Otsuse avalikult teatavaks- 10. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-16659
Tsiviilasi
V. K. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik V. K. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht esindajad xx xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik V. K. (xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxx; epost xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot kell 15.00 ja algatada V. K. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku V. K. töötasu suuruseks 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot.
3.Välja mõista usaldusisiku tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, FIE-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxšxxx V. K. pankrotivarast.
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes V. K. (xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. veebruaril 2023 kell 10.20 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada V. K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 10. jaanuaril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud V. K. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.V. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 06.11.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-16659). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud, alaealisi ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-s autojuht-koristajana. Tema sissetulekuks on töötasu 724 eurot (neto) ja toetused 426 eurot. Igakuised väljaminekud on 900 eurot: eluasemekulud 250 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 100 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 100 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks on 250 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 24 002 eurot.
2.Kohus võttis 18.11.2022 määrusega V. K. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks V. K. .
3.Usaldusisik on 18.12.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.
Üldandmed Rahvastikuregistri andmete kohaselt on xxxxxxxxxx sündinud V. K. perekonnaseisult lahutatud ning tal puuduvad ülalpeetavad. V. K. abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) on lõpetatud xxxxxxxxxx. Võlgnik elab xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxx) kuuluvas kahetoalises (39,50 m2) korteris aadressil xx xxxxxxxxx xx-xxxxxxxxx. Kuni 22.02.2005 kuulus korter võlgniku emale xxxxxxxxxxxxxxšxxx (surn xxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx). xxxxxxxxxxxxxxšxxx kinkis korteri 16.02.2005 tõestatud kinkelepinguga xxxxxxxxxxxxxx. Korteriomandile on seatud tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus xxxxxxxxxxxxxxšxxx ja tema abikaasa G. K. (surn xxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x-s (rg-kood xxxxxxxx) autojuht-koristajana ja xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx (rg-kood xxxxxxxx) ning tema keskmine neto töötasu oli 2022. aastal 744,12 eurot. Lisaks on võlgniku sissetulekuteks pension 400,94 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot. Igakuised sissetulekud kokku on 1171,91 eurot. 2021. aasta tuledeklaratsiooni järgi oli võlgniku keskmine neto sissetulek 2021. aastal 1020,60 eurot kuus. Vara Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu keskmiselt 744,12 eurot, pension 400,94 eurot ning sotsiaaltoetus 26,85 eurot. 29.11.2022 seisuga oli võlgniku kontodel 80,45 eurot – xxxxxxxxx xxx nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1,55 eurot, xxxxxxxx xxx nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 0 eurot ja xxxxxxxx xxx nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 78,90 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku nimele registreeritud xxxxxxxxxx (reg nr xxx xxx, ehitusaasta xxxx) on võlgniku kinnitusel utiliseeritud. Kohustused V. K. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 25 860,73 eurot, sellest laenud 25 588,64 eurot ja järelmaksud 272,09 eurot. Ükski nõue ei ole sundtäitmisele pööratud. Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi:
Võlasumma:
Coop Pank AS
995,80 €
PLACET GROUP OÜ
Creditstar Estonia AS
3881,59 € 4675,92 €
AS Inbank Finance
272,09 €
Ühisraha OÜ
949,46 €
Bigbank AS
9731,72 €
Bigbank AS
245,15 €
IPF Digital AS
5109,00 € 25 860,73 €
KOKKU:
Maksejõuetus Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 25 860,73 euro ulatuses ning tal puudub vara nende kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek kokku on keskmiselt 1171,91 eurot kuus, sellest 26,85 eurot on mittearestitav sotsiaaltoetus. Võlgniku arestitava sissetuleku suurus on 1145,06 eurot. Sissetuleku suurust arvestades oleks 2023. aastal arestimise kuuluva sissetuleku osa 420,06 eurot. Olemasolevate kohustuste täitmisele kuluks 61 kuud ehk üle viie aasta. Puudub alus arvata, et võlgniku sissetulek tulevikus märkimisväärselt suureneb. Pigem võib võlgniku vanust arvestades tema töövõime langeda ja seega ka töötamisest saadav sissetuleku osa väheneda. Nendel asjaoludel ei saa pidada võimalikuks mõistliku aja jooksul kohustuste täitmist võlgniku sissetulekute arvel.
Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine, sh juba võetud kohustuste refinantseerimine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Usaldusisiku hinnangul tuleks kuulutada välja V. K. pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku kohustuste ümberkujundamine ei ole tema sissetuleku suurust ning käesoleval ajal majanduskeskkonnas toimuvat inimeste ostujõu märkimisväärset vähenemist arvestades võimalik. Võlgnik on avaldanud, et võlgnevuste tasumiseks jäävaks summaks on 250 eurot. Teadaolevate kohustuste tasumiseks kuuluks enam kui kaheksa aastat, mida ei saa pidada mõistlikuks.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara töötasust, pensionist ja sotsiaaltoetusest kokku 1171,91 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 25 860,73 eurot. Kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses märkis võlgnik, et igakuiste väljaminekute järgselt jääb tal võlgnevuste tasumiseks 250 eurot. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud V. K. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks V. K. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse
lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et V. K. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.01.2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 5 tundi ja 40 minutit, so tunnitasuga 69,84 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (5 tundi 40 minutit) tuleb V. K. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxšxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.