Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja sõlmis kostjaga 29.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600641/15st, mille alusel kostja sai laenu 40 000 krooni intressimääraga 28,79 % aastas. Kostja ei ole laenu tagasimaksmise kohustust täitnud. Hageja saadetud meeldetuletuskirjadele ning lepingu ülesütlemise hoiatusele ei ole kostja reageerinud. 12.07.2006 saadetud kirjaga ütles hageja tarbijakrediidilepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hageja nõue kostja vastu: 40 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 5 543.47 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 25 834.06 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 8 000 krooni leppetrahv ja 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 80 277.53 krooni ning alates 08.05.2008 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 28,79 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjat on hoiatatud kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtukutsel. Kostja on kohtukutse isiklikult vastu võtnud 21.10.2008. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, võlateatistega, lepingu üleütlemise teatisega, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla sumana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tarbijakrediidilepingu alusel võla, viivise, intressi, leppetrahvi ka võla sissenõudmise kulud kokku 80 277.53 krooni ning alates 08.05.2008 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise 28,79% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.