Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Ixxx Axxxx esitas 16.09.2008.a. kohtule hagiavalduse (tl.2-3) Mxxxx Pxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.01.2008.a. notariaalse osaühingu osa jagamise ja osaühingu osade müügilepingu. Lepingu punkti 4.2. alusel kohustub Mxxxx Pxxx tasuma hagejale 15 000 krooni perioodil alates märtsist 2008.a. kuni detsembrini 2008.a. igakuuliste maksetena 1500 krooni maksustatava kuu 30. kuupäevaks hageja pangakontole. Mxxxx Pxxx võlgneb hagejale nimetatud lepingu punkti alusel perioodi juuli 2008 kuni august 2008 eest kokku 3000 krooni. Hageja taotleb nimetatud summa väljamõistmist hagejalt. Hageja kinnitas, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja Mxxxx Pxxx teatas 27.10.2008.a. kirjalikus vastuses (tl.10), et tema hagi ei tunnista . Kostja arvates on hageja esitanud hagi kohtule aluseta. Vastavalt poolte vahel sõlmitud osaühingu osa jagamise ja osaühingu osade müügilepingu punktile 4.2. lõpeb makseperiood

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada lihtsustatud korras poolte nõusolekul kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et haginõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et poolte vahel on võlasuhe, mis tuleneb 24.01.2008.a. Rakvere notar Toomas Saaveri poolt tõestatud osaühingu osa jagamise ja osaühingu osade müügilepingust (tl.4-7). Nimetatud lepingu kohaselt müüs Ixxx Axxxx Mxxxx Pxxxxxe Unipak OÜ osa, nimiväärtusega 7000 krooni, hinnaga 15 000 krooni. Lepingu punktis 4.2. leppisid pooled kokku, et ostja tasub müüjale müügihinna igakuuliste osamaksetena, kindlaks määrati osamaksete tasumise tähtaeg. Ostu-müügi suhet reguleerib Võlaõigusseaduse § 208 lg 1, mis sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja arvates jättis kostja täitmata nõuetekohaselt lepingus ettenähtud maksekohustuse. Hageja nõudis hagiavalduses hagejalt ostuhinna osamaksete tasumist 2008.a. juuli ja augustikuu eest kokku summas 3000 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Samas esitas kostja kohtule tõendina pangakonto väljavõtted (tl.11-12), millest nähtub, et hagis nõutud summa on hagejale menetluse kestel tasutud. Tõenditest nähtub, et Kxxx Pxxx on Mxxxx Pxxxx eest kandnud üle 02.10.2007.a. 1500 krooni lepingu punktis 4.2. ettenähtud summa juuli 2008 eest ja 27.10.2008.a. krooni lepingu punktis 4.2. ettenähtud summa augusti 2008 eest. Kostja on küll nõude tasunud, kuid hagi õigeks ei võta, põhjendusel, et tema arvates ei olnud hagejal õigus nõudega kohtusse pöörduda, kuna see ei olnud veel sissenõutav. Kostja arvates sai nõue sissenõutavaks muutuda pärast 30. detsembrit 2008.a., kui lõppeb lepingu järgi makseperiood. Kohus leiab, et kostja seisukoht nõude sissenõutavaks muutumise osas ei ole õige. Pooled olid osaühingu osa müügilepingus kokku leppinud müügihinna tasumises osade kaupa. Lepingus on kindlaks määratud osamaksete tasumise tähtajad. Vastavalt osaühingu osa jagamise ja osaühingu osade müügilepingu punktile 4.2. kohustub Mxxxx Pxxx tasuma müüjale 15 000 krooni perioodil alates märtsist 2008.a. kuni detsembrini 2008.a. igakuuliste maksetena summas 1500 krooni maksustatava kuu 30. kuupäevaks müüja poolt ostjale teatatud pangakontole. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt lepingule kohustus Mxxxx Pxxx tasuma juulikuu osamakse summas 1500 krooni

kohustuste täitmist ja sisse nõuda osamakseid, mida kostja lepingus ettenähtud tähtajaks ei tasunud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tegi kindlaks, et kostja on haginõude asja menetluse kestel hageja nõude täies ulatuses ära maksnud. Kuna kostja on nõude täitnud, siis seega puudub alus kostjalt nimetatud summa väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Ü.Raag Kohtunik

/ allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.