Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

visiiditasu eest, kolm korda autoga vedamist Tallinnasse, arvestusega 220 km sõiduauto läbisõitu teeb bensiini maksumuseks 300.- kr, kasutuskõlbmatuks osutus 2 paari sokke, töövõime kaotus oli 5 päeva. Hageja palub kostjatelt välja mõista arsti visiiditasu 100.- kr, transpordikulud 300.kr, mittevaralise kahju 750.- kr ja riigilõivu. Kostjad vabandanud ei ole ja materiaalse kahju hüvitamisest keeldusid. 28.02.2008.a hageja täienduste kohaselt ei hammustanud koer esimest korda, koer jookseb väga tihti ilma kaelarihmata ja suukorvita kogu territooriumil ringi. K L poole pöördumisel leidis kostja, et koer valvab sel moel aiandusühistut, sealjuures tasuta. Hageja krundil puhkavad suviti lapsed, mistõttu hageja oli sunnitud oma krundi võrguga piirama, sest koer jooksis ka sinna. Lapsed üksi ei saa käia mööda ühist teed, sest koer võib neid rünnata. Koera omanikud oma süüd ei tunnista ja koer jookseb seniajani ilma suukorvita ja kaelarihmata. Hageja kasutab sõiduautot volikirja alusel. Kütuse kulu arvestus on järgmine: Kiisalt haiglasse ja tagasi on à 70 km, kokku kolm sõitu 210 km, bensiinikulu 21 l, bensiini maksumus 14,75 kr/l, kokku 21 liitrit x 14,75= 309,75 kr. Autol on automaatkäigukast, koer hammustas vasakut jalga, nii sai hageja juhtimisel osaleda parema jalaga ja iseseisvalt haiglani jõuda. Hageja lisab, et vasakut jalga, mida koer pures, opereeriti hagejal eelnevalt 2001.a jaanuaris. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 29.11.2007.a vastuses kostjad hagi ei tunnista, koer hammustas hagejat kostjate krundil, kuhu hageja ise tuli omanikult luba küsimata. Ka varasemalt on hageja tulnud kostjate krundile, koera jalaga löönud. K L abistas hagejat, osutades peale koera hammustamist esmaabi. Hagejale töövõimetuslehte ei väljastatud, seega hagiavalduses toodud andmed on valed. Puuduvad tõendid, et just hageja transpordiga seotud kulud kandis ja et üldse tema autoga sõideti. Hagetav moraalne kahju on tõendamata. Kostjate suhtes menetletakse ka väärteoasja ja topeltmenetlust ei saa pidada õigeks. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. 24.03.2008.a kostja K.L täiendava vastuse kohaselt hammustas kostjate koer hagejat vasakust jalast kostjate suvila ukse ees. Koer oli aias kinni, aga pääses korraks välja, kraapides end aia alt läbi. Kostja vabandas hageja ees, andis talle esmaabi koos naabriga. Hageja ei ole varem kostjate poole pöördunud koeraga seoses. Kostjate aia- ja metsaväraval on olemas ka sildid, mis viitavad koera olemasolule. Ilma koerata ei saa aastgselt ühistu tee lõpus metsaääres asuval krundil, tupikus, elada. Koer on 12 a vana, igal aastal kaitsesüstid saanud. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 24.07.2007.a hammustas kostjate koer hagejat vasakust jalast. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on loomapidajad nimetatud koera suhtes. Tunnistaja A.A ütlustega (tl 87) loeb kohus tõendatuks, et kostjad lasevad koera vabalt joosta mööda aiandusühistu territooriumi ning koer on korduvalt inimesi rünnanud. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) §-s 1060 sätestatakse loomapidaja riskivastutus. Nimetatud sätte kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Loomapidaja vastutus järgneb sõltumata süüst (VÕS § 1056 lg 1 esimene lause). VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 teise lause järgi, kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1060 alusel järgneb vastutus üksnes juhul, kui VÕS § 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tõttu. Riskivastutuse eesmärgiks on

ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. Koera vabalt aiandusühistu või ka oma krundil lahtiselt hoidmine kätkeb endas mitmesuguseid riske. Käesoleval juhul on kostjad omaks võtnud asjaolu, et koer pääses lahti ja kraapis enda aia alt läbi. Patsiendikaartiga (tl 33) loeb kohus tõendatuks, et hageja pöördus 24.07.2007.a SA PER Mustamäe korpuse erakorralise meditsiini üksusesse seoses vasemal labajalal olnud väliküljel paiknevate hammustushaavadega ja väljavõttega patsiendikaardist (tl 35), et 25.07 ning 30.07.2007.a käis hageja seoses koera hammustusega infektsionisti vastuvõtul. AS Ida-Tallinna Keskhaigla tõendiga (tl 9) loeb kohus tõendatuks, et hageja viibis ravil seoses koera hammustusega 25.07-30.07.2007.a erakorralise meditsiini osakonnas. Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule muuhulgas hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud ja maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma (VÕS § 130 lg 1 ja 2). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arvega (tl 8) loeb kohus tõendatuks, et 24.07.2007.a maksis hageja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas omaosalusarve 50.- kr ja Tallinna Keskhaigla arvega 25.07.2007.a (tl 7), et hageja maksis veelkord eriarstiabi eest visiiditasu 50.- kr. Volikirjaga, ARK tõendiga koosmõjus tunnistaja A.A ütlustega (tl 31-32, 87) loeb kohus tõendatuks, et hagejal on õigus kasutada A. A kuuluvat sõiduautot Xxx, auto väljalaskeaasta on 1994.a ja auto võtab bensiini 13 liitrit kilomeetri kohta. Tunnistaja N.T ütlustega (tl 85-86) loeb kohus tõendatuks, et kuna telefoni teel kiirabi väljakutsumisel selgitati, et kiirabi sellistele väljakutsetele välja ei tule ja soovitati sõita Mustamäele traumapunkti, mistõttu hageja sõitis sinna, kuna verd pidama ei saadud; peale traumapunktis käimist paluti hagejal pöörduda järgmisel päeval spetsialisti poole, sinna pidi samuti veel tagasi minema, sest koer olevat ranud veeni, hagejale tehti süst ja hageja pidi minema korduvale sidumisele; haav ei paranenud pikka aega, jalg valutab koera hammustuse kohalt käesoleva ajani, linna tuli jala pärast sõita kolmel korral. Hageja on esitanud arvestuse, mille kohaselt olid sõidukulud 309, 75 krooni. Kohus leiab, et nimetatud arvestus on usutav ja kahju tuleb välja mõista hoolimata sellest, et hagejal ei ole säilinud bensiini tšekke (VÕS § 127 lg 6). Nimetatud tõenditega on tõendatud hagejal kahju tekkimine ning põhjuslik seos koera hammustuse ja hagejale tekkinud materiaalse kahju summas 400.- kr vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja terviserike on kergemat laadi ja hageja poolt nõutav mittevaralise kahju hüvitis 750.- kr on ei ole suurem kui kohtute poolt keskmiselt sellistes asjades väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis. Kohus on tuvastanud, et kostjad on korduvalt koera vabalt aiandusühistu territooriumil ringi joosta lasknud, tuvastamist ei leidnud kostjate poolne vabandamine, samuti esmaabi andmine hagejale. Kannatanud enda osa kahju tekkimises kohus ei tuvastanud, seega puudub alus hüvitise vähendamiseks. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostjate suhtes kokku summas (400.- kr + 750.- kr) 1’150.- krooni. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Seega kuulub kahju kostjatelt kui loomapidajatelt väljamõistmisele solidaarselt. Riigilõiv menetluskuluna kuulub hüvitamisele eraldi menetluses.

Vaidlust ei ole selles, et kostjate suhtes algatati koera hammustamisega seoses väärteomenetlus ja kostjat K L on karistatud väärteomenetluses rahatrahviga summas 1’195.- kr (tl 6, 46). Nimetatu ei välista kostjate tsiviilvastutust käesolevas asjas. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas menetluses mittekohases protsessuaalses vormis tõendeid: V.B , L.T kirjalikud ütlused (tl 29-30), tõendeid hagejal olnud muude haiguste kohta samal jalal (tl 36), hageja poolt koostatud skeemi tl 63), kuna need ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostjate kahjuks. Hagejal on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Ele L kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.