Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse teatavakstegemine

Otsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 12.11.2008 kell 15.00.

Otsuse vaidlustamise kord

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja A V sõlmisid 20.05.2007 laenulepingu nr 186, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 15 000 krooni. Samal kuupäeval sõlmiti käendusleping nr 186 kostja T L (L ), kes kohustus vastutama hageja ees koos laenusaajaga solidaarvõlgnikuna. Laenuleping lõppes 29.05.2008. Hageja on üritanud leida kostjatega kontakti, kuid tulutult. Laenulepingus märgitud aadressil laenusaaja A V enam ei ela ja kontakttelefoni numbril keegi ei vasta (on kehtetu). 11.03.2008 saatis hageja kostjatele kirjalikult pretensioonid. Vastavalt laenulepingu p 1.2 oli laenusumma ja intresside lõpliku tasumise tähtaeg 29.05.2008. Lepingu p 1.5.1 kohaselt tasub laenusaaja hagejale viivist 1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 10.08.2008 (101 päeva x 150 krooni) moodustab viivis kokku 151 50 krooni. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ning lähtudes heast tavast, nõuab hageja kostjatelt solidaarselt viivisvõla tasumist põhisumma ulatuses. Kokku taotleb hageja kostjatelt solidaarselt 38 700 krooni väljamõistmist, millest põhivõlg moodustab - 15 000 krooni, intressid - 2200 krooni, viivis -15 000 krooni, kokkulepitud leppetrahv - 4000 krooni, nõudekulu - 2500 krooni. Samuti taotleb hageja kostjatelt solidaarselt menetluskulu hüvitamist. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2250 krooni.

Hagi õiguslik põhistus

Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 82 lg 1 tulenevalt tuleb kohustus täita kohustuse täitmiseks kindlaksmääratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahamaksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

Hageja esitatud tõendid Hagiavaldusele on lisatud ärakirjad laenulepingust nr 186 ja käenduslepingust nr 186, laenulepingu maksegraafik, kostjatele väljastatud pretensioonist, võlgnevuse arvestus. II Kostjate Kostjate vastuväited Kostja T L on 27.08.2008 esitatud vastuses teatanud, et teda on laenusaaja poolt ära kasutatud, tal puudub võimalus võla tasumiseks ning ta on nõus hüvitama nõutud summat vaid osaliselt. Kostja A V on 17.09.2008 kirjalikult teatanud, et võetud laen ei ole ainult tema kanda, kuna laenatud summat kasutas ka tema elukaaslane, kes hävitas ka osa kostjale kuuluvatest dokumentidest ja lahkus kostja juurest. Dokumentide leidmisel lubas kostja sellest kohtule teatada esimesel võimalusel. Kostjate esitatud vastustest tulenevalt määras kohus hagi läbivaatamiseks kohtuistungil 11.11.2008, andes nii võimaluse menetlusosalistel osaleda asja läbivaatamisel ja ühtlasi põhjendada esitatud vastuväiteid. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kostja T L teatas 03.11.2008 kohtule saadetud kirjas veelkord, et teda on laenusaaja poolt ära kasutatud ning temal endal vahendid laenu tasumiseks puuduvad (on 70% ulatuses töövõimetu). Kostja A V teatas 07.11.2008, et ta kohtuistungile ei ilmu, kuid istungi edasilükkamiseks vajadust ei näe. Mitteilmumiseks mõjuvate põhjuste olemasolust kostjad ei ole kohtule teatanud. Hageja taotleb 11.11.2008 kohtuistungil kostjate kohtusse mitteilmumisest tulenevalt asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kostjate poolt hagile põhistatud ja sisuliste vastuväidete puudumisel jääb hageja täies ulatuses oma nõude juurde ning taotleb kostjatega sõlmitud lepingutest tulenevalt hagi rahuldamist avalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu; muud menetluskulud hagejal puuduvad. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

Kohtu korraldava määruse asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning kohtukutsed kohtuistungile ilmumiseks on kostjad isiklikult kätte saanud 27.10.2008. Täiendavaid taotlusi ega tõendeid hageja esitatud nõude vaidlustamises kostjad ei ole esitanud. Kohtukutse väljastamisel on kohus kostjaid hoiatanud, et TsMS § 408, 410 tulenevalt võib kohus kostja kohtuistungile mitteilmumisel lahendada asja hageja taotlusel tagaseljaotsusega. Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad 11.11.2008 toimuvale kohtuistungile ilmunud. Kohus leiab, et kostjatel on olnud piisavalt aega hagile sisuliste vastuväidete olemasolul vajadusel vastavate tõendite esitamiseks, mistõttu kostjate kohtusse mitteilmumisel ei ole kohtuistungi edasilükkamine enam põhjendatud. Hageja on esitanud nõude aluseks olevad asjaolud ja märkinud ka nõude õiguslikud alused. Hageja tugineb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 ja 4, 76 lg 1 ja 2, 82, 101 lg 1 ja 2, 108 lg 1 sätestatule. Vastavaid seadusesätteid on hageja oma hagiavalduses piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid enam üle ei korda. Seega, kostjatelt sisuliste ja põhistatud vastuväidete puudumisel on hageja nõue põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174-1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb oma menetluskulude katteks kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 2250 krooni väljamõistmist. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega, tagaseljaotsusega hagi rahuldamisel on põhjendatud jätta asjas esinenud menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates sama maakohtu kaudu. Kohtute seaduse § 1387 lg 1 tulenevalt edastatakse alates 2008. aasta 1.oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 1741; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 18. detsembril 2008.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.