Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-14445
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
21.11.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri
Kohtuasi
P U hagi E OÜ vastu töövaidluses
Asja läbivaatamise kuupäev
21.10.2008
Menetlusosalised
Hageja: ik xxx, elukoht xxx, xxx Kostja: E OÜ, registrikood xxx, xxx, kostja lepinguline esindaja: K Siilak, asukoht OÜ Pearu Õigusbüroo
Resolutsioon
Kohtuistungil viibis kostja esindaja K Siilak. Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt E OÜ hageja P U kasuks 16 791 krooni.
Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas P U E OÜ- s alates 13 august 2007 kuni 26. oktoober 2007. Tööleping oli sõlmitud määramata tähtajaks, 13. oktoober kell 18.31 sai hageja korralduse 14. oktoobril koju sõitmiseks Helsingist ja 13. oktoober kujunes viimaseks
tööpäevaks, sest Eestis tööülesandeid ei antud. 22. oktoobril läks hageja tööandja kontorisse ja tööleping lõpetati töölepinguseaduse § 76 alusel poolte kokkuleppel 26. oktoobril 2007. Tööandja ei ole tasunud oktoobrikuu tasu ega kompenseerinud tööriistakasti maksumust. Hageja palub välja mõista 17 330 krooni. 01.09.2008 esitas hageja nõude arvestuse ja palus välja mõista 13 121 krooni, millest saamata jäänud töötasu 10 954 krooni, saamata puhkuse hüvitis 1187 krooni ja kulu 980 krooni. Kostja E OÜ vastuväited. Kostja vastuväidete kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel hagis märgitud perioodil ning töösuhe lõppes poolte kokkuleppel. Kostja on seisukohal, et pooled on kokku leppinud lepingus tunnitasu 9 EUR ehk 140,76 krooni netotasuna, hageja töötas Soomes. Kokkulepitud tasust palga suuruse saamiseks tuleb maha arvata vastava perioodi lähetuse päevarahad, mille tulemusel saadakse netopalk, millest arvestatakse maha maksud. Kostja on seisukohal, et tasu on fikseeritud netotasuna ning maksude võrra ei saa olla töötaja palk ning sealt tulenevad päevarahad kõrgemad. Töövaidluskomisjon on ebaõiglaselt suurendanud palgaosa ja teinud ebaõige järelduse töötajale makstava puhkusehüvitise osas. Töövaidluskomisjon on ületanud töötaja avalduses toodud nõude piire. Kostja on seisukohal, et kokkuleppena toimib netotasu kõikide arvutuste alusena ja arvestus on õige. Menetluse käik. Hageja esitas 04.01.2008 Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni avalduse saamata jäänud oktoobrikuu palga, kasutamata puhkuse hüvitise ning kulude hüvitamise nõudes (17 330 krooni ulatuses). 03.03.2008 tehtud TVK otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt ning kostjalt mõisteti välja hageja kasuks kasutamata puhkuse hüvitis 2094, augustikuu palk 2792 krooni, septembrikuu palk 3061 krooni ja oktoobrikuu palk 2368 krooni ning tööriistade ning töölähetuskulude hüvitis 2415 krooni. Kostja esitas 16.04.2008 Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasi läbi vaadata kohtus hagimenetlusena. Kohus on tsiviilasja juurde nõudnud Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni asja nr 9.01-2/46/08. Hageja saatis kohtule 13.10.2008 taotluse asja läbivaatamiseks tema kohalolekuta. Kohus rahuldas tema taotluse ja vaatas asja sisuliselt läbi 21.10.2008 toimunud kohtuistungil kostja esindaja osavõtul. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile,
tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Pooltel puudub vaidlus töösuhte perioodi ja selle lõpetamise aluse üle, P U töötas E OÜ- s alates 13 august 2007 kuni 26. oktoober 2007. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel, töötaja on avalduse esitanud sooviga lõpetada leping TLS § 76 alusel. Vaidlus on poolte vahel selles, millises suuruses tuleks välja maksta palk ja puhkuse hüvitis. Individuaalse töövaidluselahendamise seaduse ( ITVS) § 24 lg 1 alus pöördus kostja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kostja on töövaidluskomisjoni otsuse kätte saanud 17.03.2008 ning käesolev avaldus on kohtule saabunud 16.04.2008, seega on taotlus esitatud tähtaegselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. Kohus käsitleb hagi aluse ja nõudena hageja poolt töövaidluskomisjonile 04.01.2008 esitatud avaldust, millest ilmneb, et hageja palub välja mõista 17 330 krooni, mis koosneb: oktoobrikuu netotasu 99, 5 tundi x 140, 76, 14 006 krooni, puhkusehüvitis 4,66 kalendripäeva eest- august 160 tundi x 140,76, kokku 18 päeva eest 22 522 krooni, september 163,5 tundi x 140,76, kokku 30 päeva eest 23 014 krooni, oktoober 99,5 tundi x 140,76, kokku 26 päeva eest 14 006 krooni, kuivõrd üle kanti 1406 krooni, on nõue 2344 krooni ja tööriistakasti eest 980 krooni. Poolte erimeelsus seisneb selles, kas töötasu ja puhkuse hüvitise arvestuse aluseks on kokkuleppes märgitud netotasu 140.76 krooni või bruto tunnitasuna vähemalt 178 krooni. Poolte vahel 13.08.2007 sõlmitud töölepingu kohaselt võeti hageja tööle lukksepp- keevitajana, punktis 5.1 lepiti kokku töötasu 3600 krooni, mis on tasu õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel töötamise eest. 13.08.2007 sõlmiti ka töölepingu lisa, mis nägi ette töötaja töölähetuse Soome Vabariiki ning kokkuleppe järgi oli töötaja netotasu 9 EUR tunnis, mille ekvivalendiks on 140, 76 EEK . Märgitud summa sisaldas komandeerimistasusid, tööd õhtusel ja öisel ajal, pühadel, puhkepäevadel ning ületunnitasu. Kohus leiab, et lepingu lisas kokkulepitu selliselt tõlgendamiseks ja palga arvestamiseks ei ole seadusest tulenevalt alust, kuivõrd palgaseaduse § 3 lg 1 arvestatakse palgamäära hulka seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. TLS § 15 kohaselt töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingust ette nähtust, on kehtetud. Vastavalt PalS § 3 teisele lõikele määratakse palgatingimused kindlaks töölepingus. PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida töötajale makstakse töö eest, töölähetuse korral hüvitatakse § 27 lg 2 alusel sõidukulud, majutuskulud ja makstakse päevaraha. Puhkuseseaduse § 25 järgi on töösuhte lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Asja sisulise arutamise käigus 21.10.2008 toimunud kohtuistungil tunnistas kostja nõuet summas 2415 krooni ulatuses, pooltel ei ole vaidlust esile toodud töötundide suuruse üle. Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 lg 1 järgi on tööandja kohustatud pidama töötaja tööaja arvestust. 19.08. 2008 toimunud kohtuistungil nõustus ka hageja kostja arvestusega, mille järgi oli oktoobris 91 töötundi. Kostja pidas õigeks, et hüvitada tuleb 980 krooni tööriistade eest ja puhkusehüvitist lisaks makstule 230 krooni. Kohus asub seisukohale, et töötaja palgaarvestus toimub
ülalviidatud põhjendustel brutotasu alusel ning töötajale tuleb lisaks väljamakstule tasuda töötatud kuud eest brutotasuna 13 868 krooni ning puhkusetasu 1943 krooni, lisaks tuleb hüvitada 980 krooni tööriistade eest, kokku 16 791 krooni. E OÜ on esitanud töövaidluskomisjonile tööaja arvestuse ( töövaidluskomisjoni toimik lk 20), millest nähtub ka töötajale tehtud väljamaksete osa. Kohus arvestab, et perioodil 13.08- 31.08. 2007 oli töötunde 149, septembris 166 tundi ning 01.10 – 12.10 2007 aastal 91 tundi. Töötasu tuleb arvestada brutotasuna, mitte netotasuna 140, 76 krooni tund, nii on augustikuu tasuks 177, 74 ( tulumaks 22%- 35,92, töötuskindlustus 0,6%- 1,07), septembrikuus 178, 13 (tulumaks 22% - 36,30, töötuskindlustus 0,6%-1,07) ja oktoobrikuus 175,32 ( tulumaks 22%- 33,50, töötuskindlustus 0,6%-1,05). Töötasu arvestus augustikuus, mil töötunde oli 149, on töötasu 26 483,26, päevarahad 9500, palk (bruto) 16983, palk (neto) 13 607, välja maksta tulnuks tööandjal 23 107, välja on makstud töötasu 10 446 ja päevarahad 10 500. Töötasu septembris, kus töötunde oli 166, töötasu 29 569,58, päevarahad 10 500, palk (bruto) 19 070, palk (neto) 15 225, välja maksta tulnuks 25 725, välja makstud töötasu 9000. Töötasu arvestus oktoobris, kus töötunde oli 91, töötasu 15 954,12, päevarahad 6000, palk (bruto) 9954, palk (neto) 8158, tööandjal tulnuks välja maksta 14 158, välja makstud 6792 ja päevarahad 15 500. Töötajale on eeltoodud arvestuse alusel vähem makstud töötasu 13 868 krooni ( bruto). Töötaja puhkusetasu arvestus on augustis 18 päeva 16 983,26, septembris 30 päeva 19 069, 58, kokku 48 päeva , 36 052, 84. Keskmine päevatasu on 751, puhkust saada 5 päeva, kokku 3756 krooni ( bruto), 2912 krooni ( neto). Töötajale on välja makstud 1813 krooni brutotasuna ( 1406 krooni netotasuna). Töötajale on välja maksmata puhkusetasu brutos 1943 krooni ( neto 1506). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 16 791 krooni, millest tööriista kasti tasu on 980 krooni, puhkusehüvitis 1943 krooni ( brutos) ja töötasu 13 868 krooni ( brutos). Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käsolevas vaidluses on töötaja ehk hageja vastavalt riigilõivuseadusele vabastatud riigilõivu tasumisest. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele tuleb kohaldada TsMS § 162, mille esimese lõike kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjus otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.