Võlaõigus › Muud

tagajärjel pidi hageja tasuma müüdud kaubalt käibemaksu 177 217,56 krooni. Tulenevalt eeltoodust tekitas kostja hagejale kahju 177 215,76 krooni. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid kätte nimetatute kohtus hoiustamise teel (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 327) ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Nõue tuleneb OÜ R (pankrotis) ja OÜ V vahel jaanuar 2005 kuni mai 2005 sõlmitud ostumüügitehingutest. Kostja rikkus kohustust eksportida kaubad tähtaja jooksul, mille tagajärjel tekitas hagejale kahju summas 177 217,56 krooni. Kostja on tõendanud kauba vastuvõtmist kauba kohta koostatud arvete osalise tasumisega. Tulenevalt eeltoodust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kahjuhüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 177 217,76 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud tõendite põhjal ostu-müügitehingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 177 217,76 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 9 250 krooni tuginedes riigilõivu seaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 ning lepingulise esindaja kulud summas 9 440 krooni tuginedes TsMS § 175. Lepingulise esindaja kulud mahuvad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradesse. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 18 690 krooni hageja kasuks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.