Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2008.a kell 14. 00 Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-50504
Tsiviilasi
OÜ A (likvideerimisel) avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
24. oktoober 2008. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): OÜ A (reg kood xxx asukoht Xxx); juhatuse liige (kuni 17.04.2008) A K (IK xxx xxx), juhatuse liige (kuni 17.04.2008) V L (IK xxx); Võlgniku esindaja: likvideerija K Meier (IK xxx asukoht Likvideerimisteenused OÜ xxx); Ajutine pankrotihaldur K Mägi (IK xxx asuk xxx)
Resolutsioon
Kohustada juhatuse liiget A K ’it üle andma pankrotivarasse A K i vastutavale hoiule antud OÜ A vara.
Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: Sampo Pank, konto nr. xxxxxxxxxxxxx( EEK)- 0,24 krooni; - Nordea Bank Eesti Filiaal konto nr. xxxxxxxxxxxx.- krooni; - Swedpank konto nr. xxxxxxxxxxx 150.- krooni. Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kassa- 0.- krooni. Kokku rahalised vahendid pankades ja kassas summas 150,24 krooni. Võlgniku kohtule esitatud pankrotiavalduse lisas nr. 4 kajastatud vara osas on ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud vara soetusmaksumuses 360782 krooni, mis on arestitud ning antud vastutavale hoiule endisele juhatuse liikmele A K `ile. Likvideerimismenetluse käigus on pankrotiavalduse lisas nr. 4 toodud vara likvideerija andmeil antud vastutavale hoiule juhatuse liikmele A K `ile. Vaatamata halduri korduvatele nõudmistele ei ole võlgniku endiste juhatuse liikmete poolt üle antud OÜ-le A kuuluvat sõidukit xxx reg. Nr. xxx ega teavitatud muu vara asukohast . Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmeil on liiklusregistris OÜ A nimele registreeritud kaks sõidukit (lisa 11) ning sõidukitele on seatud mitmeid võõrandamise keelde alates maist 2006.a. Muude registrite andmeil võlgnikul vara puudub Seisuga 21.07.2008.a. omas võlgnik likvideerija andmeil põhivara jääkväärtusega 200 000 krooni. Võlgniku andmeil on üks temale kuulunud sõidukitest( veoauto XXX reg. Nr xxx)2007 aasta tulekahju tagajärjel hävinud. Vaatamata eeltoodud asjaolule ei ole sõidukit registrist kustutatud ning seetõttu on maksuhaldur määranud äriühingule raskeveokimaksu nii 2007 aastal kui 2008 aastal. Kuna mul ajutise pankrotihaldurina ei ole õnnestunud tutvuda enamuse pankrotiavalduse lisas näidatud varaga, ega ole teada vara asukoht, on seetõttu raske anda hinnangut võlgniku vara väärtuse kohta. Seega on võlgniku reaalseks vara väärtuseks pangakontol ja kassas olev raha summas 150,24 krooni. Juhul kui pankrotivarasse antakse üle kogu võlgnikule kuuluv vara, mis on märgitud pankrotiavalduse lisas nr. 4, olen arvamusel, et vara reaalne turuväärtus ei ületa 200 000 krooni. Võlgniku vallasvarale on seatud 1. järjekohale kommertspant AS Hansapank kasuks summas 520 000.- krooni. Praegusel ajal OÜ A mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna äriregistrile esitatud OÜ A 2006 aasta majandusaasta aruandes on võlgniku juhatus deklareerinud, et OÜ A majandustegevus on peatunud 2007 aasta I kvartalis. Võlgniku andmeil on töölepingud töötajatega lõpetatud. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et alates aprillist 2007.a. pangakontodel tehinguid ei ole toimunud. Kõik eeltoodu viitab asjaolule, et võlgniku majandustegevus seiskus aprillist 2007.a. Analüüsides võlgniku majanduslikku olukorda 2006 majandusaasta lõppedes, selgub, et võlgniku majanduslik seis oli halb ning maksevõime näitajad nõrgad. Äriühingul olid makseraskused juba 2006 majandusaasta lõppedes ning lõplikult muutus äriühing maksejõuetuks peale majandustegevuse seiskumist aprillis 2007.a. Kuigi võlgniku juhatuse poolt otsiti võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ja täiendavate investeeringute leidmiseks, oleks äriühingu juhatusel peale võlgniku majandustegevuse seiskumist ja maksejõuetuse teket juhinduda Äriseadustiku § 180 lg. 5(1) sätestatust. Üldkokkuvõttes võib aktsepteerida võlgniku pankrotiavalduse lisas toodud selgitusi maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta. Kohtuistung Kohtuistungil 24.10.2008. a võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega. 2007. a loodeti veel olukorra paranemist. Äriühingu vara on A. K i käes hoiul ja äriühingu V T käes. Võlausaldaja hoidis vara kinni. Auto on hävinud. Haldur teeb ülevaate koostatud aruandest. Juhul kui auto on hävinenud oleks pidanud selle registrist kustutama. Halduri esialgsel hinnangul kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga toime ei ole pandud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ A pankrot.
Pankrotihalduriks nimetab kohus K Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 200 tuhat krooni. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 3,5 miljonit krooni. Võlgniku majandustegevus seiskus aprillist 2007. a, makseraskused tekkisid 2006. a lõpus. Maksejõuetuse põhjustas tugev konkurents võlgniku tegevusalal. Metalli hinna tõus tõstis toodangu omahinda, võlgniku toodang ei olnud konkurentsivõimeline. Suurim klient loobus ootamatult tellimusest, uusi kliente ei õnnestunud äriühingul leida. Osaühing alustas auto numbrimärkide aluste tootmisega, soetas osaliselt vajaliku tehnika, kuid projekt ei käivitunud piisava arvu tellimuste puudumise tõttu. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku osanike otsusega võeti 16.04.2008. a vastu otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et makseraskused tekkisid juba 2006. a lõpus. Seega võlgniku juhatuse liikmed ei kutsunud õigeaegselt ja viivitamatult kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud äriühingu juhatuse liikmed seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule pankrotiavaldust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku § 180 lõike 51 sätestatud kohustust. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal ei ole esialgsetel andmeil maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmeid kuni 17.04.2008. a V. L ja A. K . Ajutine pankrotihaldur K Mägi on esitanud tasunõude 18 töötunni eest kokku summas 19 800 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 924.70 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 19 800 krooni ja
hüvitiseks tehtud kulutuste eest 924.70 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.