Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte pooltele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

11.09.2008. a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse A.T. vastu 150 500 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 22.02.2008.a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 154 000 krooni ning kohustus selle tagastama vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja tasus vaid esimese osamakse – 3500 krooni. Ülejäänud summa on hagejale siiani tagastamata vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning 03.09.2008.a. saadetud lepingu erakorralise ülesütlemise teatele. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 22.10.2008. a. määrusega võttis Tartu Maakohus tsiviilasja menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalikku vastust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja on kohtu määruse kätte saanud 29.10.2008. a., kuid ei ole sellele tähtajaks vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta on sõlminud hagejaga laenulepingu, kuid ei ole sellest tulenevaid kohustusi täitnud ning võlgneb hagejale 150 500 krooni.

Arvestades eeltoodut ja TsMS § 162, § 173 lg 1, 3, § 407, § 442, § 444 lg 1, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 150 500 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.