Võlaõigus › Võõrandamislepingud

IxxxxAxxxx esitas 16.09.2008.a. kohtule hagiavalduse (tl.2-3) Mxxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.01.2008.a. notariaalse osaühingu osa jagamise ja osaühingu osade müügilepingu. Lepingu punkti 4.3. alusel kohustub Mxxxxx Kxxxxx tasuma hagejale 15 000 krooni perioodil alates märtsist 2008.a. kuni detsembrini 2008.a. igakuuliste maksetena 1500 krooni maksustatava kuu 30. kuupäevaks hageja pangakontole. Mxxxxx Kxxxxxxvõlgneb hagejale nimetatud lepingu punkti alusel perioodi juuni 2008 kuni august 2008 eest kokku 3000 krooni. Hageja taotleb

nimetatud summa väljamõistmist hagejalt. Hageja menetlemisega.

kinnitas, et on nõus asja kirjaliku

Kostja Mxxxxx Kxxxxx teatas 28.10.2008.a. kirjalikus vastuses (tl.10), et ta vaidleb vastu hagi menetlusse võtmisele. Kostja arvates on hageja esitanud hagi kohtule aluseta, ehkki ta tunnistab enda vastu esitatud nõuet. Vastavalt poolte vahel sõlmitud osaühingu osa jagamise ja osaühingu osade müügilepingu punktile 4.2. lõpeb makseperiood 30. detsembril 2008.a. ning seoses sellega ei ole hagejal õigus kohtu poole pöördumiseks enne 30.12.2008.a. Kostja ei ole haginõuet hagejale tasunud rahaliste raskuste tõttu, kuid ta tasub oma võla 30.detsembriks nagu näeb ette notariaalne leping. Kohtukulusid ei ole kostja nõus kandma. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega ja sooviks hoopis kohtuvälist lahendit. Kohus edastas kostja vastuse hagejale ja andis hagejale tähtaja esitada oma seisukohad sellele

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada lihtsustatud korras poolte nõusolekul kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et haginõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et poolte vahel on võlasuhe, mis tuleneb 24.01.2008.a. Rakvere notar Toomas Saaveri poolt tõestatud osaühingu osa jagamise ja osaühingu osade müügilepingust (tl.4-7). Nimetatud lepingu kohaselt müüs Ixxx Axxxx Mxxxxx Kxxxxxxxx Unipak OÜ osa, nimiväärtusega 7000 krooni, hinnaga 15 000 krooni. Lepingu punktis 4.3. leppisid pooled kokku, et ostja tasub müüjale müügihinna igakuuliste osamaksetena, kindlaks määrati osamaksete tasumise tähtaeg. Ostu-müügi suhet reguleerib Võlaõigusseaduse § 208 lg 1, mis sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja arvates jättis kostja täitmata nõuetekohaselt lepingus ettenähtud maksekohustuse. Hageja nõudis hagiavalduses hagejalt ostuhinna osamaksete tasumist 2008.a.juuni, juuli ja augustikuu eest kokku summas 4500 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistab küll võlga, kuid hagi õigeks ei võta põhjendusel, et tema arvates ei olnud hagejal õigus nõudega kohtusse pöörduda, kuna see ei olnud veel sissenõutav. Kostja arvates sai nõue sissenõutavaks muutuda pärast 30. detsembrit 2008.a., kui lõppeb lepingu järgi makseperiood. Kohus leiab, et kostja seisukoht nõude sissenõutavaks muutumise osas ei ole õige. Pooled olid osaühingu osa müügilepingus kokku leppinud müügihinna tasumises osade kaupa. Lepingus on kindlaks määratud osamaksete tasumise tähtajad: igakuuliste maksetena summas üks tuhat viissada krooni maksustatava kuu kolmekümnendaks (30)kuupäevaks. Vastavalt osaühingu osa jagamise ja osaühingu osade müügilepingu punktile 4.3. kohustub Mxxxxx Kxxxxx tasuma müüjale 15 000 krooni perioodil alates märtsist 2008.a. kuni detsembrini 2008.a. igakuuliste maksetena summas 1500 krooni maksustatava kuu 30. kuupäevaks müüja poolt

ostjale teatatud pangakontole. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt lepingule kohustus Mxxxxx Kxxxxx tasuma juunikuu osamakse summas 1500 krooni 30.juuniks, juulikuu osamakse summas 1500 krooni 30. juuliks 2008.a. ja augustikuu makse 30. augustiks 2008.a. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja rikkus lepingus ettenähtud maksekohustust, ta ei tasunud makseid lepingus ettenähtud tähtajaks. Seega oli hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda õiguskaitsevahendina kohustuste täitmist ja sisse nõuda osamakseid, mida kostja lepingus ettenähtud tähtajaks ei tasunud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Ü.Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.