Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 13 424,60 krooni hageja kasuks. KOSTJA VASTUS (tl 15) Kostja võtab hagi õigeks, nõustudes kirjaliku menetlusega. Tähtajaks (10. augustiks 2008. a) jäi võlg tasumata, kuna kostjale ei antud selleks ajaks lubatud raha. Vastuses leiab kostja, et hageja oleks võinud ise koostada ametliku maksegraafiku. Kostja oleks nõus maksegraafiku alusel maksma 1 000 krooni, millele lisanduvad jooksvad maksed. Kostja ei ole nõus kohtukulusid tasuma, kuna hageja ei teavitanud kostjat sellest, et tema vastu esitatakse hagi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõige 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõike 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ X 9 põhikirja punkti 3.2 alapunkti 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtmissüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevustega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks, samas leiab kohus, et kostja oma käitumisega on põhjustanud hagi esitamise. Asja materjalidest nähtub (tl 6), et kostja on 10. juunil 2008. a andnud hagejale allkirja selle kohta, et maksab majandamis- ja kommunaalkulude eest tasumata jäänud summa 10. augustiks 2008. a. Kui kostjale sai 10. augustil 2008. a teatavaks, et tal ei ole võimalik oma lubadust korraga täita, oleks kostja saanud menetluskulude tekkimist vältida sellega, et oleks kohtuväliselt asunud vabatahtlikult ja ositi tekkinud võlgnevust likvideerima. Kohustuse rikkumise ja lubaduse mittetäitmise tõttu oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma. Nimetatud tõendilt nähtub ka vastavasisuline hoiatus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.