Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 26.06.2008. a esitas OÜ K-H seaduslik esindaja avalduse OÜ K-H pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ K -H kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ K-H täita võlausaldajate nõudeid. Osaühingul on kohustused summas 60 187.30 krooni, likviidset vara on väärtuses 7 000 krooni. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Kohtuistung Kohtuistungil 24.10.2008. a võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega. Makseraskused tekkisid siis kui senine rendipind lammutati, uude majja võlgnikule rendipinda ei antud. Võlgnik otsus investeeringuid, kuid tulemusetult. Halduri hinnangul kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga toime ei ole pandud. Võlgnik ja juhatuse liikmed nõustuvad osalise menetluskulude kandmisega. Ajutise halduri aruanne

OÜ K-H

põhitegevusaladeks on äriregistri andmeil toitlustamine, meelelahutusürituste korraldamine, kinnisvaratehingud ja transportteenused Eesti Vabariigi piires. Põhiliselt tegeleti toitlustusteenuste osutamisega Äriühingu osakapitali suuruseks on 42000.- krooni, mis jaguneb kolmeks osaks nimi- väärtustega 14 000 .- krooni Osa omanikeks olid kuni 28.08.2006.a. kolm füüsilist isikut ning alates 28.08.2006.a.on osade ainuomanikuks PP.OÜ K-H juhatuse liikmeks on PP. Kuni 01.09.2006.a. kuulusid juhatusse ka R S ja T K , kes ainuosaniku otsusega 28.08.2006.a. kutsuti tagasi. Pankrotimenetluse käigus esitati võlgniku poolt OÜ K-H 2006 aasta majandusaasta aruanne. Hilisemal perioodil ei ole äriühingu poolt majandusaasta aruandeid koostatud. OÜ K-H 2006 majandusaasta aruande kohaselt omas võlgnik seisuga 31. 12.2006.a. kohustusi kokku summas 127 436 krooni. Toodud kohustustest on kõik lühiajalise iseloomuga ning seetõttu mõjutavad need otseselt võlgniku maksevõimet ja maksevõime näitajaid. Kokku on võlgniku teadaolevad võlakohustused summas 60 758,30 krooni. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: Sampo Pank, konto nr. XXXXXXXXX( EEK)- 9,03 krooni. Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kassa- 7000.- krooni. Kokku rahalised vahendid pankades ja kassas summas 7009,03 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmeil liiklusregistris OÜ K-H nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Muude registrite andmeil võlgnikul vara puudub Seisuga 31.12.2006.a. omas võlgnik põhivara jääkväärtusega 59084 krooni. Võlgniku andmeil toimus 2006 aastal võlgniku tegevuskohas põleng ning seetõttu kahjustati oluliselt põhivara. Kuna võlgnik peale põlengut majandustegevust jätkata ei suutnud, realiseeriti allesjäänud ja realiseerimiskõlbulik põhivara avaliku enampakkumise teel 06.06.2008.a. hinnaga 7000.- krooni. Seega on võlgniku reaalseks vara väärtuseks pangakontol ja kassas olev raha summas 7009,03 krooni. Praegusel ajal OÜ K-H mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on rendileping asukohaga XXX, Tallinn lõpetatud, samuti on lõpetatud võlgniku andmeil töölepingud töötajatega. Pangakontol rahaliste vahendite laekumine puudub alates 2006 aasta lõpust. Nagu nähtub võlgniku raamatupidamisbilansist 31.12.2006.a. on äriühingu omakapital negatiivne summas – 53488.- krooni ning kahjum summas – 5644 krooni. Analüüsides võlgniku majanduslikku olukorda 2005 majandusaasta

lõppedes, selgub, et võlgniku omakapital oli juba siis negatiivne summas miinus 47844 krooni ning ei vastanud Äriseadustiku § 176 nõuetele. Vaatamata asjaolule, et äriühingu omakapital ei vastanud Äriseadustiku nõuetele jätkas võlgnik majandustegevust. Lõplikult seiskus võlgniku majandustegevus pärast 2006 aasta põlengut Ajutise pankrotihaldurina olen arvamusel, et äriühingul olid makseraskused juba 2005 majandusaasta lõppedes ning lõplikult muutus äriühing maksejõuetuks peale põlengut 2006 aastal kui oli tekkinud käibekapitali puudujääk 112 572 ulatuses, mis oli üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks. Teiseks maksejõuetuse tekke põhjuseks on objektiivne asjaolu s.o põleng võlgniku asukohas. Kuigi võlgniku juhatuse poolt otsiti võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ja täiendavate investeeringut kaasamiseks, ei saa välistada ka rasket juhtimisviga, mis seisnes võlgniku juhatuse poolt Äriseadustiku § 176 mittetäitmises. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 60 758.30 krooni. Võlgnikul on vara 7009.03 krooni. Majandustegevus puudub 2006. a lõpust, pärast põlengut võlgniku tegutsemiskohas oli tekkinud käibekapitali puudujääk 112 572 ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu omakapital oli 2006. a lõpus negatiivne summas 53 488 krooni. Äriühingu omakapital oli negatiivne ka 2005. a majandusaasta lõppedes summas miinus 47 844 krooni. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital oli negatiivne alates 2005. a lõpust ja püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud 2006. a lõpuks. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 26.06.2008. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 13 200 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 746.50 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega juhul kui äriühingu vahenditest ei piisa. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 13 200 krooni Kalev Mägi kasuks ja tehtud vajalike kulutuste katteks 746.50 krooni OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule PPile.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.