Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja esitas 15.04.2008.a. kostjate vastu Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28 621 krooni ja 20 sendi nõudes. Viru Maakohus 29.05.2008.a. määrusega jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et kostja esitas tähtaegselt makseettepanekule vastuväite. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja A V sõlmisid 12.05.2007.a. tarbijakrediidilepingu nr 0700433/45kt, mille kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 16 541 krooni ja 94 senti, intressimääraga 30,98% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud tasuma intressi summas 10 305 krooni ja 57 senti. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Hageja sõlmis 10.12.2004.a. T E’iga käenduslepingu, millega võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0700433/45kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 73 253 krooni ning käenduse tähtajaks 01.06.2011.a. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjatele meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostjad sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja hoiatas 29.08.2007.a. kostjatele saadetud lepingu ülesütlemishoiatustega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädala jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg. 2 alusel kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad pakkumisele ei reageerinud, kohustust ei täitnud, mistõttu hageja ütles põhjendatult 20.09.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista 29 798 krooni ja 57 senti, millest 16 541 krooni ja 94 senti moodustab tagastamata krediidisumma, 3 235 krooni ja 92 senti sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3 308 krooni ja 39 senti leppetrahv, 1 400 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulud, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 5 012 krooni ja 32 senti sissenõutavaks muutunud viivis. Ühtlasi palub hageja kostjatelt solidaarselt alates 16.06.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 30,98% tagastamata krediidisummalt aastas, jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused, käendusleping, maksegraafik, hinnakiri, meeldetuletused, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja T E kohtule 15.07.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et hageja sõlmis A.V’ga tarbijakrediidilepingu 10.12.2004.a. ja 12.05.2007.a. sõlmis ta uue lepingu, millega tasaarvestati eelmine summa 16 541 krooni ja 94 senti. Võlasuhe lõppes tasaarvestusega vastavalt VÕS §-le 186 p. 2 ja käendus lõppes VÕS §-le 153 lg. 1 p. 1 käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Seega oleks hageja 2007.a. pidanud sõlmima uue käenduslepingu, sest vastavalt VÕS §-le 144 lg. 2 peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, millega ta võtab endale käendusest tuleneva kohustuse, olema kirjalikus vormis. 2004.a. sõlmitud käenduslepingu lõpetas hageja ise 2007.a. sõlmitud krediidilepinguga. Seetõttu ei ole kostjal käendajana solidaarset kohustust A.V’ga tema poolt maksmata summa tasumiseks. Hageja ei ole lepingu ülesütlemise avaldust kostjale edastanud, samuti ei ole põhjendatud leppetrahvi, intressi ja viiviste korraga arvestamine. Kui intress on lepingus määratud, peaks see katma ka leppetrahvi ja viivised. Ilmselgelt on intress, viivis ja leppetrahv ning võla sissenõudmisega seonduvad kulud 1 400 krooni ebamõistlikult suured, kuna meeldetuletuskirjad, ülesütlemisavaldus ei vajanud pikaajalist tööd ja kulu. Seega on võla sissenõudmisega seonduvad kulud õigustatud vaid pooles osas. Vastavalt VÕS §-le 149 lg. 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus neid vastuväiteid esitada ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja A.V kohtule kirjalikku vastust hagile ei saatnud. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada hagiavalduses ning kirjalikus arvamuses esitatud asjaoludel ja alustel ning mõista kostjatelt solidaarselt välja 29 798 krooni ja 57 senti, millest põhivõlg 16 541 krooni 94 senti, tasumata intress 3 235 krooni ja 92 senti, leppetrahv 3 308 krooni ja 39 senti, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni, võla sissenõudmisega seonduvad kulud 1 400 krooni ning viivis 5 012 krooni ja 32 senti. Ühtlasi palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 16.06.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,98% tagastamata summalt aastas ning menetluskulud. Kostja T.E hagiga nõus ei ole, selgitab, et allkiri võeti vägisi. Hageja lõpetas ise käenduslepingu 2007.a. uue lepingu sõlmimisega. Pealegi oli jutt, et käendaja suhtes vastutust ei kohaldata, et seda tehakse vaid siis, kui põhivõlgnik on surnud või pole tal vara. A.V elab ja töötab. Praegu on tal objekt xxxx, ta saab töötasu ja saab ka võla maksta. Kostja lisab, et äärmisel juhul oleks ta nõus maksma pool põhivõlast. Kostja A.V istungile ei ilmunud, telefonitsi teatas, et maksab 06.11.2008.a. hommikul 11 000 krooni ja pärast lõunat ülejäänud summa. IV. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8

kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ning hinnanud esitatud kirjalikke tõendeid, leidis, et:

tervikuna rahuldamata ja nõue on põhjendatud rahuldada kostja A.V vastu osaliselt tõendatud ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 16.06.2008.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 30.98% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 292 krooni krooni, millest, maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, hagi esitamisel lisaks 1 000 krooni ja 42 krooni kohtumenetluses dokumendi ärakirja ja elektroonilise väljatrüki väljastamise ja edastamise eest. Kohus leidis, et dokumentide eest tasutud riigilõivu ei ole kostjalt põhjendatud välja mõista, sest hageja pole tegelikkuses selliseid kulutusi tõendanud. Kohtudokumentide väljatrükk on tehtud kohtus ja edastatud ka kohtu poolt ning hageja pole sellega seoses kulutusi kandnud. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 367, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirja Tooming

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2010

RESOLUTSIOON

I. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. II. Tühistada Viru Maakohtu 14. novembri 2008. a otsus osas, millega jäeti tervikuna rahuldamata Bigpank AS hagi T Ei vastu, jäeti rahuldamata Bigpank AS nõue A V ja T Ei vastu võla sissenõudmisega seotud kulude 1400 krooni väljamõistmiseks ning millega jagati menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Bigpank AS kasuks välja T Eilt solidaarselt A Vga tagastamata krediidisumma katteks 16 541.94 krooni, laenuintressi 3235.92 krooni, lepingu sõlmimise tasu 300 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulude katteks 1400 krooni, kuni 18.02.2010 (incl) arvestatud viivist 14479.45 krooni ning viivist alates 19.02.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni 30.98% tagastamata krediidisummalt aastas. 2) jätta menetluskulud maakohtus 91% ulatuses solidaarselt A V ja T Ei kanda ning 9% ulatuses Bigpank AS kanda. III. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

IV. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Bigpank AS hagi A V ja T E vastu osaliselt.

Bigpank

AS

nõue

kostjatelt

leppetrahvi

3308.39

krooni

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.