Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
25. november 2008.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-22817
Tsiviilasi
H R’e hagi ISja ASvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja lepingute tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja H R (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi K Kravtšenko (Advokaadibüroo Seppik & Sirel, xxx) Kostja I IS (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II AS (isikukood xxx, elukoht xxx Kostjate lepinguline esindaja advokaadid M Oksaar ja C Ginter (Advokaadibüroo Sorainen, xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
3. november 2008.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat K Kravtšenko Kostjate lepinguline esindaja advokaat C Ginter
hagi IS ja AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja
lepingute tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (25. november 2008.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 06.06.2008 esitas H R (edaspidi hageja, võlgnik) maakohtule hagi IS(edaspidi kostja I, võlausaldaja I) ja AS(edaspidi kostja II, võlausaldaja II) hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, lepingute tühisuse tuvastamiseks ja hüpoteekide kustutamiseks. Hageja leiab, et täitemenetlus on lubamatu ja tuleb lõpetada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 14.12.2007 laenulepingu nr 01-2007 (edaspidi laenuleping 1), mille kohaselt kostja 1 andis hagejale laenu summas 522 000 krooni tähtajaga kuni 30.04.2008. Laenulepingu 1 punkti 1.4 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 1 viivist 0.02% laenu tagastamata summalt iga tagastamisega viivitatud päeva eest. 14.12.2007 sõlmiti laenuleping nr 02-2007 (edaspidi laenuleping 2) hageja ja kostja II vahel samadel tingimustel. Samal päeval, ehk 14.12.2007 sõlmisid hageja ja kostjad hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi hüpoteegileping), mille alusel seadis hageja hüpoteegi temale kuuluvale kinnistuosale ning kohustus alluma kohesele sundtäitmisele kostjate nõuete rahuldamiseks, mis tulenevad hageja ja kostjate vahel 14.12.2007 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Kuigi laenulepingute punktis 1.1.2 kinnitas hageja, et laenusummad olid laenulepingute sõlmimise päeval kätte saadud, oli selline kinnitus siiski suunatud kostjate võimalikule tulevasele sooritusele ega tähendanud, et rahasummade üleandmine reaalselt toimus. Nii hageja kui ka kostjad olid teadlikud, et enne laenulepingute sõlmimist ei ole hageja ja kostjate vahel laenulepingutes määratud summad kostjate ja hageja vahel liikunud, ning et laenu tagastamise kohustust ei ole hagejal tekkinud. 06.05.2008 algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur K Põlts täitemenetluse täiteasjas nr 025/2008/3034 hageja ning kostja 1 vahel sõlmitud hüpoteegilepingu alusel laenulepingust 1 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Samal päeval algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 025/2008/3035 hüpoteegilepingu alusel hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud laenulepingust 2 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Sissenõutavaks summaks on mõlemas täitemenetluses 534 522 krooni, millele lisanduvad täituri tasud ja täitekulud. Olenemata laenulepingutes sisalduvast kinnitusest laenusumma kättesaamise kohta kinnitab hageja, et laenulepingutes määratud summad ei ole temale kostjate poolt üle antud, ehk et laenulepingud on rahatud. Kui pooled laenulepingu sõlmides ei pea silmas laenusumma reaalset üleandmist laenusaajale, ehk juhul, kui laenuandjal ei olegi kavatsust laenusummat laenusaajale üle anda ja laenusaajal pole kavatsust laenu võtta, on tegemist olukorraga, kus pooltel ei ole kavatsust luua laenulepingule vastavaid õiguslikke tagajärgi. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et tsiviilseadustiku osa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 ja 2 alusel on laenulepingud tühised. Seega ei ilmne hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingute puhul kokkuleppeid ühegi laenulepingu jaoks olulise tingimuse kohta: kostjad ei kavatsenud hagejale laenusummasid üle anda ja hageja ei kavatsenud väidetavalt kätte saadud laenusummasid tagastada. Poolte soov jätta muljet laenulepingu reaalsete tagajärgede
olemasolust, mis väljendus muuhulgas hüpoteegilepingu sõlmimises, ei muuda laenulepinguid kehtivateks. Laenulepingutes määratud summa on märkimisväärselt suur (522 000 krooni iga lepingu puhul), mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et selline summa oleks kostjatel olemas sularahas, ning et sellisel viisil oleks summad ka hagejale üle antud. Siinjuures viitab hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-147-05. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et enne laenulepingute sõlmimist ega peale seda ei ole hageja kontole laekunud laenusummaga võrreldavaid summasid ei kostjatelt ega sularahaautomaadi kaudu. Hageja on seisukohal, et kostjate poolt algatatud täitemenetlused on lubamatud ja need tuleb lõpetada, kuna kostjate nõudeid, mida üritatakse täita täitemenetlustes, ei eksisteeri. Hageja viitab, et sundtäitmise õiguse maksiimiks on, et võlgnikku tuleb säästa, st täitemenetluses tuleb kahtluse korral tõlgendada olukorda võlgnikule soodsamalt, mitte koormavalt. Kostjad ei ole käitunud hea usu põhimõttega kooskõlas ja on pahatahtlikult esitanud hageja suhtes täitemenetluse algatamise avaldused, eesmärgiga põhjustada hagejale kahju. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja väited sundtäidetava kohustuse puudumise kohta on ebaõiged. Hageja on võtnud laenulepingutega kohustuse kanda 30.04.2008 kummalegi kostjale üle 522 000 krooni. Hageja on nimetatud kohustuste olemasolu kinnitanud enda varasema käitumisega. Hageja on laenulepingutes selgesõnaliselt kinnitanud, et on raha saanud. Kohustuste olemasolu kinnitavad veel laenulepingute sõlmimisega samal päeva laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks hagejale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegid summas 600 000 krooni ja 600 000 krooni. Sealhulgas kandis hageja kõik hüpoteegi seadmisega seotud kulud. Laenulepingud tõendavad üheselt, et hageja on saanud kummaltki kostjalt 522 000 krooni. Hageja ei ole üle poole aasta laenu andmist nõudnud ega ka nõudnud hüpoteegi kustutamist või omanikule üleandmist. Kostjad kinnitavad, et pooled soovisid luua laenulepingutega õiguslikke tagajärgi. Seda kinnitab ka laenulepingute sõlmimise fakt. Poolte tahet näitab selgelt ka sõlmitud hüpoteegileping laenulepingutest tulenevate hageja kohustuste tagamiseks. Pooled ei oleks selliseid tehinguid teinud, kui neil ei oleks olnud tahet luua õiguslikke tagajärgi. Seega on tõendatud mõlema poole tahteavaldused. Kostjad on seisukohal, et täitemenetlused ei ole lubamatud. Menetluse käik 12.09.2008 kohustas kohus hagejat tasuma hagiavalduselt täiendavalt riigilõivu. Kohus pikendas riigilõivu maksmise tähtaega kuni 01.10.2008. Hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud ning 08.10.2008 teatas hageja lepinguline esindaja, et hageja jääb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete juurde. 10.10.2008 määrusega jättis kohus hageja hagi kostjate vastu hüpoteekide kustutamise nõudes läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 11 alusel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagis toodud asjaolud ei ole tõendamist leidnud.
Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) hageja ja kostja I vahel on 14.12.2007 sõlmitud laenuleping, mille p 1.1.1 kohaselt annab kostja I hagejale laenu summas 522 000 krooni, maksetähtajaga 30.04.2008 (t lk 16); 2) hageja ja kostja II vahel on 14.12.2007 sõlmitud laenuleping, mille p 1.1.1 kohaselt annab kostja II hagejale laenu summas 522 000 krooni, maksetähtajaga 30.04.2008 (t lk 17). 3) Samal päeval pärast laenulepingute sõlmimist sõlmiti notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati kostjate kasuks hageja kinnistuosale hüpoteek, millega on tagatud kostjate ja hageja vahel 14.12.2007 sõlmitud lepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevad nõuded hageja vastu (t lk 2025, 100, hüpoteegilepingu p 2.1, 2.2, 2.3, 2.4); 4) 14.12.2007 hüpoteegilepingu alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlused ja väljastanud hagejale täitmisteated (t lk 26-27); täitemenetluses on kohtutäitur läbi viinud kinnisasja arestimise (t lk 35-38). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja leiab, et sõlmitud laenulepingud on tühised, kuna tegemist on näilike tehingutega. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on tehing näilik, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tulenevalt TsÜS § 89 lg 2 on näilik tehing tühine. Esmalt väidab hageja, et hageja ei ole kostjatelt tegelikult raha saanud ning kostjatel ei olnudki tahet raha üle anda. Laenulepingute punktis 1.1.2 on hageja kinnitanud, et kogu laenusumma, summas 522 000 krooni (mõlema laenulepingu puhul eraldi) on laenusaajale üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Laenulepingute punkti 1.1.2 kohaselt kokku 522 000 krooni kättesaamist sularahas kinnitab laenusaaja oma allkirjaga laenulepingul. Laenulepingute punkt 1.1.2 on käsitatav täitmise kviitungina VÕS § 95 järgi. Nimetatud punktiga on muudetud tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Puudub vaidlus, et laenulepingute täitmist ei ole hageja kostjatelt nõudnud (t lk 100). Kohus leiab, et hageja ühe pangakonto väljavõte (t lk 39-46) ei tõendada raha mittesaamist ning üksnes sellel alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda hageja väiteid tõendatuks. Kui hageja leiab, et ta ei ole vaatamata laenulepingute punktis 1.1.2 antud kinnitusele raha kostjatelt saanud, võib tal olla kostjate vastu laenulepingust tulenev kohustuse täitmise nõue. Laenulepingute tühisuse hindamisel ei oma tähendust üksnes asjaolu, et laenulepingute alusel ei ole hagejale laenu antud. Lisaks nimetatud asjaolule tuleb laenulepingute tühisuse hindamisel hagejal tõendada ka kostjate tahet mitte talle laenu anda. Kui kostjad on jätnud laenulepingujärgse kohustuse täitmata, puudutab see lepingu täitmise küsimust. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Seega pidi hageja tõendama, et hageja ei soovinud laenu saada ja kostjad ei soovinud talle laenu anda. Hageja esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita. Hageja lepinguline esindaja on istungil kinnitanud, et hageja tahe ei olnud suunatud laenulepingu sõlmimisele (t lk 100). Tegemist ei ole tõendiga TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Samuti on tõendamata, et kostjatel ei
olnud tahet luua laenulepinguga vastavaid õiguslikke tagajärgi. Kohtule esitatud asjaolud ja tõendid viitavad üheselt asjaolule, et poolte tahe oli suunatud laenu andmisele ja võtmisele. Sellele viitavad järgmised vaidlustamata asjaolud: 14.12.2007 sõlmiti laenulepingud, pärast laenulepingute sõlmimist samal päeval sõlmiti notariaalselt tõestatud hüpoteegileping laenulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks, sealhulgas kandis hageja kõik hüpoteegilepingu sõlmimisega seotud kulud (hüpoteegileping p 7.1) ning laenulepingute tühisusele hakkas hageja tuginema pärast täitemenetluste alustamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et TMS § 221 lg 1 alusel on võlgnikul õigus esitada hagi ka põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Kuna kohus ei ole tuvastanud laenulepingute tühisust, on kostjatel õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõuete täitmist TMS § 2 lg 1 p 19 tulenevalt, kuna nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega kuulub täitemenetluste lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmisele. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus on hagi tagamise abinõuna 09.06.2008 peatanud täitemenetlused täiteasjas nr 025/2008/3034 ja täiteasjas nr 025/2008/3035. Otsuse jõustumisel kuulub hagi tagamine tühistamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.