Asjaõigus › Omandiasjad

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-7) Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis korteriomand asukohaga X 44 korter 3 (kööktuba suurusega 34 m2) Tartus, turuväärtusega 300 000 krooni. Hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa eelpool nimetatud korteriomandist. Kuivõrd kostja rikub hageja õigust kaasomandit vallata ja kasutada, palub hageja kaasomand lõpetada, jättes korteri hageja ainuomandisse ja pannes hagejale kohustuse maksta kostjale välja tema osa rahas, millest on maha arvatud pool laenujäägi (arvestades otsuse tegemise hetke) summast. Alternatiivnõudena palub hageja lõpetada kaasomand, jättes korteri kostja ainuomandisse ja pannes kostjale kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas, kusjuures hagejale tasutavast osast arvatakse maha pool laenujäägi summast. Määrata kohtulahendis kindlaks menetluskulude jaotus. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 14) Vastuse kohaselt on kostja nõus kaasomandi lõpetamise ja asja lahendamisega kompromissiga, kui hageja nõustub kaasomandi lõpetamisel kostjalt saadava 150 000 krooniga. KOHTUISTUNG (tl 19-22, 35-40, 80-84) Hageja lepingulise esindaja, Katrin Johanson’i, selgituse kohaselt omandasid pooled 2003. aastal korteriomandi kaasomandisse võrdsetes osades. Korteri ostuks võeti pangalaen ning hageja oli laenu kaastaotlejaks. Poolte kokkuleppel tasus hageja müüjale 55 000 krooni ja broneerimislepingu alusel kinnisvarafirmale 5 000 krooni. Poolte kokkulepe oli, et kostja kannab osas, mis hageja panustas korteri ostmiseks omavahenditest, laenu tagasimaksed, mida kostja ka on teinud. Hageja soovib kaasomandit lõpetada põhjusel, et tal ei ole enam võimalik oma osa kaasomandist vallata, kasutada ja käsutada. Korteri turuväärtus on 580 000 krooni, millest hagejal on õigus poolele. Laenujääk on 83 536,88 krooni, millest hageja kanda on 41 768,44 krooni. Kuna edaspidi jääks laenukohustus vaid hageja kohustuseks, tuleb poolest korteriomandi turuväärtusest 290 000 kroonist arvestada maha kostja laenujäägi osa 41 768,44 krooni. Saadud 248 231,56 kroonile on kostjal õigus kaasomandi lõpetamisel viisil, et korteriomand antakse hageja ainuomandisse ja hagejale pannakse kohustus maksta kostjale välja tema osa rahas. Hageja jääb hagi juurde ja palub kaasomand lõpetada. Vaidluse saanuks lahendada poolte kokkuleppel ja kuna hageja on selleks kõik teinud, tuleb menetluskulud panna kostja kanda. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Tanel Pürn’i, selgituse kohaselt kostja hagile vastu ei vaidle ja on nõus kaasomandi lõpetamisega. Kostja palub jätta korteriomand hagejale ja kohustada hagejat maksma kostjale välja pool korteri turuväärtusest. Kostja soovib oma osa eest saada 290 000 krooni, sest ta on korteris teinud remonti ja soovib remondikulusid tagasi saada. Kuna laen on kostja nimel, siis tuleks kostjale maksta laenusummast täissumma. Kui kaasomand lõpetatakse, siis tuleks hagejal kostjale makstav summa deponeerida, sest omandi saamine ja raha üleandmine peaks toimuma üheaegselt. Kostja ei nõustu, et menetluskulud tuleks jätta vaid kostja kanda. Kostja on olnud läbirääkimiste suhtes aldis ja pigem on hageja süüdi selles, et ei ole jõutud kokkuleppeni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kohtule kaasomandi lõpetamise nõude. Kaasomandi lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõiked 1 ja 2, mis võimaldavad kaasomanikul igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kohtule ei ole teada, et kaasomandi lõpetamise nõudeõigus oleks kokkuleppega välistatud. Seega ei ole kaasomandi lõpetamiseks vaja olulist põhjust.

Asjas puudub vaidlus selles, et korteriomand asukohaga X 44-3 Tartus on poolte kaasomandis võrdsetes osades. Hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale 1⁄2 mõttelist osa eelpool nimetatud korteriomandist. Kinnistusraamatu väljavõttest (tl 72) nähtuvalt on pooltele kuuluvad mõttelised osad kaaskoormatud hüpoteegiga summas 180 000 krooni SA Tartu Eluasemefond kasuks. AÕS § 77 lõike 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tulenevalt AÕS § 77 lõikest 2 palub hageja lõpetada kaasomand viisil, et anda korteriomand hagejale, pannes temale kohustuse maksta kostjale välja tema osa rahas. Kostja on nõustunud kaasomandi lõpetamisega hageja poolt pakutud viisil. Seega tuleb korteriomand aadressil X 44-3 Tartus anda hageja ainuomandisse. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Kohtule esitatud eksperdiarvamuse nr 81016-01E (tl 58-72) kohaselt on poolte kaasomandis oleva korteriomandi turuväärtus 16. oktoobri 2008. a seisuga 580 000 krooni, millest kummagi poole mõttelise osa suuruse alusel arvestatav osa rahas on 290 000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et korteri ostmiseks on võetud 120 000 krooni laenu SA-st Tartu Eluasemefond ja kuni käesoleva ajani on laenu maksnud tagasi vaid kostja. Vastuväidet ei ole esitatud selle kohta, et pooled olid laenu kaastaotlejad. Hageja väitel oli tema isiklik panus korteri ostmisse 60 000 krooni. Kohtule esitatud maksekorraldusest (tl 29) nähtub, et hageja on tasunud korteri müüjale 55 000 krooni. Vastuväidet ei ole esitatud selle kohta, et broneerimislepingu alusel tasus hageja kinnisvarafirmale 5 000 krooni. Kuna korter jääb edaspidi hageja ainuomandisse ja korteriomandit koormab hüpoteek, on mõistlik, et ka laenukohustus jääks edaspidi vaid hageja kanda. Laenu tagastamise plaani (tl 31-32) kohaselt on 25. juuni 2008. a seisuga laenust makstud tagasi 68 487 krooni ja maksta on 115 176,80 krooni (tagastatav põhiosa 83 536,88 krooni ja laenu intress 31 639,92 krooni). Arvestades otsuse tegemise aega, tuleneb laenu tagastamise plaanist, et kostja on

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.