Tsiviilasja number
2-08-21010
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26.november 2008 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
ASH hagi S P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja: ASH (registrikood XXX asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: S S (XXX) Kostja: S P (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepingulinse esindajad S Tšerepanov ja D Kuznetsova (OÜ S I , XXX)
Hgai läbi vaadatud kohtuistungil
14.11.2008
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja S. S , kostja esindajad D. Kuznetsova ja S. P
28.05.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt AS H ja OÜ E sõlmisid 02.10.2001 laenulepingu nr 01-079517-JK (edaspidi laenuleping), millega hageja andis OÜ-le E laenu summas 315 000 krooni tagastamise lõpptähtpäevaga 02.10.2003.a. 11.11.2002 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 01-079517-KÄ (edaspidi käendusleping), millega kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga E lepingust ja kõikidest lepingu lisadest tulenevate OÜ E kohustuste kohane täitmine. Kuna OÜ E ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, andis kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 270 927,81 krooni tasumise osas võlatunnistuse, millega kostja nõustus tasuma OÜ E eest põhivõlgnevuse selliselt, et alates 2007.a. oktoobrist maksab hagejale igakuiselt 6000 krooni. Kostja võetud kohustust ei täitnud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 270 927,81 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Vastuseks kostja vastusele hageja märgib, et nõue ei ole aegunud. Esialgselt oli laenulepingus laenu tagastamise lõpptähtpäevaks kokku lepitud 02.04.2002.a. Kostja kui OÜ E juhatuse liikme ja käendaja allkirjastatud taotluse alusel pikendati laenu tagastamise lõpptähtpäeva kuni 02.10.2003.a. Seega toimusid poolte vahel juba laenulepingu kehtivuse ajal läbirääkimised võlgnevuse tasumise osas, läbirääkimised jätkusid laenulepingu lõppedes. Kuna nii põhivõlgnik kui kostja lubasid korduvalt hagejale võlgnevuse tasuda, ei pöördunud hageja kohtu poole. Enne nõude aegumist 2006.a. sügisel alustasid pooled taas nõude osas läbirääkimisi, läbirääkimised toimusid peamiselt telefoni teel ja kokkusaamiste kaudu kuni 2007.a. hiliskevadeni. Läbirääkimiste ajaks oli aegumine peatunud. Pärast viimast kohtumist 2007.a. kevadel saatis kostja hagejale võlatunnistuse laenulepingu põhivõla osas. Asjaolu, et lisaks põhivõla tunnistamisele sisaldab võlatunnistus ka ettepanekut kohustuse täitmise osas, ei muuda võlatunnistust kirjaks. Kostja on hageja nõuet tunnistanud ja võlatunnistuses väljendatud tahet kinnitanud hagejale 08.05.2008 saadetud avaldusega ja 29.08.2008 tasutud maksega summas 2000 krooni selgitusega „01-079517-JK“. Seega on kogu kostja senine käitumine olnud suunatud oma kohustuse olemasolu tunnistamisele ja selle täitmisele. Hageja heas usus käitudes nõuab kostjalt üksnes võlatunnistuses näidatud põhivõlga, kuigi laenulepingust tulenev koguvõlgnevus on 743 242, 58 krooni. Alternatiivselt hageja taotleb juhul, kui kohus leiab, et võlatunnistuse andmise ajaks oli laenulepingust ja käenduslepingust tulenev nõue aegunud, lugeda kostja võlatunnistus konstitutiivseks, s.t. võlatunnistuse andmisega kostja on loonud uue kohustuse.
03.09.2008 kirjalikus vastuses kostja vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 03.10.2003.a. Tehingust tulenev nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hagi on esitatud rohkem kui 4 aastat pärast sissenõutavaks muutumist. Käendus lõpeb koos käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Hageja poolt esitatud S. P kiri ei ole võlatunnistus. Hansapank kirjale ei reageerinud ega vastanud kostjale, kas ta nõustub kostja ettepanekuga või mitte. Mingisugust kokkulepet selle kohta sõlmitud ei olnud. Kiri on tehtud peale seda, kui laenulepingust tulenevad võlausaldaja õigused olid aegunud. Hageja on rikkunud hea usu põhimõtet, kui esitas hagi üksnes S. Pasetšniku vastu ja jättis hagi esitamata põhivõlgniku OÜ E vastu.
23.10.2008 täiendavas vastuses hageja seisukohtadele kostja märgib, et läbirääkimisi pidasid AS H ja käendaja. Kostja kui füüsiline isik ei olnud laenulepingust tulenevalt kohustatud isikuks, s.o. võlgnikuks TsÜS § 167 lg 1 mõttes. Alates 16.04.2004 ei ole S. P OÜ E juhatuse liige ega osanik. Seega ei toimunud läbirääkimisi õigustatud ja kohustatud isiku vahel, mistõttu aegumine ei olnud peatunud. Hageja hea usu põhimõtte rikkumine seisneb selles, et hageja ei teavitanud kostjat, et laenulepingust tulenev põhikohustus OÜ E vastu on aegunud. Kostja leiab, et tema poolt 12.04.2007 antud kirja ei saa pidada võlatunnistuseks ning kiri ei ole kehtiv, kuna põhineb aegunud nõudel. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et võlatunnistus tuleb lugeda konstitutiivseks ehk võlatunnistuseks, millega luuakse iseseisev kohustus, mis ei sõltu selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Kostjal ei olnud tahet luua iseseisvat kohustust, vaid leppida kokku võlasumma ositi tasumises, kuid hageja ei nõustunud sellega. Deklaratiivne võlatunnistus on seotud põhikohustusega ning kuna laenulepingust tulenev nõue on aegunud, ei ole ka „võlatunnistus“ kehtiv. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.11.2008 kohtuistungil pooled jäid oma seisukohtade juurde. Hageja esitas võlatunnistuse osas alternatiivsed seisukohad, sõltuvalt kohtu hinnangust põhinõude aegumisele. Kostja jäi selle juurde, et nõue on aegunud, hageja ei ole tõendanud poolte soovi luua võlatunnistusega iseseisvat kohustust. Kostja seisukohalt on 2007.a. aprillis hagejale saadetud kiri käsitatav üksnes deklaratiivse võlatunnistusena, milles kostja, viidates käenduslepingule, nõustub tasuma põhivõla.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et käesoleval juhul käendajaga läbirääkimiste pidamine ei peatanud põhivõla aegumist, sest kostja käendajana ei saanud osaleda läbirääkimistes põhinõude üle. Samuti ei saanud kostja käendajana tunnistada hageja ees põhivõlgniku laenulepingust tulenevat võlga, mis katkestanuks aegumise TsÜS § 158 lg 1 järgi.
sõltumata sellest, kas kostja käendajana oli põhivõla (ja koos sellega käenduskohustuse) aegumisest teadlik või mitte, ei saanud käendaja poolt pärast põhivõla aegumist käenduslepingust tuleneva arvatava kohustuse tunnistamine tekitada hagejale uut nõudeõigust aegunud nõuete täitmise nõudmiseks.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.