Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, lg.6, § 633 lg.7) lg 7). 7)

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja M.Z sõlmisid 27.02.2007.a. tarbijakrediidilepingu nr. 0700180/45kt, mille kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 90 000 krooni, intressimääraga 25% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames pooled sõlmisid kokkuleppeid, millega suurendati põhivõlgniku kasutuses olevat krediidisummat ja intressimäära, mille tulemusena jäi võlgniku krediidisummaks 100 226 krooni ja 93 senti ning intressimääraks 25,11%. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja sõlmis 27.02.2007.a. kostja T P ’ga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0700180/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 406 082 krooni ning käenduse tähtajaks 01.04.2019.a. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja hoiatas 05.06.2008.a. kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatustega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädala jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg. 2 alusel kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad pakkumisele ei reageerinud, kohustust ei täitnud, mistõttu hageja ütles põhjendatult 08.07.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole

ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista 140 021 krooni ja 03 senti, millest 99 903 krooni ja 42 senti moodustab tagastamata krediidisumma, 10 890 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 980 krooni ja 68 senti leppetrahv, 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 7 546 krooni ja 93 senti sissenõutavaks muutunud viivis. Ühtlasi palub hageja kostjatelt solidaarselt alates 06.10.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25,11% tagastamata krediidisummalt aastas, jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, kokkulepped, käendusleping, maksegraafik, hinnakiri, meeldetuletused,viivise arvestus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Hageja hagi tagamise taotluse rahuldamiseks on Viru Maakohtu 08.10.2008.a. määrusega arestitud kostjate pangakontod ja hoiused krediidisumma 49 951 krooni ja 71 senti ulatuses. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 10.10.2008.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjad kohtule vastanud ei ole, kuigi 15.10.2008.a. on kostja T.P hagimaterjali vastu võtnud nii endale kui ka elukaaslasena kostja M.Z ’ile, mida tõendavad kättetoimetamise teatised toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjatele teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 14.11.2008.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust ja käenduslepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 5 324 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 386 lg. 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kuna hagi rahuldatakse tervikuna, siis on põhjendatud hagi tagamine tühistada kohtuotsuse täitmisel tagatud summa 49 951 krooni ja 71 senti ulatuses. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 145, 165, 402, 416 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 22. detsembril 2008.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.