Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

23 882.40 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised summas 7035.30 krooni, leppetrahv summas 2 327.70 krooni ning viivis 0,1% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt osutas A OÜ kostjale 1 transporditeenust, mille kohta on A OÜ kostjale 1 30.06.2007 väljastanud arve nr 1831 kogusummas 19 859.40 krooni, tasumistähtajaga 07.07.2007 ja 31.07.2007 arve nr 1907 kogusummas 7 382.42 krooni, tasumistähtajaga 07.08.2007. Arvest nr 1831 on kostja 1 tasunud A OÜ-le 26.09.2007 3 359.40 krooni. Tasumata on jäänud 16 500.00 krooni. Arve nr 1907 on kostja 1 poolt täielikult tasumata. Kokku moodustab nimetatud arvetest tulenev võlgnevus 23 882.42 krooni. 23.02.2008 nõude loovutamise lepinguga loovutas A OÜ oma nõude kostja 1 vastu hagejale. 25.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 ning kostja 2 omavahelise kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osade kaupa, kuid kostjad ei pidanud nimetatud kokkuleppest kinni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega ja kirjaliku vastuse esitamise nõudega ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja 2 kui ka kostja 1 ainuke juhatuse liige sai määruse ning hagimaterjalid kätte 04.09.2008, kuid hagile ei vastanud. Kostjaid oli hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kostja 2 kui ka kostja 1 ainuke juhatuse liige sai määruse ning hagimaterjalid kätte 04.09.2008, kuid hagile ei vastanud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega, mistõttu kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus leiab, et kuna hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 23 882.40 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised summas 7035.30 krooni, leppetrahv 2 327.70 krooni ning viivis 0,1% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhinõude summas 23 882.40 krooni osas ning selle nõude osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 3, § 8 lg 2, § 76 lg 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-ga 1 ja § 108 lg 1 alusel. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud viivise ning leppetrahvi nõude osas. Hageja palub hagiavalduses kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised summas 7 035.30 krooni, arve nr 1831 puhul summas 4983 krooni ning arve nr 1907 2(4)

puhul 2052.30 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja viivise nõue ei ole arve nr 1907 puhul kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on viivitatud päevi hagiavalduse esitamise seisuga arve nr 1907 puhul kogunenud 278 ning sellest tulenevalt on viivised hagi esitamise seisuga kokku 2 052.30 krooni. Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 07.08.2007. Hagiavalduse kohaselt on hageja viivised välja arvutanud hagi esitamise seisuga. Hagiavaldus esitati kohtusse 05.05.2008, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised välja arvutanud 04.05.2008 seisuga. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist perioodi eest 08.08.2007 kuni 04.05.2008, see on 271 päeva eest, kokku 2000.64 krooni (7 382.42 x 0,1% x 271). Kokku on seega hagejal õigus nõuda kostjatelt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist summas 6 983.64 (4983.00 + 2000.64) krooni. Hageja palub hagiavalduses kostjatelt solidaarselt välja mõista ka leppetrahv summas 2327.70 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue ei ole kogu ulatuses õiguslikult põhjendatud. Leppetrahvi nõue tuleneb poolt vahel 25.02.2008 sõlmitud kokkuleppe p-st 6, mille kohaselt võlgnevusest tulenevate maksetega hilinemise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi järelejäänud võlgnevuselt 5 % kuus. Kokkuleppe p 4 kohaselt tuli võlgnevuse esimene makse 14 262.80 krooni tasuda 14.03.2008 ning teine makse 14 262.80 krooni 07.04.2008. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi 5 % kuus järgmiselt: 1) summalt 14 262.80 krooni perioodi eest 15.03.2008 – 04.05.2008, see on (14 262.80 x 0,16% x 51) 1163.84 krooni ning 2) summalt 14 262.80 krooni perioodi eest 08.04.2008 – 04.05.2008 (14 262.80 x 0,16% x 27) 616.15 krooni, kokku 1779.99 krooni. Kokku mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 32 646.03 krooni ja jätab rahuldamata 599.37 krooni ulatuses. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 500.00 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % ja on selle tõendamiseks esitanud OÜ L arve-kviitungi nr 050508/01 05.05.2008 (t lk 68). Nimetatud esindaja kulu suurus vastab Vabariigi Valitsuse 04.septembri 2008.a määrusele nr 137, mis sätestab Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Ka vastab lepingulisele esindajale makstud tasu toimikumaterjalidest nähtuvale. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks esindaja kulu välja suuruses 590.00 krooni (koos käibemaksuga). Hageja taotleb mõista kostjalt välja ka kohtuvälised kulud (kohtueelse menetluse kulud) suuruses 250.00 krooni + käibemaks ja on selle tõendamiseks esitanud OÜ L arve-kviitungi nr 270108/1 27.01.2008. Kohus peab nimetatud kulu vajalikuks ja põhjendatuks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kohtuvälised kulud välja suuruses 295.00 krooni (koos käibemaksuga).

Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 1750.00 krooni. 3(4)

Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 2635.00 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.