Võlaõigus › Võõrandamislepingud

)

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 23.02.2007 ASM(edaspidi hageja) ja OÜM(edaspidi kostja I) vahel ostu-müügileping nr 230207-I (edaspidi leping), mille kohaselt hageja kohustus müüma ja kostja I kohustus ostma hageja poolt lepingu III peatükis toodud alustel tellitud kaupu igakordselt kokkulepitud hinna eest. Arve tasumisega viivitamise korral leppisid hageja ja kostja lepingus kokku viivisemääraks 0.1% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päevas. Kostja I ei ole tasunud ASM arveid summas kokku 575 898.25 krooni. Arvestuslik viivis arvete tasumisega viivitamise eest seisuga 05.08.2008 on kokku 67 086.54 krooni. 23.02.2007 sõlmiti hageja ja EJ`e (edaspidi kostja II) vahel käendusleping, millega kostja II võttis endale kohustuse vastutada solidaarselt kostjaga I ASM ees lepingust tulenevate OÜM kohustuste nõuetekohase täitmise eest. 12.11.2008 vähendas hageja kostjate vastu suunatud nõuet, kuna kostja I on pärast hagi esitamist tasunud hagejale 178 007.35 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlg 396 828.90 krooni ja viivis alates 06.08.2008 põhivõlalt 0.1% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale I toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte 17.10.2008. Kostja II EJ sai määruse ja hagimaterjalid kätte 25.09.2008. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja I vahel 23.02.2007 sõlmitud ostu-müügilepingust nr 230207-I. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ja kostja II vahel on 23.02.2007 sõlmitud käendusleping maksimumsummaga 600 000 krooni. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa )

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja I ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kuulub nõue kostja II vastu kostjaga I solidaarselt 396 828.90 krooni nõudes rahuldamisele lepingu p 4.1 ja 5.1, VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtulahendi täidetavuse huvides mõistab kohus kostjatelt välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 06.08.2008 kuni 13.11.2008 kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest. Kostjad on viivituses olnud 156 päeva, seega on viivisenõue 61 905.30 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 25 750 krooni. Samuti palub hageja kostjalt I välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 500 krooni. Kuna kostja I on võlgnevust vähendanud pärast hagiavalduse esitamist tuleb kohtu arvates kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena TsMS § 165 lg 3 ja § 168 lg 5 tulenevalt 27 250 krooni.

Meeli Kaur kohtunik

)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.