Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

Menetluse käik 08.02.2008.a. esitas AS L(endise nimega AS Ü) kohtule hagi EOÜ (kostja1) ja A K (kostja2) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja1 19.04.2006.a. Rendilepingu nr L06104105, mille kohaselt kohustus kostja1 tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Kostja1 ei tasunud kõiki lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt 22.08.2006.a. Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat1 kirjaliku teatisega. Lepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja2 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja2 tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kostja1 poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid kostja1 rahalisi kohustusi hageja ees. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja2 kohustust täitnud. Seisuga 20.11.2007.a. on kostjate võlgnevuse põhiosa kohustuste täitmata jätmisest 31 714.54 krooni. Lepingust lähtuvalt leppisid pooled kokku viivises määraga 0,3% päevas, so 108% aastas tähtaegselt tasumata summalt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta (Üldtingimuste p. 6.7.). Seisuga 20.11.2007.a. on kostjate viivisevõlgnevus hageja ees 32 262.69 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjatelt viivitusintressi põhiosast väiksemas ulatuses, so summas 31 713.54 krooni Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt põhinõude summas 31 714.54 krooni ja viivitusintressi summas 31 713.54 krooni. Samuti palub hageja jätta kostjate kanda kõik hageja poolt kantud menetluskulud, sh riigilõivu summas 2000.00 krooni. Kohus toimetas kostjale2 A K le (kes on ka kostja1 EOÜ juhatuse liige) hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kohtule kirjalikult vastata 20 päeva jooksul kätte A K praeguseks endise töökoha AS E kaudu (aadressil xxx). Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 11.04.2008.a., mida tõendab AS E 06.11.2008.a. vastus. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. 2(3)

Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 5, § 8 lgga 2, § 76 lg-ga 1, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 4, §-ga 113, § 116 lg-ga 1 ning lg 2 p-ga 2, §-ga 145, §ga 146, §-ga 158, §-ga 196 ning §-ga 367. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele põhinõue 31 714.54 krooni ja viivitusintress 31 713.54 krooni. Antud tsiviilasjas puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 21 028.42 krooni (so riigilõiv summas 2000.00 krooni + õigusabikulud summas 19 028.42 krooni).

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.