hageja AS K (registrikood XXX asukoht XXX), hageja seaduslik esindaja Riho K, lepinguline esindaja advokaat Vahur Kivistik (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Gonsiori 7, 10117 Tallinn) kostja KV(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
09.10.2008
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja Riho K Hageja lepinguline esindaja advokaat Vahur Kivistik Kostja KV
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista KV 23 976 (kakskümmend kolm tuhat üheksasada seitsekümmend kuus ) krooni ja 70 senti AS-i K kasuks. Menetluskulud Jätta AS-i K menetluskulu 7 % ulatuses KV kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju ja alusetult rikastumise teel saadud 377 834,71 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes TsK § 477 lg 1, VÕS § 1037 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1, TsÜS § 66 lg 5, § 84 lg 1, § 103 lg 1, § 128 lg 1, § 129 lg 2, § 150 lg 2.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures raamatupidajana alates 27. septembrist 1999 kuni 18. novembrini 2003. Poolte vahel oli sõlmitud 27.09.1999 tööleping nr 27, mille kohaselt kostja põhipalk oli 6500 krooni kuus ja lisatasu 3% töötaja poolt leitud kliendile müüdud seadmete käibemaksuga hinnast (tl 15-17). Hageja selgitab, et tulenevalt tööülesannetest oli kostjal õigus teostada iseseisvalt hageja pangaülekandeid. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et on ebaõige väide, et poolte vahel ei ole töölepingut sõlmitud ja, et 27.09.1999 sõlmitud tööleping nr 27 on koostatud tagantjärgi. Kostja on töövaidluskomisjoni istungil märkinud, et ei kirjutanud töölepingule alla, kuna selles oli nõue mitte töötada konkureerivas firmas 5.a. jooksul (tl 107-109). Samuti märgib hageja, et poolte vahelise töölepingu tingimusi ei ole muudetud ega ei ole sõlmitud mingit muud kokkulepet, mille kohaselt oleks kostjal olnud õigus suuremale töötasule.
3.Kostja kasutas ära oma ametiseisundit ja tegi hageja pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXHansapangas ja kontolt nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas (endine Eesti Ühispank) enda pangaarvetele perioodil november 1999 – september 2003 ülekandeid suuremates summades, kui pooled olid kokku leppinud. Kokku kandis kostja oma pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXXkokkulepitust suuremat töötasu summas 79 009,19 krooni perioodil 19992002 (tl 24-25). 2003 kandis kostja oma pangaarvele kokkulepitust suuremat töötasu summas 67 484,55 krooni. Hageja leiab, et on paljasõnaline ja tõendamata kostja väide, et alates 2000 veebruarikuust tõusis R. K korraldusega nr 18-k läbimüügilt teenitav tasu 5%-le. Hageja selgitab, et pooled ei leppinud kokku lisatasu maksmises. Töölepingus on märgitud lisatasuks 3 % töötaja pool leitud kliendile müüdud seadmete km-ta hinnast. Kostjal ei tekkinud õigust lisatasule, kuna kostja hagejale kliente ei leidnud. Realisatsiooni protsenti (5%) olid õigustatud saama tegelikud töö tegijad. Kostja on aga laost kaupa välja andes arvestanud realisatsiooni protsendist 1% ebaseaduslikult omale ja 4% töötajatele. Laoarvestuse pidamine oli kostja töölepingujärgseks kohustuseks ja ei olnud eraldi tasustatav, mida kostja on ka ise kinnitanud (tl 97). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid lisatasude maksmise õiguse ja väljamaksete seaduslikkuse kohta. Hageja selgitab, et 01. veebruarist 2000 muudeti tõesti tasustamise aluseid, kuid need muudatused ei puudutanud raamatupidaja tasu. Raamatupidaja töö tasustamise alused olid sätestatud 1999 töölepingus. Kuna hageja käive ja töötajate arv vähenes iga aastaga, seoses sellega vähenes ka raamatupidamistöö maht, mida on kinnitanud kostja ka Tallinna Halduskohtu 28.12.2005 kohtuistungil haldusasjas nr 3-793/2005. Kostja märgib seal, et raamatupidamistööd tegi ta tunni ja ülejäänud aja tegeles lisatööga. Tööpäeva alguseks olid alati raamatupidamistööd tehtud (tl 97). Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et on ebaõige kostja väide, et ta tegi ka tegevjuhi tööd. Äriühingus jagas tööülesandeid juhatuse liige Riho K. Kostja ei ole asendanud müügiesindajat ega müünud masinaid.
4.OP kandis kostja kokkulepitust suuremat töötasu summas 149 206,82 krooni (tl 26). Tulenevalt kostja vastusest hageja selgitab, et kostja poeg OP ei olnud hageja põhikohaga töötaja, vaid töötas töövõtulepingu alusel tasuga 35 krooni tunnis (tl 104), seega ei saanud OP asendada nelja hageja töötajat. OP ei nõustunud tegema tööd põhikohaga, kuna töötas teises äriühingus. Kuigi hageja tahe oli teenust tellida esialgu üheks kuuks, siis osutati teenust vastavalt kokkuleppele lepingus toodud tingimustel ka edasi hiljem. Kostja maksis oma pojale 35 krooni tunnis nagu oleks OP teenindanud kliente iga päev 8 tundi. Kuna hageja tegeles X masinate hooldusega, siis X toonereid ja varuosasid sai hageja tasuta. Kostja tuletas neile hinnad ja maksis tasuta kaubale antud
2-07-13966/34 hindade alusel oma pojale realisatsiooni eest töötasu. Töövõtulepingus aga neid lisatasusid ette nähtud ei olnud.
5.Kostja tegi ajavahemikus 10.11.2000 kuni 17.09.2001 hageja pangaarvelt ülekandeid AS-le Sampo Liising summas 15 750 krooni oma isiklike liisingumaksete tasumiseks (tl 39-40). Ebaõige on väide, et kostja poolt liisingumakseteks üle kantud summad on kassasse sisse makstud ja palgast kinni peetud. Kassaraamatus ei nähtu, et kostja oleks eelnimetatud sissemakseid teinud.
6.Kostja tasus 18.02.2003 hageja pangaarvelt oma isikliku elektriarve summas 3690,60 krooni ja oma isikliku koduse telefoni arveid ajavahemikus 05.02.2003 kuni 03.09.2003 summas 4536,10 krooni (tl 27). Alusetu on kostja väide, et tal oli kokkulepe R. K isiklike maksete tasumiseks palga arvel. Hageja korralduste andmine vaidlusaluste ülekannete tegemiseks ei ole tõendatud. Hageja ei olnud teadlik tehtavatest ülekannetest. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et töötaja peab täitma vaid seaduslikke korraldusi ja kui hageja oleks andnud ebaseaduslikke korraldusi ei oleks kostja tohtinud neid täita
7.Kostja tegi endale hageja kassast sularaha väljamakseid kokku summas 53 815,70 krooni. Hageja juures läbiviidud revisjoni käigus tuvastati sularahaarved, milliseid kostja on tasunud hageja rahaga, kuid milliseid kaupu või teenuseid hageja ei ole saanud ega tellinud ning milliste kohta ei ole kassa väljamineku ordereid koostatud (tl 29-30, 41-46). Kostja töötab renditud ruumides, kus hoone omanik on paigaldanud radiaatorid, laualambid, mis on ostetuid 1996 Jõe tn 5 ruumi sisustamise ajal. Hageja märgib, et hageja töötajad töötavad siseruumides ega vaja kombinesoone (tl 45). Hageja märgib ka, et vaadeldaval ajal toimus ühine aastalõpuüritus, kuid teenuseid ei tellitud OÜ-lt Faktum ja Tau. Tehingute mittetoimumist sularahaarvetel märgitud poolte vahel on kinnitanud ka tehingu teised pooled (tl 47-53). Kostja on esitanud hageja raamatupidamisse oma eelmise töökoha MLK Eesti OÜ 18.09.2001 kassa sissetuleku orderi summas 4000 krooni (tl 54), kuid selliseid sissetuleku ordereid siis ei kasutatud, seega on kostja võltsinud MLK Eesti OÜ kassa sissetuleku orderit, et omastada hageja raha. Kostja on omakäeliselt kirjutanud pangaorderi taha, millega maksti kassasse sularahas 19. september 2002 120 USD, 200 EUR, 5000 krooni ja ülekandega 10 000 krooni (tl 110).
8.Poolte vahel oli kokku lepitud, et kostja annab hagejale protsendita lühiajalist laenu. Laenu tagasimaksmisel kandis kostja omale alusetult üle rohkem 4251,75 krooni kui oli hagejale laenanud (tl 28).
9.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus alustas 20.04.2004.a. hageja suhtes revisjoni ning 20.01.2005 koostati revisjoniakt ja 11.03.2005 tehti maksuotsus nr 12-5/123, milles käsitleti kostja poolt omastatud summasid hageja poolt tehtud tehingutena ning määrati tasumisele riiklikud maksud koos intressidega. Maksu- ja Tolliameti revisjoni käigus tuvastati vaid kostjaga seotud kviitungeid ja sularahas makstud arveid, mis olid fabritseeritud ja otseselt seotud kostja koduse ehitustegevuse, kommunaalmaksete, elektri- ja telefoni maksetega. Ei tuvastatud teistele töötajatele omistatavaid arveid.
10.Hageja selgituste kohaselt ei olnud ta eelnevalt nimetatud rikkumistest teadlik ja sai nendest teada alles jaanuaris 2005, misjärel viidi läbi dokumentaalrevisjon (tl 21-30). Pangaülekannetega tegeles kostja ja hageja juhatusel ei olnud vajadust kontrollida nende õigsust. Kostja tõi R. Kile pabereid allkirjastamiseks paki kaupa ning R. K uskus kostjat ja allkirjastas paberid ilma neid kontrollimata. Hageja märgib, et teiste töötajate palkadega probleeme ei olnud. Teistele töötajatele üle kantud summad vastasid töölepingutele ja tehtud töödele. Eksitav on kostja väide, et R. K oli mõlemas pangas oma kasutajakonto (interneti). Isiklik konto ei võimalda vaadata ettevõttele kuuluvat Telehansa kontot, kuna selleks on vaja Telehansa programmi ja koodilehte, mis olid raamatupidajal. Samuti olid ainult raamatupidajal paroolid arvuti kasutamiseks arvutivõrgus ja palgaarvestuse teostamiseks (tl 95).
11.Kostja esitas elektrooniliselt deklaratsioone alates märtsist 2001, seega sai kostja ilma juhataja allkirja küsimata korrigeerida ka 1999 ning 2000 paberkandjal esitatud versioone.
2-07-13966/34
12.Hageja juhataja allkirjastas tõepoolest aastatel 2000-2003 töötajatele antu õiendeid töötasu ja kinnipeetud tulumaksu kohta. Kostjale anti viimane õiend 2000 aasta töötasu kohta, mis allkirjastati 31. jaanuar 2001 kostja enda poolt.
13.Hageja selgitab, et ta ei ole kokku lepitud autokompensatsiooni osas 300 krooni, mis tõusis 500 kroonini ja hiljem 2000 kroonini. Hageja on seisukohal, et autokompensatsioonis ei saanud kokku leppida, sest autkompensatsioon ei ole käsitletav palga osana. Hageja leiab, et kostja on segamini ajanud oma töötasu ja maksuvaba autokompensatsiooni, mida on tööandjal võimalik töötajale maksta.
14.Hageja esitas Põhja Politseiprefektuurile materjalid kostja tegevuse uurimiseks, kuid leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole asjakohane tõend.
15.Hageja leiab, et kostja on alusetult omandanud hageja vara ja tekitanud hagejale kahju kokku summas 377 834,71 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on hageja arvelt teinud väljamakseid volituse piire ületades eesmärgiga rikastuda hageja arvelt ja on seega tekitanud hagejale õigusvastast kahju. Kostja vastuväited
16.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
17.Kostja selgituste kohaselt töötas ta hageja juures alates 11. oktoobrist 1999 kuni 18. novembrini 2003 (vt kohtuistungi protokolli). Kirjalikku töölepingut pooled ei ole sõlminud. Kostja tööleasumist
11.oktoobril 1999 kinnitab tõend maksuametile, millele on alla kirjutanud hageja seadusliku esindaja (tl 75). Kirjalikku töölepingut pooled ei ole sõlminud. Tööleping nr 27 on sõlmitud tagantjärgi ja ilma kostja allkirjata, samuti erineb see kõigist teistest hageja juures vormistatud töölepingutest. Töötasuks leppisid pooled kokku 6500 krooni ja katseajal 5000 krooni. 2002 kostja palk hageja juures tõusis. Samuti leppisid pooled kokku lisatasus 3% seadmete, varuosade, tarvikute ja toonerite müügihinnast ning autokompensatsiooni 300 krooni, mis varsti tõusis 500 kroonile ja hiljem 2000 kroonile. Kostja arvutuste kohaselt on 14 kuu kohta andmete erinevus 24 308 krooni.
18.Kostja selgitab, et paljud töötajad lahkusid hageja juurest, mistõttu suurenes ka kostja müügist saadav tasu. 2000.a veebruarikuus tõusis läbimüügilt teenitav tasu vastavalt R. Ki korraldusele nr 18k 5%-le, mis kehtis kõigile töötajatele.
19.2004 kevadel sai kostja, asudes täitma tuludeklaratsiooni, et hageja on ringi teinud eelnevalt esitatud maksudeklaratsiooni, esitas kostja 11.03.2004 selle kohta avalduse Maksu- ja Tolliametile, kes dokumentaalrevisjoni tulemusena taastas esialgselt deklareeritud palga ja maksudeklaratsioonid.
20.Kostja väitel ei ole ta arvestanud ega rohkem maksnud 2001.a augustis töötasu oma pojale OP. Hageja tegi OP ettepaneku korrastada hageja koduleht ning ettepanek vormistati ühekuuse tähtajalise lepinguga. OP tegi töö vastavalt lepingule ja sai tasu vastavalt kokkulepitule. Peale lepingu lõppemist jäi OP edasi tööle hageja nõudmisel, kuna digitaalkoopiamasinate hooldusmeister lahkus töölt. Suuliselt lepiti kokku palgatingimused, mis pidid saama vormistatud ka kirjalikult. Samuti võeti tööle EM, kes saadeti koos OP X Ltd. poolt korraldatud kursustele Soome Vabariiki. Sealt naastes said EM ja OP töölepingud, kus oli kirjas ka 500 000 kroonine võlg läbitud kursuse eest. Noormehed ei nõustunud töölepingut allkirjastamast ja jätkasid tööd suuliselt kokkulepitud tingimustel.
21.Kostja ei eita, et ta maksis hageja pangaarvelt ülekandeid oma isiklike kohustuste katteks AS-le Sampo Pank, kuid ta tegi seda hageja nõusolekul. Kõik ülekantud summad olid kostja poolt kassasse sisse makstud või hageja palgast kinni peetud. Kuna hagejal olid pidevad majandusraskused maksti juhatajale ja raamatupidajale töötasu viimasena, aga kostja liisingumaksed pidid olema tasutud kindlaksmääratud kuupäeval.
2-07-13966/34
22.Peale tegevusjuhi lahkumist tõsteti kostjale makstavat tasu 4000 krooni võrra, mis osaliselt kompenseeriti autokompensatsiooniga 2000 krooni. Kui kostja hakkas oma lisatasu nõudma, tegi hageja kostjale ettepaneku maksude vältimiseks maksta enda isiklikke Eesti Energia ja Eesti Telefoni arveid hageja pangakontolt.
23.Kostja väitel ei ole ta teinud hageja pangakontolt endale sularaha väljamakseid summas 53 815,70 krooni. Sularahatehinguid tegi R. K, millisega seoses tekkisid kassasse puudujäägid. Kostja tööle jäämisel oli kassa puudujääk 18 000 krooni, mille kohta on koostatud ka akt kostja, R. K ja E. T vahel. Sularaha eest maksis R. K oma sõiduautode remondid summas 8000 krooni ja 7000 krooni, millega tekitati kassasse 15 000 puudujääk. Samuti maksis iga aasta lõpul hageja sularahas oma töötajatele preemiat 1000 krooni, 1999-2002 kokku 27 000 krooni. 28.12.2001 FT OÜ poolt väljastatud arve on koosviibimise kulu, mis erisoodustusmaksu vältimiseks vormistati „saali üürina“. Kostja selgitab, et enne kostja tööleasumist ja kostja töötamise ajal ajas R. K äri oma sõbra N. A . Mis seisnes selles, et N. A müüs OCE toonereid ja mastereid hageja arvetega EM, TPR, ETAR. N. A viis ise kauba kohale. Enamikul juhul tasuti arved ülekannetega, vahel harva ka kostja poolt välja kirjutatud sularahatšekiga N. A . Müügist saadud raha võeti pangast välja ja jagati R. K ja N. A vahel. Peale kliendi arve laekumist tõi R. K pangast kassasse umbes sama koguse sularaha ning need tehingud tekitasid hageja kassasse suure puudujäägi (aastate jooksul kokku vähemalt 100000 krooni), mis tuli katta kuludokumentidega. Osaliselt on kassa puudujääk kaetud F AS tšekkidega, millede saamiseks vormistas R. K isiklikult firmale F AS-i kliendikaardi. Samuti osteti sularaha eest 2001 või 2002 osta.ee-st printer-koopiamasin Toshiba 2060, mis võeti arvele põhivahendina 15 000 krooniga. Kattearve sularaha kassast väljavõtmise kohta tõi R. K. R. K võltsis kostja väitel ka dokumente „lõika-kleebi" meetodil. MWOÜ arve summa ühtib ostetud koopiamasina arvelevõtmise hinnaga, ning kostja on seisukohal, et lisas selle algselt raamatupidamisse ja hiljem kõrvaldas. Puudujääke kassasse tekitasid ka ostetud tee, kohv ja suhkur ning vastuvõtud.
24.Kostja selgitab, et 19. september 2002 laenas kostja hagejale X Ltd. arve maksmiseks raha. Kostja kandis hagejale ülekandega 10 000 krooni ja sularahas 11 000 krooni. Samuti kandis kostja hagejale 200 EUR ja 120 USD. Kokku laenas kostja hagejale 26 051,72 krooni ja tagasi sai 25 251,75 krooni.
25.Kostja töötas hageja juures raamatupidajana. Kostja tööülesannete hulka ei kuulunud kauba toomine ega autode remondi korraldamine. H AS-ist tõid kaupa tol perioodil põhiliselt H. P ja R. K. 06.01.01.a., kasutas autot P. M . Kõik autode remondid olid korraldatud kas auto kasutaja või R. Ki poolt. Kuna H AS oli firma üks põhilisi hankijaid ja O OÜ põhiline autode remontija, ei pidanud kostja vajalikuks kontrollida esitatud arvete autentsust.
26.Kostja leiab, et on vale hageja väide, nagu ei teadnuks ta firmas toimuvast. R. K nõudmisel prinditi mitu korda nädalas välja pankade kontoväljavõtted. Samuti oli R. K mõlemas pangas oma (interneti ) kasutajakonto, mida ta sai kasutada kostjast sõltumatult. Hageja pangakaardid olid R. K käes ja sularaha tõi pangast ainuisikuliselt tema. Kuni e-maksuameti kasutuselevõtuni märtsis 2001, esitati kõik deklaratsioonid kirjalikult paberkandjal R. K poolt allkirjastatuna Kostja ei teinud ma ühelegi töötajale, kaasaarvatud R. K, takistusi raamatupidamis-arvuti kasutamiseks ning paroole arvutisse sisenemiseks teadsid kõik firma töötajad.
27.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et on vale, et seoses käibe vähenemisega vähenes ka raamatupidamistöö maht, kuna aruannete koostamine ja nende hulk ei sõltu käibest. Kostja leiab, et käibe vähenedes töömaht suurenes. Rahaliste vahendite nappuse tõttu ei hangitud kaupu enam partiidena, vaid vastavalt hädavajadusele. See suurendas ostuarvete ning käibe- ja laoandmikesse tehtavate kannete, samuti ka pangaülekannete hulka. Raamatupidamistööga tegeles kostja tööpäevast umbes tunni. Ülejäänud tööpäeva tegeles kostja müügitööga. 2003.a. moodustus kostja müügist ca 1/3 firma käibest, kostja hankis kaupu, võttis vastu klientide kõnesid. Vahel käsi kostja ka ise klientide juures (hooldusmehena) kaupu viimas. Lisaks sellele sellele tegi kostja valdava enamiku hageja tellitud printimis-, paljundus ja köitmistööd. Kui X Ltd. ei olnud nõus enam hagejale kaupu hankima, kombineeris kostja vanadest varuosadest kasutuskõlbulikke materjale, et firma saaks täita
2-07-13966/34 klientide ees võetud kohustusi garantiimasinate töökorras hoidmisel. Lisatööde eest maksis hageja kostjale kokku lepitud lisatasu. Müügi, sealhulgas paljundus-, printimis-ja köitmistöö eest maksti lisatasu firma kõigile töötajaile, nii R. Kile, tegevjuht R. R , endisele raamatupidajale E. T kui ka kostjale. 1.veebruarist 2000.a. muudeti tasustamise aluseid. korraldusega nr. 18-k. Korralduses on kirjas 5% lisatasu varuosade müügi- ja 20% lisatasu paljundus- jms. tööde netomüügilt. See korraldus kehtis firma kõigi töötajate kohta ning erandeid ei olnud.
28.O. P oli hageja juures põhikohaga töötaja. Ajutine 1-kuuline tööleping oli sõlmitud konkreetse töö tegemiseks konkreetse tasu eest. Ajutine tööleping nägi ette arvutipargi ja www.k.ee kodulehekülje hooldamise. Hageja väide, et O. P nõustus hooldusmeistri töö tegemiseks 499 kroonise keskmise kuutöötasuga, on absurdne. O. P i töö tasustati 35 kroonise tunnipalgaga + korralduses nr. 18-k ette nähtud lisatasuga teiste töötajatega võrdsetel alustel (50 kr. väljakutsetasu, 60 kr. töötunnitasu väljakutsel, 5% müüdud tarvikute (neto)summast ning kuni 3% müüdud masinate (neto)summast). Samas teenis firma väljakutselt (neto) 100 kr., töötunni hinnaks kliendile oli (neto) 300 kr ning masinaid müüdi ca 45% vaheltkasuga. O. P i hooldada oli 17 (lepingulist) digitaalkoopiamasinat-printerit, vahel aitas teda EM. Enne O. P i tulekut oli masinaid 10. Neid hooldasid 3-4 hooldusmeest keskmise 8000 - 10 000 kroonise kuutöötasuga. Ebaõige on hageja väide, nagu kehtinuks O. P i ja hageja vahel töövõtulepinguline suhe.
29.Kostja leiab, et hageja väited kostja poolt nii endale kui O. P ile tehtud alusetute maksete kohta on ebaõiged ning kriminaalmenetluse käigus tunnistajate poolt ümber lükatud. Samuti on tunnistajate poolt ümber lükatud hageja väide, nagu puudunuks tal kontroll firmas toimuva või seal tehtavate maksete üle.
30.Kohtuistungil kostja selgitas, et hageja nõue tema vastu on sama suur kui Maksuameti nõue hageja vastu. Kohtuotsuse põhjendus
31.Kohus, kuulanud ära hageja esindajate ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele.
32.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
33.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, tsiviilkoodeksi ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust ja sama seaduse § 23 sätestab, et võlaõigusseaduse alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul kui alusetu rikastumine toimus pärast 01.07.2002. Juhinduvalt eeltoodust eristab kohus otsuse tegemisel ajaperioode kuni 01.07.2002 ja alates 01.07.2002 ning kohaldab vastava ajaperioodile kehtivat seadust.
34.Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 29 tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Üldjuhul sõlmitakse tööleping enne tööleasumist kirjalikult 2 eksemplaris. Hageja esitatud 27.09.1999 tööleping nr 27, millel puudub kostja allkiri ei ole käsitletav, et pooled on töölepingu sõlminud kirjalikult (tl 15-17). Kuna kostja ei ole alla kirjutanud töölepingule nr 27, siis leiab kohus, et hageja ei saa tugineda töölepingus nr 27 märgitule kui poolte vahelisele kokkuleppele. Millisel põhjusel jäi leping kostja poolt allkirjastamata ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
2-07-13966/34 Samas soovib kohus rõhutada, et hageja tööandjana on eiranud TLS sätestatud kohustust sõlmida kirjalik tööleping 2 eksemplaris. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Kuna kostja asus hageja juurde tööle ja hageja lubas kostja tööle, siis tuleb seda käsitleda pooltevahelise töölepingu sõlmimisena. Pooled vaidlevad millal kostja tööle asus. Kohtuistungil kostja täpsustas, et töösuhe hagejaga lõppes 18.11.2003. Kohtule esitatud tõendiga maksuametile, millele on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja (tl 75) loeb kohus, et kostja asus hageja juurde tööle 11. oktoobril 1999. Kohus on seda meelt, et kostja tööle asumise kuupäeva kindlaksmääramisel on mõistlik juhinduda dokumendist, millel on poolte allkirjad ja mis on esitatud maksuametile. Eeltoodu dokument kinnitab, et pooled on olnud seisuga 01.02.2000 ühel meelel, et hageja on tööl alates 11.10.1999. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja asus hageja juurde tööle raamatupidajana kuupalgaga katseajal 5000 krooni ja pärast katseaega 6500 krooni ja lisatasuga 3%. Seega poolte vahel oli töösuhe. Töökoodeksi § 125 järgi kannavad töötajad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju korral. Otsese kahju alla kuuluvad ka kahju tekitamisega seoses kantud kulud. Eeltoodu sätte kohaldamise eelduseks on see, et pooled on töölepingus leppinud kokku materiaalses vastutuses.
35.Äriseadustik (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. ÄS § 306 lg 4 sätestab, et juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist. Raamatupidamise seadus (RPS) § 4 p 1-5 kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 6 lg 4 järgi on raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. RPS § 7 lg 1 p 7 kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist. Kuna vaidlust ei ole, et kostja asus tööle raamatupidajana, siis kohus saab järeldada, et kostja asudes tööle raamatupidajana pidi järgima tavapärast raamatupidajale esitatavaid nõudeid ja hoolsuskohustust juhinduvalt kehtivatest seadusest. Hageja juhatusel lasus kohustus korraldada aktsiaseltsi raamatupidamist juhinduvalt kehtivatest seadusest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja seadusliku esindaja väited, et ta ei teadnud millised dokumendid ta allkirjastas, kuna kostja tõi talle allkirjastamiseks pakkide viisi dokumente, ei ole vabandatav juhinduvalt ÄS § 306 lg-st 1, 4. Lisaks on eeltoodu väide vastuolus hageja enda teiste selgitustega - tööd oli vähe ja raamatupidaja tööd jätkus ainult 1 tund päevas. Kohus on seda meelt, et ühe tunni jooksul ei jõua nii palju dokumente valmistada, et neid ei oleks hiljem võimalik üle vaadata. Allkirjastades dokumente eelnevalt nendega tutvumata võttis hageja endale riski. Allkiri dokumendil eeldab, et allakirjutaja oli teadlik kuhu ta alla kirjutab ja seega kiidab heaks selle dokumendi.
36.Kuni 01.07.2002 kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg-de 1 ja 3 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama või selle võimatuse korral hüvitama selle rahas. Vara alusetust omandamisest tuleneva kohustise tekkimiseks on vaja järgmiste tingimuste olemasolu: ühel isikul on kahju tekkimine vara vähenemise näol ja teisel isikul vara suurenemine samas ulatuses; põhjuslik seos ühel isikul vara vähenemise ja teisel isikul vara suurenemise vahel, s.o vara suurenemine teise isiku arvel; vara omandamine omandaja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse
2-07-13966/34 läbi, s.o ilma seaduse või tehinguga ettenähtud aluseta; omandaja süü puudumine vara omandamise momendil.
37.01.07.2002 jõustunud VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja omastama vara kannatanu arvel, st saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu.
38.Pooled vaidlevad kas kostjal pärast tööle asumist tõsteti palka ja kas kostja kasutas ära oma ametiseisundit ja tegi hageja pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXHansapangas ja kontolt nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas (endine Eesti Ühispank) enda ja O P pangaarvetele perioodil november 1999 – september 2003 ülekandeid suuremates summades, kui pooled olid kokku leppinud. Hageja väidetel kandis kostja oma pangaarvele kokkulepitust suuremat töötasu summas 79 009,19 krooni perioodil 1999-2002 ja 2003 kandis kostja oma pangaarvele kokkulepitust suuremat töötasu summas 67 484,55 krooni. Hageja väidetel maksis kostja oma pojale, OP palka rohkem 149 206,82 krooni. Hageja tugineb sellele, et tema teadmata ja tema arvelt tasus kostja endale ja oma pojale palka kokkulepitust rohkem, kuna pooled ei sõlminud kirjalikult töölepingu muutmist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks millistel tingimustel on hageja pooltega lepingud sõlminud (v.a IT teenuse pakkumine hagejale tl 104). Eeltoodu eeldab lepingu poolte allkirjastatud lepingute esitamist. Kuna puuduvad kirjalikud lepingud, siis tuleb eeldada, et poolte vahel olid suulised kokkulepped. Hageja ei eita, et OP hooldas arvutiparki ja nende kodulehekülge internetis. Kohus on seisukohal, et hageja seaduslik esindaja oli teadlik töötajatele makstavatest tasudest sh ka kostjale ja OP, kuna kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja allkirjastas raamatupidamise dokumente, tõendeid maksuametile, sai regulaarselt panga väljavõtteid milledel oli nähtavad teostatud ülekanded nii kostjale kui ka tema pojale. Seega hageja väide, et ta sai teada alles 2005.a jaanuaris juhtunust on vastuolus teiste esitatud tõenditega sh ka kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgituga. Seega hageja ei ole tõendanud, et ajavahemikus 1999-2003 toimus kostjale ja OPtema tahte vastaselt eelmärgitud maksete sh ka autokompensatsiooni maksmine. Eeltoodu välistab hagi rahuldamise töötasude summas 79 009,19 krooni TsK § 477 lg-de 1 ja 3 alusel ja 67 484,55 krooni ja 149 206,82 krooni nõuetes VÕS § 1037 lg 1 alusel. Kohus soovib rõhutada, et kostja makstes OP149 206,82 krooni ei saanud kostja ise VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt hageja arvel rikastuda, mis on üheks nõude rahuldamise eelduseks.
39.Vastavalt hagile tegi kostja endale hageja kassast sularaha väljamakseid kokku summas 53 815,70 krooni. Hageja leiab, et kostja on tema arvel rikastunud. Hageja tugineb eeltoodu nõudes aktis (tl 21-23) märgitule, mille kohaselt puuduvad kassa väljamineku orderid ja on hageja on teinud järelpärimisi arvetel märgitud asutustele (tl 29-30, 41-46). Hageja arvates on kostja võltsinud Eesti OÜ 18.09.2001 kassa sissetuleku orderi summas 4000 krooni (tl 54), kuna selliseid sissetuleku ordereid siis ei kasutatud. Samas ei ole võltsimise kohta tõendeid esitatud. Kostja on omakäeliselt kirjutanud pangaorderi taha, millega maksti kassasse sularahas 19. september 2002 120 USD, 200 EUR, 5000 krooni ja ülekandega 10 000 krooni (tl 110). ÄS § 306 lg 4 sätestab, et raamatupidamist aktsiaseltsis korraldab juhatus, seega hageja juhatusel pidi olema teada kuidas äriühingus raamatupidamine on korraldatud sh sularaha kassa ja sinna juurde kuuluvate dokumentide arvestus. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks rikastunud hageja vara arvel 53 815,70 krooni võrra, mis välistab hagi rahuldamise nii TsK § 477 lg-de 1 ja 3 kui ka VÕS § 1037 lg 1 sätte alusel. Kohus leiab, et kui kostja ei täitnud raamatupidamise dokumente seaduses ettenähtud viisil ja on sellega põhjustanud kahju, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist TööK alusel ühe kuu keskmise
2-07-13966/34 palga ulatuses, kuna pooled ei ole kokku leppinud täielikus materiaalses vastutuses, seega on tegemist piiratud materiaalse vastutusega.
40.Kostja selgituste kohaselt 19. september 2002 laenas kostja hagejale X Ltd. arve maksmiseks raha. Kostja kandis hagejale ülekandega 10 000 krooni ja sularahas 11 000 krooni. Samuti kandis kostja hagejale 200 EUR ja 120 USD. Kokku laenas kostja hagejale 26 051,72 krooni ja tagasi sai 25 251,75 krooni. Kohtule ei ole esitatud poolte vahel sõlmitud laenulepinguid. Hageja panga väljavõtetest nähtub, et kostja on hageja arvele kandnud 19.09.2002 10 000 krooni selgitusega lühiajaline laen firmale (tl 33). Kohtule esitatud akt (tl 21-23) ei sisalda andmeid kui palju hageja kostjalt laenu sai ja kui palju ta laenu kostjale tagastas. Samas hageja ei vaidle vastu laenu saamisele. Kuna puuduvad tõendid laenu saamise suuruse ja tagastamise rahalise suuruse kohta, siis ei ole võimalik hinnata millises summas on kostja laenu enam tagasi saanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et laenu tagastus rohkem 4251,75 krooni on tõendamata, mis välistab hagi rahuldamise selle nõude osas.
41.Kostja töötades raamatupidajana hageja juures pidi maksete tegemisel juhinduma töökohustuste sisust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ja hageja ei ole omaks võtnud, et ta oleks andnud kostjale loa isiklike maksete sooritamiseks tema arveldusarvelt. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja tasus ajavahemikus 10.11.2000 kuni 17.09.2001 hageja pangaarvelt AS-le Sampo Liising summas 15 750 krooni oma isiklike liisingmaksete tasumiseks (tl 39-40). Seega kostja rikastus hageja arvel. Kuna eeltoodud tehingud sooritati enne VÕS jõustumist, siis kohaldamisele kuulub TsK § 477 lg-de 1 ja 3 sätted, mille alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele 15 750 krooni hageja kasuks. Kostja tasus 18.02.2003 hageja pangaarvelt oma isikliku elektriarve summas 3690,60 krooni ja oma isikliku koduse telefoni arveid ajavahemikus 05.02.2003 kuni 03.09.2003 summas 4536,10 krooni (tl 27). Seega kostja rikastus hageja arvel. Kuna eeltoodud tehingud sooritati pärast VÕS-i jõustumist siis kohaldamisele kuulub VÕS § 1037 lg 1, mille alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 8 226,70 krooni hageja kasuks. Kohus soovib rõhutada, et käesolevas punktis märgitud maksete teostamise osas on kostja selgitused vastuolulised st kuna hageja arvel ei olnud raha hagejale töötasu maksmiseks, siis hageja sooritas hageja arvelt maksed. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 163 jätab kohus hageja menetluskulud osaliselt st 7% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.