1.Vabastada M.R (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded M.R-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada M.R-i
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
5.Määrata usaldusisik C.Q tasu suuruseks M.R-i kohustustest vabastamise menetluses 141,67 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 34 eurot, kokku 175,67 eurot.
6.Usaldusisiku C.Q tasu 175,67 eurot hüvitada võlgniku M.R-i poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ning maksta välja FIE Tartu kohtutäitur Oksana C.Q (rg-kood 12016414) arvelduskontole nr EE191010011596520222. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel teade M.R-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 10.01.2023 määrusega välja M.R-i pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes C.Q . Kohus lõpetas 21.02.2024 määrusega M.R-i pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku suhtes 10.01.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. C.Q jätkas usaldusisikuna M.R-i kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 10. jaanuaril ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 5. jaanuaril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 15 669,75 eurot (II järgu nõuded).
2.Usaldusisik esitas kohtule aruande 02.02.2025 ja lõpparuande 06.01.2026. Lõpparuande kohaselt on võlgniku tulutoovast tegevusest viimase aasta jooksul usaldusisiku kontole laekunud 4861,86 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks 175,67 eurot ning ülekandetasudeks 1,75 eurot. Väljamakse summas 4684,44 eurot tehti võlausaldajatele 06.01.2026.
3.Usaldusisik palub kohtul otsustada võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest.
4.06.01.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 1 tund 40 minutit järgnevalt: suhtlemine võlgnikuga kohustustest vabastamise menetluse korralduslikes küsimustes – 20 minutit; võlausaldajatele väljamaksete arvutamine ja teostamine – 40 minutit; kohtule aruande koostamine ja esitamine – 40 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 1 tunni 40 minuti ulatuses määrata tasuks 141,67 eurot (1 tund 40 minutit × 85 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 34 eurot, kokku 175,67 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel.
KOHTU SEISUKOHT
5.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
6.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis 2/5
nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
9.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. M.R ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
10.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.1.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannete kohaselt on võlgnik vanaduspensionär, kuid terve menetluse kestel töötanud ettevõttes Kvatro Kinnisvarahaldus OÜ. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
10.2.FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.
10.3.FIMS § 47 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud pension, sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 9060,33 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 8685,96 eurot, 370,87 eurot on tasutud usaldusisiku tasu katteks ja 3,50 eurot ülekandetasudeks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
10.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
10.5.FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik teavet varjanud.
11.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 3/5
11). Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt, näidates seeläbi üles tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
12.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt, rahuldades seejuures võlausaldajate nõudeid 8685,96 euro ulatuses, mis moodustab 55,43% protsenti kõigist pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetest ning mida saab ühtlasi pidada ka arvestatavaks ulatuseks. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
13.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. M.R tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.Kuna kohus lõpetab M.R-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb C.Q vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest M.R-i kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
17.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu 4/5
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (alates 2025. aastast 88,60 eurot).
18.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 1 tund 40 minutit tunnitasuga 85 eurot.
19.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 141,67 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 34 eurot, kokku 175,67 eurot.
20.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku C.Q tasuks määrata 141,67 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 34 eurot, kokku 175,67 eurot.
21.Usaldusisiku tasu 175,67 eurot, sh käibemaks 34 eurot, tuleb hüvitada võlgniku M.R-i usaldusisikule loovutatud raha arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
5/5
poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.