2-08-17247/5 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

04.02.2008.a pöördus xxx (edaspidi hageja) Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole avaldusega OÜ xxx (edaspidi kostja) vastu distsiplinaarkaristuse tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes. 02.04.2008.a TVK otsusega rahuldati avaldus ning tunnistati hageja töölepingu lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, ennistati avaldaja tööle ja mõisteti välja kostjalt hageja kasuks töölepinguline palk ajavahemiku 03.09.2007.a – 02.04.2008.a eest kokku summas 50 000 krooni. Otsus tööle ennistamise ja kahe kuu keskmise palga sunnitud töölt puudumise aja eest summas 16 000 krooni väljamõistmise osas kuulus täitmisele viivitamatult. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jäeti rahuldamata. 06.05.2008.a esitas kostja Harju Maakohtule taotluse (avalduse) hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kohus võttis 12.06.2008.a määrusega avalduse menetlusse. 23.10.2008.a on kostja esindaja esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, mida kohus käsitleb avaldusena individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 8 tähenduses. Kostja esindaja kinnitab, et on teadlik nimetatud menetlustoimingu õiguslikest tagajärgedest. 27.10.2008.a edastas hageja esindaja kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Taotlusest nähtuvalt on hageja menetluskulud järgnevad: 1) õigusabikulud: dokumentidega tutvumine ja konsultatsioon – 500 krooni, 30.01.2008.a avalduse töövaidluskomisjonile koostamine – 2500 krooni, kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuse analüüs – 500 krooni, töövaidluskomisjoni istungist osavõtmine – 1500 krooni, kostja kohtule esitatud avalduse analüüs – 500 krooni, 26.06.2008.a arvamuse kohtule koostamine – 1500 krooni, 16.09.2008.a seisukoha koostamine – 1000 krooni, kohtuistungist osavõtmine – 1500 krooni, kokku 9500 krooni; 2) koopiad: 96 tk x 1 kroon = 96 krooni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja menetluskulud summas 11 323,28 krooni (s.h 1727,28 krooni käibemaks).

2-08-17247 ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 2 lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. ITLS § 24 lg 8 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik avaldusest loobuda hagist loobumisega samadel alustel ja korras. Avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Lähtudes eeltoodust, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses kostja loobumisega esitatud taotlusest (avaldusest). Seoses ITLS § 24 lg-s 8 sätestatuga peab kohus vajalikuks osundada täiendavalt sama seaduse § 25 lg-le 2, mille kohaselt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes analoogia korras TsMS § 168 lg-st 4, mõistab kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas taotleb hageja kostjalt menetluskuluna õigusabikulu kokku summas 11 323,28 krooni väljamõistmist. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 ja 134 lg-s 3 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 50 000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on tsiviilasjas varalise nõudega lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad kuni 50 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 25 000 krooni. Kohus, tutvunud hageja taotlusega kostjalt menetluskulude 11 323,28 krooni väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud.