Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-5248
Tsiviilasi
Ixxxx Gxxxxxkohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik/usaldusisik Ixxxx Gxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxx; e-post: [email protected]) Võlausaldajad: 1) AS SEB pank (rk 10004252; e-post [email protected])
Menetlustoiming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Kohtuistungi aeg
kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
tulenevad kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada. Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja märgib, et võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 64 681,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldajale tehtud väljamakseid kokku summas 8 331,84 eurot, mis on ligikaudu 12% võlausaldaja saama jäänud nõudest. Võlausaldaja nõudest on tasumata 56 349,56 eurot. Seega on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud väga väike osa võlgnevusest. Kohustustest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid menetluse kestel võimalikult suures ulatuses rahuldada. Ringkonnakohus on 21.11.2022 kohtumääruses nr 2-18-4117 märkinud, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel suutma kohtule mõistlikult põhjendada, miks ta on alates tema pankroti väljakuulutamisest olnud nõus sellistel tingimustel töötama ja miks ta ei ole otsinud või soovinud leida paremaid teenimisvõimalusi. Kui võlgnikul on objektiivselt võimalik teenida suuremat töötasu, ei piisa PankrS § 173 lg 1 kohustuse täitmiseks minimaalpalga lähedase tulu saamisest. Kui võlgnik ei suuda selles osas anda kohtule mõistlikke selgitusi, tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS § 173 lg-ga 1 pandud kohustust tegeleda või otsida mõistlikult tulutoovat tegevust. Selle kohustuse süüline rikkumine on aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kui rikkumine kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
kestel olnud kuni kaks ülalpeetavat. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõuet 8331,84 euro ulatuses. Võlgnik on täitnud menetluse pikendamisel pandud kohustuse tasuda võlausaldaja nõude katteks 2000 eurot. Võlausaldaja on oma seisukohas märkinud, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldaja nõuet rahuldatud ligikaudu 12% ulatuses, mis moodustab väga väikese osa võlgnevusest. Kohus juhib võlausaldaja tähelepanu sellele, et käesoleva menetluse eesmärk ei ole see, et võlausaldaja nõue saaks täies ulatuses rahuldatud. Sellele viitab muuhulgas nii seadus kui ka kohtupraktika. PankrS § 175, mis sätestab menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise tingimused, ei too välja kriteeriumi, et kohustustest vabastamiseks peab võlausaldaja nõue olema rahuldatud täies ulatuses. Kohtupraktikas on vabastatud võlgnikke, kes ei ole võlausaldajate nõudeid üldse rahuldanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
personaalselt. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa seada eesmärgiks või nõudeks, et kõik võlgnikud asuksid elama näiteks Tallinnasse (kus on sissetuleku saamise võimalused paremad).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.