Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsusele edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise kättetoimetamise päevast arvates (edastades selle Kohtute

seaduse § 138 lg 1 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule) Ringkonnakohtule). nakohtule). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta on nõus nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. põhjendused. 31.03.2008 esitas OÜ Koduliising Viru Maakohtule hagi T T ja G T `u vastu võla 32 255 krooni nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et 04.04.2007 sõlmisid OÜ Koduliising (hageja) ja T T (kostja nr 1) laenulepingu nr 6570404033, mille kohaselt väljastas hageja laenajana laenusaajale T T `le laenu 25 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 11.04.2010, intressimääraga 27% aastas. Lepingu p 3.5 kohaselt pidi laenu tagastamine ja intresside tasumine toimuma osade kaupa alates 11.05.2007 kuni 11.04.2010 iga kalendrikuu 11.kuupäeval. Laenu tagastamise graafiku kohaselt kohustus laenusaaja laenu ja intresse tasuma iga kuu 11.kuupäeval summas 1257 krooni. Kostja T T ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seisuga 22.01.2008 (ülesütlemisavalduse koostamisel) oli graafikujärgne põhivõlgnevus kokku 1149.47 krooni, millele on lisandunud intressivõlgnevus 2633.53 krooni ja viivis 118 krooni. 11.12.2007 saadeti laenusaajale kirjalik ülesütlemisavaldus, milles öeldi leping üles alates 06.02.2008. Nimetatud kuupäevaks palus hageja laenusaajal maksta ära kogu võlgnetav summa, samuti teavitati kostjaid lepetrahvi tasumise nõudest summas 4976 krooni tulenevalt üldtingimuste punktist 6.2. Ülesütlemisavaldus saadeti ka käendajale. 06.veebruariks 2008 kostjad võlga ei tasunud. Hageja juhindus laenulepingu ülesütlemisel Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1-2, 399 lg 1 p 1-2 ja laenulepingu üldtingimustest (p 6.1-6.2). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 tulenevalt tuleb kohustus täita lepingus määratletud tähtaja kestel. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks sõlmisid OÜ Koduliising ja G T 04.04.2007 käenduslepingu nr 6570404033, mille p 4.4 kohaselt vastutab käendaja laenaja ees solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki laenulepingu alusel tekkida võivaid laenaja nõudeid põhivõlgniku vastu; p 4.5 kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine (sh intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus), samuti võlaõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise, lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. Käendaja vastu nõude esitamisel tugineb hageja VÕS § 142, 145 sätestatule. Laenulepingu üldtingimuste p 1.4 kohaselt, kui laenusaaja ei tee tagasimakseid tähtaegselt, siis on õigus laenajal nõuda laenusaajalt viivist VÕS § 94 lg intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalmääras. Seisuga 24.03.2008 on hageja arvestanud viivist kokku sumas 350 krooni. Hageja lähtub seejuures VÕS § 113 lg 1 sätestatust, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS, TSÜS ja ReÕS rakendamisseaduse § 14 kohaselt, kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Avalduse esitamise seisuga on see määr 4% aastas, seega, kokku on hageja lähtunud viivisemäärast

11% aastas ehk – 0.030% päevas. Seisuga 24.03.2008 moodustab hageja nõue kokku 32 255 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 23 501.55 krooni, intressivõlg 3436.45 krooni, leppetrahv 4967 krooni ja viivis 350 krooni.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis hagi menetlusse 01.04.2008 ning väljastas kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja G T teatas hagile esitatud vastuses 11.04.2008, et tema käendajana ei pea põhjendatuks vastutada hageja menetluskulude eest, kuna nimetatud kulud peaks kandma asjas põhivõlgnik. Hageja on 02.05.2008 esitatud kirjalikus arvamuses leidnud, et menetluskulu võib jääda põhivõlgniku, s.o. T T kanda. Hageja kantud kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1500 krooni; muid võla sissenõudmisega seotud kulusid hagejal ei ole. Kostja T T on hagimaterjalid kätte saanud 08.08.2008, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kohus pidas asja läbivaatamiseks vajalikuks kohtuistungi korraldamist, andes nii menetlusosalistele võimaluse osaleda asja läbivaatamisel ja olla ära kuulatud. 05.11.2008 määratud kohtuistungile ilmus kostjatest G T ; kostja T T kohtusse ei ilmunud, kohtukutse kättetoimetamise kohta kohtul andmed puudusid. Kostja G T teatas, et kaaskostja ei ole temaga ühendust võtnud, oma varasemaid lubadusi võla tasumiseks ei ole täitnud. Hageja teatas kohtule kirjalikult 05.11.2008 (teade e-kirjana edastatud 04.11.2008 õhtul), et hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja väitel oli kostja T T oktoobrikuus 2008 lubanud hagejale asuda võlgnevust tasuma (vähemalt 1500 krooni kuus), kuid tegelikult ta oma lubadust ei täitnud, mistõttu kompromissiga asja lahendamist hageja enam võimalikuks ei pea. Hageja nõustub menetluskulude kostja T T kanda jätmisega ja eeldab, et kostja T T on ka ise sellega nõustunud, kuivõrd ta ei ole hagile üldse vastust esitanud. Hageja taotles asjas sisulise otsuse tegemist või, kostjate mitteilmumise korral, hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus määras asjas uue kohtuistungi päeva - 26.11.2008, millest teatas hagejale ja kostjale T T `le kättetoimetatavate kohtukutsetega. 26.11.2008 ilmus kohtuistungile kostjatest Gabriel Tomik. Hageja teatas eelnevalt (25.11.2008) kohtule kirjalikult, et jääb 04.11.2008 edastatud seisukoha juurde ning palub asi lahendada hageja esindaja osavõtuta. Hageja kinnitab ka, et kostjad ei ole seisuga 04.11.2008 võla katteks midagi maksnud.

Kostjate seisukoht: Kostja G T hagiavalduses esitatud võla tasumise nõuet ei vaidlusta, kuid palub jätta menetluskulud üksnes laenusaaja – T T kanda, kelle tegevusest tulenevalt on tekkinud vajadus kohtusse pöörduda. Kostja G T `u seletuse kohaselt palus T T teda aprillis 2007 OÜ-lt Koduliising laenu saamisel käendajaks hakata. Laenu suurus oli 25 000 krooni. Kuna T T oli varem ka temale laenu saamist käendanud, siis ta nõustus kaaskostja tehtud ettepanekuga. Käendusleping sõlmiti samal päeval laenulepinguga. Milleks T T laenu vajas, seda tema ei tea. Paar esimest kuud oli tagasimakseid ka tasutud, kuid siis tekkis võlgnevus. Tema sai laenu tagasimaksete tasumisel tekkinud võlgnevusest teada hagejalt, kui telefoni teel võeti ühendust ja paluti võlgnevus ära maksta. Kaaskostja T T lubas siis talle, et ta hakkab ise võlga kustutama, kuid tegelikult ta oma lubadusi ei täitnud ja rohkem ei ole ka ühendust võtnud.

Kostja T T hagile vastuväiteid ei ole esitanud, samuti ei ilmunud 26.11.2008 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutse kohtuistungile ilmumiseks on ta kätte saanud 17.11.2008, mitteilmumise põhjust ei ole kohtule teatanud. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Esitatud hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludega põhjendatud ning hageja on esitanud ka nõuet tõendavad dokumendid ja nõude õigusliku põhistuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtu korraldava määruse asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning kohtukutse 26.11.2008 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks on kostja T T 17.11.2008 isiklikult kätte saanud. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohtukutse väljastamisel on kohus kostjat hoiatanud, et TsMS § 410 tulenevalt võib kohus kostja kohtuistungile mitteilmumisel lahendada asja ka sisuliselt. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja T T 26.11.2008 toimuvale istungile ilmunud. Kohus leiab, et kostjal T T `l on olnud piisavalt aega sisuliste vastuväidete ja vajadusel ka taotluste esitamiseks, mistõttu tema kohtusse mitteilmumisel ei ole kohtuistungi edasilükkamine enam põhjendatud. Kuna teine kostjatest – G T osaleb asja läbivaatamisel ja on esitanud ka oma seisukohad antud hagiasjas (vastuväited menetluskulude jagamiseks), siis on põhjendatud TsMS § 410 tulenevalt antud hagi lahendada sisuliselt kohtuotsusega. Kostjate kohustused tulenevad poolte vahel 04.04.2007 sõlmitud laenu – ja käenduslepingust. Laenulepingu alusel kohustus kostja T T tagastama hagejalt saadud laenu (25 000 krooni) kokkulepitud maksegraafiku alusel kindlates summades ja kindlaksmääratud tähtajaks, samuti kohustus ta maksma intressi. Kostja G T kohustus hageja poolt temaga sõlmitud käenduslepingu alusel käendajana vastutama laenusaajaga kohustuste (nii põhi- kui kõrvalkohustuste) kohase täitmise eest solidaarselt. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kostjatega sõlmitud lepingud, laenu tagastamise maksegraafiku, üldtingimuste koopia, kirja võlgnevuse meeldetuletusest (lepingu ülesütlemishoiatuse), ülesütlemisavalduse, samuti võlgnevuse ja viivise arvestuse. Kostjad hageja esitatud nõuet - selle aluseks olevaid asjaolusid ja nõude suurust - ei ole vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui p 1 - laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; p 2 – laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Kostja T T poolt lepingujärgsete maksete mittetasumisel on hageja lepingu üles öelnud ja nõudnud kogu laenu kohest tagastamist. Lepingu ülesütlemisele vastuväiteid kostjate poolt ei ole esitatud. Ka G T kinnitas kohtus, et hageja teatas talle võlgnevusest ja nõudis selle tasumist. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt; lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist vastavalt § 113 lg 1. Viivise arvestamise aluseks olevad seadusesätted on hageja hagiavalduses esitanud ja kohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Seega, hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna hageja poolt märgitud asjaoludel ning ulatuses.

Menetluskulude jaotusest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Solidaarse vastutuse puhul võib kohus jätta hagi täielikul rahuldamisel ka kohtukulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja Gabriel Tomik on esitanud menetluskulude solidaarse kandmise osas vastuväite, leides, et kohtusse pöördumise põhjustajaks on laenusaajana Toomas Teedla ning hageja ei ole teda käendajana vastavast võla sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt teavitanud. Hageja on nõustunud menetluskulude ühe kostja, s.o. Toomas Teedla kanda jätmisega. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja T T ise vastuväiteid ei ole esitanud. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et antud asjas on kostja G T poolt esiletoodud asjaoludel põhjendatud jätta menetluskulud põhivõlgniku (laenusaaja) T T kanda. Hageja on märkinud menetluskuluna tema poolt tasutud riigilõivu summas 1500 krooni ja kinnitanud käesoleval ajal muude kulude puudumist ka 04.11.2008 kohtule edastatud kirjas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 30. märtsil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.