Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi O. B. ja M. S. vastu solidaarses 148 252,21 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
11. november 2008.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja J. .P; Kostja M. S..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt O. B.`lt (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx) ja M. S.`lt (isikukood xxx, elukoht xxx) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood xxxx, juriidiline aadress xxx, arveldusarve nr. 334405060007 Sampo Pank) kasuks võlgnevus 148 252 (ükssada nelikümmend kaheksa tuhat kakssada viiskümmend kaks) krooni 21 senti ning alates 20.03.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 23,71% tagastamata krediidisummalt aastas.
3.Välja mõista solidaarselt O. B.`lt ja M.S.`lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks alates 24.11.2008.a kuni sissenõutavaks muutunud intressi täieliku tasumiseni 23,71% viivist tagastamata intressi summalt aastas.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt O. B. ja M. S. kanda. Edasikaebamise kord
1 (5)
2-08-10561 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.20. märtsil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt 23.11.2005.a sõlmisid hageja ja kostja O. B. tarbijakrediidilepingu nr. 0500057/48kt. Lepingu alusel andis hageja kostjale 10 000 krooni krediiti ja kostja kohustus maksma hagejale intressi 29,49% krediidisummast ühe aasta kohta..
2.Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kaks kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr. 2 kinnitas kostja, et tal on täitmata kohustused hageja ees summas 228 940,51 krooni, s.h krediidisumma 73 448,06 krooni ja intress 155 492,45 krooni. Kokkuleppe nr. 2 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 36 000 võrra ja muudeti intressimäära. Alates 22.05.2007.a loeti uueks intressimääraks 23,71%.
3.Hageja sõlmis 23.11.2005.a kostja M. S.`ga käenduslepingu ja 29.05.2006.a kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta. Kokkuleppe nr. 2 sõlmimisest teavitas hageja käendajat 24.05.2007.a saadetud kirjaga ja kokkuleppe nr. 2 koopiaga.
4.Kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu oli hageja sunnitud saatma neile kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. 16.01.2008.a ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 142 345,90 krooni tasumist, s.h 108 921,36 krooni tagastamata krediidisumma, 10 726,08 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 784,27 krooni leppetrahv, 14,19 krooni viivis ja 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.
5.Hageja palus vastavalt VÕS §76, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1,§ 142, § 145, § 158 lg 1, § 402, § 416 lg 1 välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 148 252,21 krooni, s.h tagastamata krediidisumma 108 921,36 krooni, intress 10 726,08 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 5 420,50 krooni, leppetrahv 21 784,27 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1 400 krooni. Samuti palus hageja välja mõista kostjatelt alates 20.03.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 23,71% tagastamata krediidisummalt aastas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 23,71% viivist tagastamata intressi summalt aastas. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUSED HAGIAVALDUSELE
6.16. mail 2008.a esitatud vastuses kostja M. S. hagi ei tunnistanud, põhjendusel, et kohustuste täitmise eest peab vastutama põhivõlgnik O. B., kes töötab. Kostja (käendaja) on invaliid ja saab pensioni 1 474 krooni kuus. Sellepärast tal ei ole võimalik käenduslepingust tulenevaid kohustusi täita.
7.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostja O. B.`le eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Seoses sellega, et kostja tegelik asukoht oli teadmata, kutsuti kostja kohtuistungile kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
26.septembril 2008.a. Kohtukutses selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
2 (5)
2-08-10561
KOHTUISTUNG
8.11. novembri 2008.a kohtuistungil hageja esindaja palus tsiviilasja ilma kaaskostja O. B. osavõuta sisuliselt lahendada ja hagi rahuldada. Esindaja nõustus kompromissi sõlmimisega tingimusel, kui kostjad tasuvad põhivõlgnevuse. Sellisel juhul hageja on nõus ümber vaatama oma kõrvalnõuded. Kohtukulude kindlaksmääramise avalduse esitab hageja hiljem.
9.Kostja M.S. nõustus hagiga, tunnistades, et tõepoolest allkirjastas käenduslepingu. Kostja ei tea, milleks O. B. laenu võttis. Kostja teatas, et on pärast hagiavalduse saamist võttis O. B.`ga ühendust ning O. B. lubas võlgnevuse tasuda.
10.Kaaskostja O. B. kohtuistungile ei ilmunud, kostjale on kohtukutse edastatud kohtukutse avaldamisega väljaande Ametliku Teadaanded kaudu, seega loetakse kohtukutse kätte toimetatuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna 15.05.2008.a tõendi kohaselt kaaskostja O. B. ei ela aadressil xxx ja tema elukoht on politseile teadmata. Sellepärast kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostja O. B. kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, asja sisuliselt lahendamise hoiatusel. TsMS §345 tulenevalt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta kohtule sellest õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kaaskostja O. B. ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest. Kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma ilmumata jäänud kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. TsMS §199 lg1 p3 ja p4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist. Arvestades, et kaaskostja, olles kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et ta ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
13.Hageja ja kostja O. B. vahel 23.11.2005.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt sai kostja hagejalt krediidi 10 000 krooni intressimääraga 29.49% aastas. Laen kanti kostja arveldussarvele nr 1105325799. Kostja kohustus tagastama laenu 17.12.2007.a (t.lk. 12-14). Hageja ja O. B. vahel 22.05.2007.a sõlmitud kokkuleppe nr. 2 kinnitas kostja, et tal on täitmata kohustused hageja ees summas 228 940,51 krooni, s.h krediidisumma 73 448,06 krooni ja intress 155 492,45 krooni. Kokkuleppega nr 2 intress annulleeriti täielikult, suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 36 000 võrra ning alates 22.05.2007.a loeti uueks intressimääraks 23,71%. Kostja kohustus lagastama krediidi koos intressiga kokku 369 964.93 krooni maksegraafiku alusel igakuiselt 3 076.40 krooni kuni 29.05.2017.a (t.lk.31-37).
3 (5)
2-08-10561
14.Hageja ja kostja M. S. sõlmisid 23.11.2005.a käenduslepingu ja 29.05.2006.a kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta, mille kohaselt kohustus käendaja vastutama laenusaaja kohustuste täitmise eest kokku summas 328 033 krooni ulatuses (t.lk. 27-29).
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et tema nõudeõigus ja kostjate täitmiskohustused tulenevad tehingutest. Poolte vahel on tekkinud võlaõigusseaduse (VÕS) §2 lg1 ja §3 lg1 p 1, §142 lg1, §401 lg1, §402, §416 sätestatud lepingutest tulenevad võlasuhted ehk tarbijakrediidi- ja käenduslepingud. VÕS §401 lg1 alusel krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS §402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
16.Hagiavalduse ja hageja esindaja seletuste kohaselt pole kostjad tarbijakrediidi- ja käenduslepinguga võetud kohustusi täitnud. 13.11.2007.a, 05.12.2007.a ja 12.12.2007.a teatas hageja kostjatele, et neil on täitmata kohustused hageja ees ja palus võlgnevused tasuda. Kostjad ei ole hageja nõudekirjadele reageerinud, mistõttu 16.01.2008.a teatas hageja kostjatele lepingute ülesütlemisest ja palus 142 845,90 krooni, s.h 108 921,36 krooni tagastamata krediidisumma, 10 726,08 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 784,27 krooni leppetrahv, 14,19 krooni viivis ja 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud tasuda ühe nädala jooksul. Kostjatel ei ole vaidlust lepingute sõlmimise, lepingute alusel krediidi saamise üle ega hageja nõude suuruse üle. Kohtuistungile ilmunud kostja on võtnud hagi õigeks.
17.VÕS § 145 sätestab käendaja vastutuse, mille 1. lõike kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
18.Kostjate tegevusetus ei ole kooskõlas VÕS §76 lg1 sätestatuga, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §186 p1 alusel võlasuhe lõpeb muu hulgas ka kohase täitmisega. VÕS §397 lg1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS §94 lg1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi. Kuna kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, siis vastavalt VÕS §65 lg1, §145 lg1, lg2, § 396 lg1 tuleb hagi rahuldada solidaarselt mõlema kostja arvelt kogu haginõude 148 252,21 krooni ulatuses, s.h tagastamata krediidisumma 108 921,36 krooni, intress 10 726,08 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 5 420,50 krooni, leppetrahv 21 784,27 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1 400 krooni.
19.VÕS §113 lg1 kolmanda lause alusel on põhjendatud viivise väljamõistmine 23.71% ulatuses tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni või kuni sissenõutavaks muutunud intressi täieliku tasumiseni.
4 (5)
2-08-10561 Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis vastavalt TsMS §162 lg1, lg2, §165 lg1, lg3 jätab kohus kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
21.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §440 lg1, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.