Tsiviilasi nr 2-04-1446
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
25. november 2008. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-1446
Tsiviilasi
KÜ hagi R S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja KÜ (registrikood xxx; xxx) hageja seadusjärgne esindaja juhatuse liige M I kostja R S (isikukood xxx; elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Jätta läbi vaatamata KÜ hagi R S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest
KÜ (hageja) on esitanud Harju Maakohtule hagi M V (kostja) vastu kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmiseks. 14.02.2008 esitas hageja esindaja kohtule taotluse asendada senine kostja M V uue kostja R S’ga. 01.10.2008 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ning asendas tsiviilasjas nr 2-041446 kostja M V kostja R S’ga. Sama määrusega kohustas kohus hagejat esitama asendatud kostja jaoks põhjendatud nõuetele vastav hagiavaldus ning täpsustama hagihinda ja tasuma vastavalt sellele täiendavalt riigilõivu.
1(3)
Tsiviilasi nr 2-04-1446 Kohus on nõudnud hagejalt juba ka varasemalt, s. o. 10.04.2008 ja 05.08.2008 kirjaga, nõuetekohast hagiavaldust uue kostja jaoks, et saaks selle edastada kostjale R S’le. Seega kohustas kohus korduvalt hagejat esitama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 363 sätestatud nõuetele vastav hagiavaldus, mis puudutab ainult asendatud kostjat R S’t ja tema võlgnevust hagejale seoses korteriga Rae 30-2. 01.10.2008 määrusega selgitas kohus ka hagejale, et menetluskulud (riigilõivud hagi esitamise eest, õigusabi tasud ja kohtumenetlusega seonduvad muud kulud) ei kuulu kostjalt välja mõista palutava võlgnevuse (hagihinna) hulka ning hagejal tuleb hagiavalduses märkida, et ta soovib menetluskulud jätta kostja kanda, aga mitte liita menetluskulud kommunaalteenuste võlgnevusele. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka asjaolule, et antud tsiviilasja raames on ta tasunud riigilõivu 25.10.2004 summas 1 750 krooni (kostja S R ) ja 25.10.2004 summas 1 750 krooni (kostja V S ), kokku 3 500 krooni, millest 875 krooni on hageja esindajale 09.05.2008 tagasi kantud 08.02.2008 määruse alusel seoses hagist loobumisega xxx osas. 01.09.2008 esitas hageja nõuetele mittevastava hagiavalduse uue asendatud kostja jaoks, millest nähtub, et hageja soovib kohtule antud asja raames makstud riigilõivu välja mõista uuelt kostjalt summas 3 500 krooni, sellele lisaks veel 180 krooni (kohtule jääb selgusetuks, mille eest 180 krooni riigilõivu on tasutud). lg 4 kohaselt ei arvestata menetluskulusid tsiviilasja hinda määrates. Kohtu arvates ei ole ka menetluskuluna uuelt kostjalt seoses korteri xxx võlgnevusega seoses õigustatud välja mõista korteriga xxx seotud menetluskuluna kantud riigilõivu ega muid menetluskulusid. Samuti on hageja täiendanud hagiavaldust ja lisanud eelnevale kostjalt välja mõista palutavale summale suuruses 19 108 krooni võlgnevuse suuruses 38 961 krooni. Kohus kohustas hagejat 01.10.2008 määruse kättesaamisest 20 päeva jooksul selgitama oma nõuet, kui suur on koguvõlgnevus (korteri xxx kommunaalteenuste eest), mille hageja palub kohtul kostjalt välja mõista, ja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning maksma ka täiendavalt riigilõivu kogu nõude pealt. lg 1 p 8 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja sai Harju Maakohtu 01.10.2008 määruse kätte 09.10.2008, kuid ei ole talle antud tähtaja jooksul ega ka hiljem esitanud kohtule nõuetekohast hagiavaldust, millest nähtuks hageja selgesõnaline nõue (palun välja mõista millise summa mille eest mis alusel kellelt) konkreetse kostja, antud juhul R S suhtes. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud talt nõutud hagiavaldust uue kostja jaoks, siis kohus ei saa asja menetleda ning dokumente (s. h. hagiavaldust) R S’le kätte toimetada. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kohtul ei ole õigusi ega kohustust ise koostada seaduse nõuetele vastavat hagiavaldust hageja eest. Tulenevalt eelnevast jätab kohus KÜ hagi R S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata vastavalt lg 1 p-le 8. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-04-1446
Hannes Olev kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.