudjate Maksu-ja Tolliameti nõue 37 823 krooni, kohtutäitur Janek Pooli nõue 8 284 krooni. Kuigi likvideerija Ants Tamme oli samuti sissenõudjaks Tööinspektsiooni Viljandimaa inspektsiooni 09.01.08 otsuse alusel, siis temale kohtutäitur Oksana

Kutšmei 15.05.2008.a. otsusega ei lubanud menetluses osaleda. Antud juhul likvideerimise käigus võlausaldajaid võrdsetel alustel ei ole koheldud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et enampakkumise tehinguid antud majanduskriisi olukorras ei ole otstarbekas tühistada, sest mõlemal vara ostnud lähikondsel on põhjendatud nõuded võlgniku suhtes, sellest Tõnis Mäerannal pandiga tagatud nõue vähemalt 4,5 milj. krooni. Ei ole tõenäoline, et antud kinnisvaraturu olukorras mõistliku aja jooksul leitaks võlgniku varale ostja, kes maksaks vähemalt 5,0 miljonit rohkem, et tasuda tema ja teiste võlausaldajate nõuded. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande ja selles sisalduva OÜ Golden Sierra Veski finantsmajandusliku analüüsi usaldusväärsuses, millest nähtuvalt OÜ Golden Sierra Veski ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega, et ei ole põhjendatud ja otstarbekas vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluse kasutamine. PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb OÜ Golden Sierra Veski pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimenetluse lõpetamise kohta nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus peab põhjendatuks määrata OÜ Golden Sierra Veski dokumentide hoidjaks likvideerija Ants Tamme. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi võlgniku juhtorganite, eriti nõukogu, tegevuses esinevad raske juhtimisvea tunnused PS § 28 lg 2 järgi, mis seisnes eelkõige raamatupidamise konservatiivsuse printsiibi- vältida varade ülehindamist ja kohustuste alahindamist - mittetäitmist. Esitamata oli jäetud majandusaasta aruanded ja tegemata audiitorkontroll, kuigi seadus seda nõudis. Raamatupidamine oli juhatuse ja likvideerijate poolt nõuetekohaselt korraldamata ja selle üle puudus nõukogu kontroll, sest seda probleemi kunagi ei arutatud. Puuduvad andmed, et võlgniku omanikud oleksid selles küsimuses aktiivsust üles näidanud. Viivitati pankrotiavalduse esitamisega., sest juba 12.05.2008.a. kinnistu müümisel oli selge, et kõiki võlanõudeid ei suudeta täita. Kuigi likvideerijad olid juba 28.juulil 2008.a. esitanud kohtule pankrotiavalduse, ei vastanud see seaduse nõuetele, kohus oma määrusega jättis avalduse rahuldamata ja andis uueks avalduse esitamise tähtajaks 08.09.2008.a. Uus nõuetekohane pankrotiavaldus vajaliku finantsinformatsiooniga suudeti kohtule esitada 20.10.2008.a. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt välja toodud raske juhtimisvea tunnused on vajalik ära märkida kohtulahendi resolutiivosas.

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003.a. vastu võetud määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on põhjendatud ajutise pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotihalduri tasu 6700 krooni määramiseks. Ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisel arvestas kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu 6700 krooni on igati vastavuses ajutise halduri tehtud töö mahule ja kulutatud ajale.

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.