Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Adavere Liha esitas 15.10.2008.a. kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on OÜ Adavere Liha katud äriregistrisse 2001. aastal. Võlgniku registrisse kantud osakapital oli kuni 20.09.2007.a. 4 000 000 krooni. Äriühing on mitme aasta vältel tegutsenud kahjumiga, kuid ainuosaniku poolne osakapitali taastamine on säilitanud ettevõtte jätkusuutlikkuse. Ka 2007.a. majandusaastal tegutses ettevõte kahjumiga, mille tagajärjel oli aasta lõpu seisuga koos eelmiste aastate perioodidega kahjum 8 737 288 krooni ning omakapital seega negatiivne. See tõi kaasa vajaduse osakapitali vähendamiseks 40 000 kroonini kahjumi katteks. Põhiosa majandustegevuse kahjumist tõi kaasa Adavere tapamaja tegevus. Võlgniku juhatuse 09.07.2007.a. koosolekul otsustati tapamaja töö lõpetada ja koostada ettevõtte saneerimiskava. Hakkliha tootmist otsustati jätkata ja suurendada selle mahtusid kuni 15 tonnini kuus ning tegelda aktiivselt uute partnerite otsinguga. Eraldi rõhk asetati väljundite otsimisele allhangete ja teenustööde tegemiseks. OÜ Adavere Liha esitas Põllumajandusministri 16.04.2004.a. määruse nr 39 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.2. „Põllumajandussaaduste3 töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus” alusel taotluse külmhoone ehituseks investeeringutoetuse saamiseks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 25.11.2004.a. käskkirjaga nr 1a-3.12/979 määrati OÜ-le Adavere Liha toetus summas 6 744 203 krooni. Toetus maksti välja peadirektori 14.01.2005 käskkirja nr 1-3.12/57 alusel summas 4 739 939 krooni, 25.02.2005 käskkirja nr 1-3.12/186 alusel summas 1 249 870 krooni ja 13.04.2005 käskkirja nr 1-3.12/546 alusel summas 754 394 krooni. Oma 14.07.2006.a. käskkirjaga võttis PRIA peadirektor vastu otsuse OÜ-le Adavere Liha kogu välja makstud toetuse tagasinõudmise kohta. OÜ Adavere Liha esitas käskkirjale vaide, milles taotles käskkirja tühistamist. OÜ Adavere Liha ei nõustunud otsuses märgituga, nagu ei oleks ta täitnud oma kohustust investeeringuobjekti sihipäraseks kasutamiseks ning on sellega rikkunud viidatud Põllumajandusministri määrust nr 39, mis andnuks õiguse makstud toetuse tagasi nõuda. Oma 11.09.2006.a. vaideotsusega jättis PRIA peadirektor vaide rahuldamata. OÜ Adavere Liha vaidlustas käskkirja ja vaideotsuse Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohtu 08.01.2007.a. otsusega rahuldati OÜ Adavere Liha kaebus ning tühistati PRIA peadirektori käskkirja ja vaideotsuse. Halduskohtu hinnangul ei ole OÜ Adavere Liha investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustust rikkunud ning seetõttu oli toetuse tagasinõudmine alusetu.

Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2007.a. otsusega halduskohtu otsus tühistati. 15.08.2007.a. teatas Riigikohus OÜ-le Adavere Liha oma 02.08.2007.a. määruses mitte menetleda OÜ Adavere Liha kassatsioonikaebust Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2007.a. otsusele. PRIA peadirektori käskkirjaga 11.03.2008.a. lubati toetus tagasi maksta osade kaupa. OÜ Adavere Liha juhatus tegi kõik endast oleneva, et ettevõtte majandustulemused paraneksid ja kasumlikkus suureneks. Tänu uuele projektile (koostöö Rakvere Lihakombinaadiga) ja kulude minimaliseerimisega saavutati olukord, kus kasvvoog ettevõttes muutus positiivseks. Paraku ei suudetud kinni pidada PRIA-ga kokku lepitud maksegraafikust ja osamakseid tasuti vaid 19.03.2008.a. 30 000 krooni ja 18.04.2008.a. 35 000 krooni. Juulis 2008.a. saadi PRIA peadirektori otsus toetuse tagasinõudmise kohta 90 päeva jooksul. Seega tekkis OÜ-l Adavere Liha kohustus tagastada PRIA-le kogu saadud toetus summas 6 679 203 krooni, millele lisanduvad intressid 723 538 krooni, 90 päeva jooksul. Kuna ettevõte ei tootnud antud hetkel kahjumit, siis otsustati tegevust jätkata ja loodeti saavutada uus ja täiendav kokkulepe PRIAGA. OÜ Adavere Liha tegutseb rendipindadel ja rendilepingu lõpptähtajaks on 11. november 2008.a. 03.10.2008.a. sai OÜ Adavere Liha rendiandjalt OÜ Sabreena teate, kus rendileandja teavitas, et ei soovi pikendada poolte vahel sõlmitud lepingut. Kokkuleppele rendileandjaga ei jõutud. Antud olukorras ei ole OÜ-l Adavere Liha võimalik tegevust jätkata, kuna puudub selleks vajalik tootmispind. Tulenevalt eeltoodust ei suuda OÜ Adavere Liha võlausaldajate nõudeid rahuldada ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ Adavere Liha bilansis on seisuga 30.09.2008.a. varasid ja nõudeid 3 229 225 krooni ning kohustusi 11 855 864 krooni. Tulenevalt sellest oli sama seisuga omakapitali – 8 626 639 krooni, mis on tunduvalt alla seaduses äriühingule sätestatud osakapitali alammäära. OÜ Adavere Liha ainuosanik on AS Edam. AS Edam aktsionäride 10.09.2008.a. üldkoosolek keeldus tegemast nii täiendavaid sissemakseid aktsiakapitali kui andmast volitust juhatusele OÜ Adavere Liha osakapitali taastamiseks muude vahendite arvel. Seega on OÜ Adavere Liha maksejõuetu, sest tema vara ei kata kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ Adavere Liha palub algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja ettevõtte pankrott. 23.10.2008.a. määrusega otsustas kohus algatada OÜ Adavere Liha pankrotimenetluse. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Ajutine pankrotihaldur Sirje Tael esitas 07.11.2008.a. kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande põhjal on võlgnikul käibevara kokku 2 231 925,34 krooni, halduri hinnangul kajastatuna turuväärtusena 227 403,34 krooni. Võlgniku käibevara liikide lõikes on raha 1693,34 krooni, nõuded kolmandate isikute vastu 15 710 krooni ja varud 210 000 krooni. Võlgniku põhivara kokku on 798 239 krooni – kajastatuna turuväärtusena 123 000 krooni. Kokku võlgniku varad kajastatuna turuväärtuses on 350 403,34 krooni. Võlgniku kohustused kokku on 11 745 618,18 krooni. Pandiga tagatud nõuded haldurile teatavaks saadud andmete põhjal puuduvad. Lühiajalised laenud kokku on 3 370 014,90 krooni, millest arvelduskrediidivõlg AS Swedbank ees on 93 284 krooni ja Premia Holding, Brevini, Juho Kask, Edam ja Varmapartner ees kohustused kokku 3 276 730,90 krooni. Kohustusena ostjate ettemaks on summas 1290 krooni. Võlad tarnijatele on 733 492,28 krooni/715 202,28 krooni. Võlad tarnijatele võlas sisaldub kohustus OÜ Sabreena ees summas 18 290 krooni, mille ajutise halduri hinnangul saab tasaarveldada rendi ettemaksega. Samuti sisaldub seal võlg Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-ile summas 70 965,15 krooni, antud summa kohta on pooleli kohtuvaidlus Tartu Ringkonnakohtus, kuhu saab täiendavaid seisukohti esitada kuni 22.12.2008.a. ja kus tehakse otsus kirjalikus menetluses 15. jaanuariks 2009.a. Võlad töötajatele on 48 006 krooni ja maksuvõlg kokku 208 647 krooni.

Võlgniku pikaajaliseks kohustuseks on kohustus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ees summas 7 402 458 krooni. Võlg on võlgnikult välja mõistetud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 08.05.2007.a. ja selles sisaldub võlalt arvestatud intress. Äriühingu käive on olnud ajas kahanev. Kuni 2005.a. lõpuni oli võlgniku käive 25 ja 30 miljoni vahel, kuid alates 2006 aastast on toimunud müügi langus. Netovara muutub negatiivseks 2006. aastal. Ajutise halduri hinnangul tuleneb netovara negatiivsus eeldatavalt asjaolust, et võlgnik 2006. aastal võõrandas olulisel määral põhivara ning seega ka enam põhivara ei saanud katta kohustusi. 2006. aastal on võlgnik võõrandanud kõik talle kuulunud kinnistud. Kinnistute võõrandamisel tasuti kohustusi suures mahus. Äriühingu netovara on olnud negatiivne alates 2006. aasta lõpust ja sellega on olnud täitmata Äriseadustikus §-s 176 ettenähtud netovara suuruse nõue, milles tulenes ka kohustus otsustada pankrotiavalduse esitamine. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku omanik ja juhatus lootsid, et ettevõte on võimalik viia kasumisse. Omanik kattis seotud osapooltega äriühingu kahjumit tasudes võlgniku laene. Omanikuga seotud kohustuste suurus on ca 3,3 miljonit krooni, mis on pärast PRIA ees olevat võlgnevust suuruselt teisel kohal. Üksnes netovara negatiivsus ei tähenda ettevõtte maksejõuetust. Ettevõttel oli küll pikaajalisi kohustusi, mis olid aga ajatatud ja ettevõte oli suutlik tasuma oma igapäevaseid kohustusi. Ajatamisgraafikust maha jäämise tingis asjaolu, et lepingupartner Rakvere Lihakombinaat ei vajanud suitsetamise teenust nii suures mahus nagu juhatus oli planeerinud, hakkliha toote omahind tõusis 50 % ulatuses, mis viis selle toote kasumimarginaali väikseks. Kuna ei suudetud ajatamisgraafikut täita, siis tühistas võlausaldaja PRIA ajatamise ja alustas võla sissenõudmise menetlust. PRIA on keeldunud kokkulepetest võla ajatamise ja uue maksegraafiku sõlmisest. Võlanõude sissenõudmise korral ei ole võlgnik võimeline tasuma teistele võlausaldajatele. Omanik ei ole suuteline finantseerima ühingusse nii suurt kapitali, et ettevõtte netovara oleks positiivne. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige: 1) hakkliha kui toote tooraine tõusust, võlgniku poolt pakutava teenuse vähene huvi ostjates ja 2) ühe võlausaldaja – PRIA- kompromissitu käitumine. Ajutise halduri arvates ei ole netovara negatiivseks muutumine põhjustanud võlausaldajatele kahju. Raskeid juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid haldur ei tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võimalik pankrotimenetluses tagasi võita juhatuse liikmetele tasutud võlga summas 97 400 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära võlausaldaja seletuse, ajutise pankrotihalduri arvamuse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Käesolevas asjas tuleb välja kuulutada PankrS § 31 alusel võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta on pankrotiavalduse esitanud ise. Võlgnikul on kindlaks tehtud võlgasid vähemalt 11 745 618,18 krooni, vara on käesoleval ajal teada üksnes väärtuses 350 403,34 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võimalik pankrotimenetluses tagasi võita juhatuse liikmetele tasutud võlga summas 97 400 krooni. Võlgnikul majandustegevus puudub, seda taastada praeguse majandusliku seisundi juures ei ole ilmselt võimalik. Võlgnikul puudub ka materiaalne baas tootmise jätkamiseks- ruumide rendileping on lõppenud ja selle uuendamine eeldab võlgade vähendamist. Võlgniku osanik ei ole nõus suurendama osakapitali. Suurim võlausaldaja on PRIA, kes on teinud toetuse tagasinõudmise otsuse 08.08.2008, nõudes toetuse 6 744 203 krooni ja intresside 788 538 krooni tagasimaksmist 90 päeva jooksul. Sellises suurusjärgus võla tasumine olukorras, kus tootmistegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub materiaalne baas, ei ole võimalik ja sellise võimaluse tekkimise reaalsus ei ole tõenäoline. Seega ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine aitab pidurdada võlgniku kasvavaid kohustusi, sest vastavalt PankrS § 35 lg 1 p-le 6 lõpeb intresside ja viiviste arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt, ja seega on pankroti väljakuulutamine ka võlausaldajate huvides. Kohtule esitatud asjaolude põhjal on võlgniku maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib lugeda tooraine (hakkliha) hinna tõusu, mis tingis kasumimarginaali languse ja võimatus saavutada kompromissi võlausaldaja PRIA-ga. Kuni käesoleva ajani ei ole tuvastatud võlgniku juhtimises raskeid juhtimisvigu ega pankrotikuriteo tunnustega tegu. Täiendavad asjaolud on võimalik kindlaks teha pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et pankrotihalduriks tuleb määrata Sirje Tael, kellel on kohtu usaldus ja kes on sõltumatu võlgnikust ning võlausaldajatest. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 10.detsembril kell 14.00. Halduril tuleb teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Vastavalt PankrS § 33 lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) ja § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus otsuse ärakirja viivitamata äriregistrile.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotiotsus viivitamatule täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud, mis kohus jätab võlgniku kanda. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega. Ü.Raag Kohtunik

/ allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.