võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine
Kohtuistungi aeg
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Ixxxx Gxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Ixxxx Gxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Ixxxx Gxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 13.07.2016 määrusega kuulutas kohus välja Ixxxx Gxxxxx pankroti. Tartu Maakohtu 22.12.2016 määrusega (jõustus 07.02.2017) lõpetati Ixxxx Gxxxxx pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluses üks võlausaldaja – AS SEB Pank. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.
3.15.03.2022 esitas võlgnik kohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks viie aasta möödumisel. Tartu Maakohtu 25.05.2022 määrusega otsustati pikendada Tartu Maakohtu 22.12.2016 kohtumäärusega algatatud Ixxxx Gxxxxx kohustustest vabastamise menetlust kuni 01.05.2023 tingimusega eraldada võlausaldajale väljamaksmiseks 2000 eurot. Võlgniku ja usaldusisiku aruanded tuleb esitada 1. novembriks 2022 ja 1. maiks 2023. Väljamaksed võlausaldajale tuleb teha hiljemalt 15. aprilliks.
4.Võlgnik esitas 15.11.2022 kohtule maksekorralduse, mille kohaselt oli võlausaldajale tasutud 2000 eurot. Võlgnik esitas 22.11.2022 lisaks aruande ning 30.11.2022 taotluse menetluse lõpetamiseks. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Exxxx Eesti AS 18.02.201315.03.2019, AS Pxxxxxx 11.03.2019-12.08.2019, Cxxxxxxxx VT OÜ alates 13.08.2019). Alates 21.02.2022 viibib võlgnik lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu, peretoetus, vanemahüvitis, tulumaksutagastus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõuet 8331,84 euro ulatuses. Võlgnik on täitnud menetluse pikendamisel pandud kohustuse tasuda võlausaldaja nõude katteks 2000 eurot.
5.Kohus andis 05.12.2022 kirjaga võlausaldajale võimaluse esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise osas. AS SEB Pank esitas oma seisukoha 15.12.2022, milles leidis, et võlgniku vabastamine tema poolt täitmata kohustustest ei ole põhjendatud. Võlausaldaja viitas Riigikohtu lahendile 32-1-49-16, milles kohus on selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik ei peaks vabanema kohustustest n.ö automaatselt PankrS § 175 lg-s 1 sätestatud viie aasta pikkuse tähtaja möödumisel. Võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt PankrS § 176 lg-st 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotimenetlusest ja järgib seega PankrS §-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-12-53592 märkinud, et võlgnikul on võimalik saada kohustustest vabaks üksnes juhul, kui ta on täitnud ettenähtud seadusest
tulenevad kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada. Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja märgib, et võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 64 681,40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldajale tehtud väljamakseid kokku summas 8 331,84 eurot, mis on ligikaudu 12% võlausaldaja saama jäänud nõudest. Võlausaldaja nõudest on tasumata 56 349,56 eurot. Seega on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud väga väike osa võlgnevusest. Kohustustest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid menetluse kestel võimalikult suures ulatuses rahuldada. Ringkonnakohus on 21.11.2022 kohtumääruses nr 2-18-4117 märkinud, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel suutma kohtule mõistlikult põhjendada, miks ta on alates tema pankroti väljakuulutamisest olnud nõus sellistel tingimustel töötama ja miks ta ei ole otsinud või soovinud leida paremaid teenimisvõimalusi. Kui võlgnikul on objektiivselt võimalik teenida suuremat töötasu, ei piisa PankrS § 173 lg 1 kohustuse täitmiseks minimaalpalga lähedase tulu saamisest. Kui võlgnik ei suuda selles osas anda kohtule mõistlikke selgitusi, tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS § 173 lg-ga 1 pandud kohustust tegeleda või otsida mõistlikult tulutoovat tegevust. Selle kohustuse süüline rikkumine on aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kui rikkumine kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on möödunud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ja 10 kuud ning kohus vaatab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse uuesti läbi.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus on Ixxxx Gxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
5.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Ixxxx Gxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
6.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga (Exxxx Eesti AS 18.02.2013-15.03.2019, AS Pxxxxxx 11.03.2019-12.08.2019, Cxxxxxxxx VT OÜ alates 13.08.2019). Alates 21.02.2022 viibib võlgnik lapsehoolduspuhkusel. Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). AS-i SEB Pank väide, kui võlgnikul on objektiivselt võimalik teenida suuremat töötasu, ei piisa PankrS § 173 lg 1 kohustuse täitmiseks minimaalpalga lähedase tulu saamisest, ei ole asjakohane. Võlgniku sissetulekud on menetluse kestel enamjaolt ületanud oluliselt miinimumpalga määra. Lisaks tuleb töötasu numbri juures arvestada ka võlgniku elu- ja tegevuskohta, milleks on xxxxxxxxxxa alevik, xxxxxxxx, kus keskmine töötasu on Statistikaameti andmetel Eesti keskmisest ca 25 % madalam1. Võlgniku viimatine töökoht enne lapsehoolduspuhkusele asumist asus xxxxxxxx ning sealne keskmine palk on ca 20 % madalam Eesti keskmisest. Vaadates võlgniku pangakontole laekuvaid töötasusid (neto), siis brutopalk on võlgnikul olnud ligilähedane maakonna keskmisele, seega ei saa asuda järeldusele, et võlgnik oleks teinud vähetasustatud tööd ning oleks pidanud otsima tulutoovamat töökohta. Eelpool mainitud põhjustel leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
6.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
6.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu, peretoetus, vanemahüvitis, tulumaksutagastus. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on menetluse Leitav: Statistikaamet→ Avaleht –> Andmebaas → Majandus → Palk ja tööjõukulud – Palk → Aastastatistika → PA004: KESKMINE BRUTOPALK, TÖÖJÕUKULU JA TÖÖTATUD TUNNID MAAKONNA JÄRGI
(KVARTALID)
kestel olnud kuni kaks ülalpeetavat. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõuet 8331,84 euro ulatuses. Võlgnik on täitnud menetluse pikendamisel pandud kohustuse tasuda võlausaldaja nõude katteks 2000 eurot. Võlausaldaja on oma seisukohas märkinud, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlausaldaja nõuet rahuldatud ligikaudu 12% ulatuses, mis moodustab väga väikese osa võlgnevusest. Kohus juhib võlausaldaja tähelepanu sellele, et käesoleva menetluse eesmärk ei ole see, et võlausaldaja nõue saaks täies ulatuses rahuldatud. Sellele viitab muuhulgas nii seadus kui ka kohtupraktika. PankrS § 175, mis sätestab menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise tingimused, ei too välja kriteeriumi, et kohustustest vabastamiseks peab võlausaldaja nõue olema rahuldatud täies ulatuses. Kohtupraktikas on vabastatud võlgnikke, kes ei ole võlausaldajate nõudeid üldse rahuldanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
6.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
6.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
8.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud ning kohus ei pea vajalikuks teistkordset menetluse pikendamist, kuna võlgnik on oma kohustusi täitnud. Kohus märgib, et pikendatud menetluse kestel on võlgnik maksnud võlausaldajale tema nõude katteks 2000 eurot, mis on suhteliselt arvestatav summa võlgniku võimaluste juures. Olukord, kus Eesti erinevates piirkondades annab ettevõtluse arenemise tase seal elavatele-töötavatele isikutele ebaühtlased majanduslikud võimalused, seejuures piirkonnas, kus elab võlgnik, on need võimalused veerandi võrra kehvemad, ei ole objektiivselt etteheidetav võlgnikule
personaalselt. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa seada eesmärgiks või nõudeks, et kõik võlgnikud asuksid elama näiteks Tallinnasse (kus on sissetuleku saamise võimalused paremad).
9.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Ixxxx Gxxxxx tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
10.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Ixxxx Gxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Ixxxx Gxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
11.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Ixxxx Gxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ixxxx Gxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Ixxxx Gxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.