Harju Maakohus Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.11.2008.a.Tallinnas, Kentmanni tn kohtumajas
Tsiviilasja number
2-07-40804
KÜ hagi A M vastu võla nõudes Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende Hageja:KÜ reg kood XXX, asukoht: XXX esindajad Hageja seaduslik esindaja L B , XXX Hageja lepinguline esindaja Monika Sulg, XXX Kostja A M isikukood XXX, elukoht: XXX Kostja lepinguline esindaja Eino Tamm, XXX
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta KÜ kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apetsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on vastavalt Harju Maakohtu Tallinna kinnistusosakonna ärakirjale A M olnud KÜ liikmeks võlgnevuse tekkimise ajal 2004-2007.a. krt.58 omanik (reg.osa nr.XXX) ja kuni 02.03.2005.a. krt. 59 omanik (reg.osa nr.XXX). Alates 1999.a. kuni 31.05.2004.a. moodustas kostja võlgnevus KÜ 81 693,30 krooni, mis on mõistetud välja 07.11.2005 a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega (ts.as.nr. 2/3/20-786/02), ja hõlmas kahte korteriomandit korter 58 ja 59 (vastavalt krt.58- 72 986,10 krooni, mis koosnes põhiüür - 45 541,45 krooni ja viivis - 27 444,65 krooni ja krt.59 - 8 707,20 krooni, mis koosnes põhiüür - 2 913,50 krooni ja viivis – 5792,70 krooni). Ajavahemikul 01.06.2005.a. kuni 20-22.03.2006.a. kostja-poolne maksete mittenõuetekohane tasumine jätkus. Vastavalt KÜ seadusele ja põhikirja p.23.4. seisuga 20-22.03.2006.a. on põhiüüri võlgnevusele arvestatud viivist summas 20 274,30 krooni. Seisuga 20-23.03.2006.a. oli A M kui krt.58 omaniku võlgnevus summas 90 660,50 krooni. Võlgnevus summas 81 693,30 krooni on laekunud KÜ arvele 20-22.03.2006.a. Krt.58 osas võeti tasumisel arvesse 75 273,60 krooni, mis jagunes järgmiselt: põhiüüri võlgnevus seisuga 31.12.2004.a. summas 42 877,35 krooni ja viiviste võlgnevus seisuga 31.05.2004.a.. summas 27 444,65 krooni ja osa viiviste võlgnevusest seisuga 20-22.03.2006.a. summas 4
951,60 krooni. Seega seisuga 20-23.03.2006.a. jäi tasumata krt.58 võlgnevus summas 15 386,90 krooni. 02.03.2005.a. kinkis kostja korteri nr.59 oma pojale A M ja korteriomandi omaniku vahetusel oli võlgnevus summas 6 419,70 krooni ( põhiüür-362,40 krooni ja viivis - 6 057,30 krooni). Seisuga 20-23.03.2006.a. oli A M kui endise krt. 59 omaniku võlgnevus summas 6 419,70 krooni, mis võeti ka tasumisel arvesse. Kokku 20-23.03.2006.a. oli krt. 58 ja 59 võlgnevus summas 97 080,20 krooni, millest sai tasutud 81 693,30 krooni. Seega 2023.03.2006.a. jäi tasumata võlgnevus summas 15 386,90 krooni. Ka edaspidi kuni 01.03.2007.a. kostja-poolne maksete mittenõuetekohane tasumine jätkus. Seisuga 31.12.2006.a. oli põhiüüri võlgnevus summas 5 162,15 krooni. 2007.a. veebruari lõpus on kostja oma korteri nr.58 võõrandanud, kuid võlgnevus summas 17290,35 krooni on jäänud tasumata. Seisuga 30.06.2007.a. on A M võlgnevus summas 17 842,95 krooni (põhiüür 4629,75 krooni ja viivis 13 213,20 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 17 842,95 krooni ja menetluskulud jätta hageja kanda. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostja võlgnevust arutatud igaaastastel üldkoosolekutel, milles kostja on isiklikult osa võtnud. Vastavalt 07.11.2005.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusele (ts.asi 2/3/20-786/02) oli kostja võlgnevus KÜ ees seisuga 31.05.2004.a. summas: 81 693,30 krooni sh krt.58 - 72 986,10 krooni ja krt.59 - 8 707,20 krooni. Kohtuotsuse täitmise hetkeks 22.03.2006.a. kostja võlgnevus KÜ ees krt.58 osas oli summas 88 356,85 krooni sh põhiüür - 58 440,15 krooni ja viivis- 29 916,70 krooni. Sellest võlgnevust kanti maha vastavuses kohtuotsusega 72 986,10 krooni. Seega jäi tasumata võlgnevus summas 15 370,70 krooni sh põhiüür 12 898,70 krooni ja viivis 2 472,00 krooni. Seisuga märts 2007.a. korteriomandi ülemineku hetkel oli kostja võlgnevus KÜ ees summas 19 386,50 krooni sh põhiüür - 19 020,80 krooni ja viivis - 365,70 krooni. Haginõude täpsustamise hetkeks 23.04.2008.a. arvestati põhiüürile viivis 338 päeva eest summas - 5 166,05 krooni. Seega kostja võlgnevus KÜ ees krt.58 osas on summas 24 552,55 krooni sh põhiüür 19 020,80 krooni ja viivis 5 531,75 krooni. Seisuga märts 2005.a. korteriomandi ülemineku hetkel oli kostja, kui endise krt.59 omaniku võlgnevus KÜ ees summas 12 023,75krooni, sh põhiüür-9 199,10 krooni ja viivis 2 824,65 krooni. Kohtuotsuse täitmise hetkeks 20.03.2006.a. arvestati põhiüürile viivis 365 päeva eest summas 2350,40 krooni, seega kostja võlgnevus KÜ ees oli summas 14 374,10 krooni sh põhiüür 9199,10 krooni ja viivis 5175,00 krooni. Sellest võlgnevust kanti maha vastavuses kohtuotsusega 8 707,20 krooni ja jäi tasumata võlgnevus põhiüüri osas summas 5 666,90 krooni. Haginõude täpsustamise hetkeks 23.04.2008.a. arvestati põhiüürile viivis 760 päeva eest summas 3 014,80 krooni. Seega kostja võlgnevus KÜ ees krt.59 osas on summas 8 681,70 krooni sh põhiüür 5 666,90 krooni ja viivis 3 014,80 krooni. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees 33 234,25 krooni, sh põhiüür 24 687,70 krooni ja viivis 8 546,55 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
Kostja vastus Kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagiavaldusele vaidles kostja hagile vastu. Kostja on teostanud hagejale rohkem makseid kui hageja on oma arvestustes näidanud. Kokku on hagis esitatud ajaperioodis arvestamata jäetud 12 kostja poolt hagejale teostatud makset kogusummas 20 724,45 krooni. Seega ei ole kostjal võlgnevust hageja ees. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Täiendava kirjaliku vastuse kohaselt leiab kostja, et hageja ja kostja vahel puuduvad üldse võlaõiguslikud suhted. Hageja esitas kostja vastu hagi 01.10.2007. Hagi aluseks on märgitud asjaolu, et kostja on KÜ liige, kes on kohustatud tasuma elamu mõtteliste osade majandamise ja temale kuuluva korteri kommunaalteenustega varustamise eest. See ei vasta tõele. Kostja ei ole KÜ liige. Korteriomandi aadressiga XXX võõrandas kostja 15.03.2005 (omandiõiguse ülemineku aeg) ja korteriomandi aadressiga XXX võõrandas kostja 15.03.2007 (omandiõiguse
ülemineku aeg). Hageja on ka ise hagiavalduses tunnistanud, et hagi esitamise ajaks on kostja näol tegemist endise omanikuga. Seega on kõik võimalikud A M võlakohustused KÜS § 5 1 ja § 7 alusel korteri nr 59 osas üle läinud A M 15.03.2008 ja korteri nr 58 osas N P ja V P 15.03.2007. Mistahes võlg korteri nr 59 osas oleks ka aegunud. Hageja muutis 23.04.2008 hagi alust, suurendades hagi nõuet 8681,70 krooni võrra ja tuues täiendavalt sisse väidetava korteri nr 59 võla. Samas läks korteri nr 59 omandiõigus kinnistusraamatu kande kohaselt kostjalt üle A M 15.03.2005. Seega, isegi juhul kui kostjal tõepoolest oleks KÜ ees mingi korteri nr 59 omanikuks olemisega seonduv võlg, mis ei läinud korteriomandi omandajale üle, oleks see aegunud, sest nõude esitamise ajaks oli omandiõiguse uuele omanikule üleandmisest möödunud rohkem kui 3 aastat. Lisaks sellele on KÜ juhatuse liige L B , kes suhtub ühistu liikmetesse selektiivselt, esitanud tsiviilasjas nr 2-07-40798 samal alusel hagi ka korteri praeguse omaniku A M vastu. Juhul kui hageja käsitleb poolte võlasuhte alusena hageja 04.03.2007 avaldust, vaidleb kostja võlale vastu. Kostja võõrandas 15.03.2007 korteri nr 58 N P ja V P . Et KÜS § 7 lg 2 järgi hinnatakse korteriomandi võõrandamisel selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega KÜ suhtes ja osamaksuga KÜ varas, nõudsid omandajad võõrandajalt ja KÜlt vastavat informatsiooni. KÜ juhatuse liige L B , kes suhtub kostjasse pahatahtlikult, kasutas olukorda ära ja teatas ostjatele, et müüjal on maksete võlg summas 17 842,95 krooni. Kuigi kostjal mingit võlga polnud, oli tegeliku olukorra usutav selgitamine kokku lepitud tehingu (ajapuuduse) tõttu N P ja V P komplitseeritud. Olukorras kus KÜS § 14 lõike 1 kohaselt peab KÜ oma liikmete soovil väljastama tõendi, mis kajastab KÜ liikmete varalisi õigusi ja kohustusi KÜ suhtes, andis kostja (müüja) 04.03.2007 N P ja V P allkirja sooviga kinnitada, et kui i tõepoolest peaks selguma korteri mingi võlg KÜle (väidetavas summas 17 842,95 krooni, millest juhatuse liige L B räägib), siis kohustub selle maksma tema (võõrandaja). Tõend ei tähenda võlatunnistust KÜ-le, sest seda võlga tegelikult ei ole. Kostja ja lahutatud abikaasa vahelistest arusaamatustest oli kostjal küll varem (2004. aastal) tekkinud maksete võlg KÜ ees. Hageja esitas võla väljamõistmiseks hagi seisuga 31.05.2004. Sel ajal oli kostjale kuulunud korteri nr 58 maksete võlg 45 541,45 krooni ja korteri nr 59 võlg 2913,50 krooni. KÜ nõudis ka viivist, näidates, et korteri nr 58 osas on see 27 444,65 krooni ja korteri nr 59 osas 5793,70 krooni. Kogu võlg summas 81693,30 krooni, s.h korteri nr 58 osas kokku 72 986,10 krooni ja korteri nr 59 osas kokku 8707,20 krooni, mõisteti kostjalt välja Tallinna Linnakohtu 07.11.2005 otsusega tsiviilasjas nr 273/20-786/02. Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 7.12.2005 ning kostja tasus kogu võla 13.03.2006.a. Tallinna Linnakohtu 07.11.2005 kohtuotsuses mõisteti kostjalt viivis välja kindlas summas, mitte aga protsendina kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja esitas 23.04.2008 haginõude suurendamise avalduse lisana 1 korteri nr 58 väidetava võla arvestuse perioodist juuni 2004 kuni aprill 2008. Tõendist ilmneb selgesti, et perioodil juuni 2004 kuni veebruar 2006 (s.o ajani, mil kostja tasus kogu väljamõistetud võla), määrati korterile nr 58 uusi makseid summas 12 897,70 krooni, samas maksis kostja sel perioodil faktiliselt 20 339 krooni. Seega on korteril mitte võlg vaid ettemaks. Hageja poolt alusetu ja ebaselge viivise arvestamine ning nõuete esitamine on pahatahtlik. Kuni 15.03.2007 kostjale kuulunud XXX korteril mingit maksete võlga omandiõiguse võõrandamise ajal ei olnud, see ei saanud tekkida ka uute omanike suhtes ega saa kuuluda kostja poolt tasumisele ka ostjate ja müüja kokkuleppe (04.03.2007 avalduse) alusel. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi kui alusetu täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tunnistaja ütlused, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tuleb jätta rahuldamata.
Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole KÜ liige ja ei olnud seda ka hagiavalduse kohtule esitamise ajal. Kostja võõrandas korteriomandi aadressiga XXX Tallinnas 15.03.2005.a. A M ile ja korteriomandi aadressiga XXX Tallinnas 15.03.2007.a. N P ja V P . Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on eeltoodud korteriomanditega seonduvaid täitmata maksekohustusi hageja ees. KÜS § 5 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel korteriomandi omandaja kohustatud KÜle tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 15 1 sätestab majandamiskulude mõiste. Antud paragrahvi lõike 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses KÜ vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu KÜ poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui KÜ põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude tasumist. Kohus leiab, et antud korteriomanditel lasuvad võimalikud võlakohustused on üle läinud nimetatud korteriomandite omandajatele. Seetõttu ei saa A M o antud hageja nõudes õigeks kostjaks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05 tulenevalt tuleks asuda seisukohale, et kostja võimalikud võlakohustused ei ole korteriomandi omandajatele üle läinud. Kohus leiab, et antud lahendis käsitleb Riigikohus kapitalirendilepingu järgseid kohustusi ja ei ole analüüsinud KÜ liikmete õigusi ja kohustusi, sealhulgas KÜS § 7 lg 3. KÜ liikmete õigusi ja kohustusi reguleerib KÜS. Kohus on seisukohal, et KÜS § 7 lg 3 on selgelt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud ja selle alusel peab korteriomandi omandaja tasuma võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagi saab rahuldada kostja poolt 04.03.2007.a. kirjutatud avalduse ( tl 89) alusel, millest nähtub, et kostja on nõustunud võla tasumisega KÜle korteri nr 58 eest. Kohus leiab, et tunnistaja N Pinna, kes on korteriomandi nr 58 omanik, ütlustega on tõendatud, et kostja kirjutas antud eestikeelsele avaldusele, mille koostas tunnistaja, a tunnistaja survel, et vormistada korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akt. Vastasel korral tunnistaja nimetatud aktile a ei oleks kirjutanud. Tunnistaja koostas ise nimetatud avalduse hagejalt saadud kontrollimata andmetel põhineva 04.03.2007.a. tõendi alusel kostja võlgnevuse kohta. Tunnistaja sooviks antud avaldust koostades oli vabaneda korteriomandil lasuvate võimalike võlgade tasumise kohustusest. Avalduses on ka märgitud, et palutakse juhatust mitte esitada eelnimetatud võlgnevuse tasumise nõudeid uutele korteriomanikele. Samal kuupäeval on kostja omakäeliselt kirjutanud ka venekeelse avalduse, milles ta kinnitab, et tal ei ole võlgnevust hageja ees ja et tal on ettemaks. Korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktist ( tl 90) nähtub, et kommunaalmaksed seisuga 04.03.2007.a. on tasutud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt 04.03.2007.a. allkirjastatud avaldust võla olemasolu ja tasumise kohta ei saa käsitleda võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes, millest tekiksid kostjale varalised kohustused. Antud avalduse allkirjastamine ei vastanud kostja tahtele võtta endale kohustus hageja ees võla tasumiseks. Tehingus on oluline tehinguosaliste tahe. Käesoleval juhul ei vastanud kostja tahteavaldus tema tegelikule tahtele. Antud asjaolu on tõendatud nii tunnistaja ütluste kui ka samal kuupäeval kostja poolt koostatud omakäelise avaldusega, milles ta kinnitab, et ta ei tunnista võlga hageja ees ja et tal on ettemaks.
Lisaks eeltoodule märgib kohus järgmist. Tallinna Linnakohtu 07.11.2005 kohtuotsusest nähtuvalt mõisteti kostjalt välja võlg ja viivis kindlas summas. Hageja esitatud 23.04.2008 haginõude suurendamise avalduse lisast 1 korteri nr 58 võla arvestuse perioodist juuni 2004 kuni aprill 2008 nähtub, et perioodil juuni 2004 kuni veebruar 2006, määrati korterile nr 58 uusi makseid summas 12 897,70 krooni, samas maksis kostja sel perioodil faktiliselt 20 339 krooni. Kohus on seisukohal, et hagejal puudus seaduslik alus viiviste arvestamiseks kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse eest. Eeltoodust tulenevalt ja nähtuvalt kostja arvestusest maksete tasumise kohta ( tl 126-127) on kostjal ettemaks korteri nr 58 osas summas 7701,20 krooni. Kuivõrd ülejäänud poolte seisukohad ja tõendid asja lahendamisel tähendust ei oma, ei pea kohus vajalikuks nendele hinnangut anda. Arvestades eelnevat tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.