Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. november 2008, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-60536
Tsiviilasi
X. OÜ hagi T.I. vastu 69 847 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
-
hageja: X. OÜ
-
hageja esindaja: Peep Rajavere (Andres Rüütli advokaadibüroo, Karja 20, Haapsalu 90503);
-
kostja: T.I.
kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS § 162, § 173 lg 1, 3, § 407, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, kohus o t s u s t a s:
kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale.
17.09.2008. a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse T.I. vastu 69 847 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2006. aastal töövõtulepingu, mille alusel ehitas hageja kostja kaasomandis oleva Pauli kinnistul asuvasse elamusse hageja tarnitud materjalidest ja seadmetest soojuspumbasüsteemi. Kostja võttis tööd aktiga vastu 20.11.2006.a. ning samal päeval esitas hageja kostjale ka arve tehtud ja üle antud töö eest tasumiseks kogusummas 109 900 krooni. Vastavalt lepingule pidi kostja tasuma arve hiljemalt 30.11.2006.a. Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga tasunud hagejale 42 000 krooni. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista töövõtutasu 67 900 krooni, kahjuhüvitis 1947 krooni asjaajamis- ja õigusabikulude kandmise eest, viivis 14 505,60 krooni 17.09.2008.a. seisuga ning viivis 11% põhivõlast aastas alates 18.09.2008.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 25.09.2008. a. määrusega võttis Tartu Maakohus tsiviilasja menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalikku vastust.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja on kohtu määruse kätte saanud 27.10.2008. a., kuid ei ole sellele tähtajaks vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu, kuid ei tasunud hagejale lepingu alusel tehtud töö eest korrektselt ning võlgneb hagejale 67 900 krooni. Arvestades eeltoodut ja TsMS § 162, § 173 lg 1, 3, § 407, § 442, § 444 lg 1, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töövõtutasu 67 900 krooni, kahjuhüvitis 1947 krooni asjaajamis- ja õigusabikulude kandmise eest, viivis 14 505,60 krooni 17.09.2008.a. seisuga ning viivis 11% põhivõlast aastas alates 18.09.2008.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.