Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-7882

29.02.2008.a. esitas hageja kohtule hagi V M `i vastu, milles palus välja mõista BAS–i ja V M `i vahel 20.06.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse 143 012.98 krooni, millest 98 242.80 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 15 452.16 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8669.46 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 19 648.56 krooni leppetrahv ja 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise alates 01.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 26% tagastamata krediidisummalt aastas ning välja mõista viivist alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 26% tagastamata intressi summalt. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. 25.03.2008.a määrusega võttis kohus hageja nõude menetlusse. 02.05.2008.a kirjaga kohustas kohus hagejat täpsustama hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning esitada võla sissenõudmisega seotud kulude kohta tõendeid. 26.05.2008.a. esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles hageja võttis hagi tagasi osas, milles ta palus kohtul mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 26 % viivist tagastamata intressi summalt aastas vastavalt TsMS § -le 461 lg 4. 12.11.2008.a. määrusega jättis kohus BAS-i hagi V M ́i vastu, kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 26% viivist tagastamata intressi summalt nõuedes, läbi vaatamata. Kostja vastuväited 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungil tunnistas kostja hagi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja võttis 06.11.2008.a toimunud kohtuistungil hageja nõuded õigeks. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lõikega 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi tunnistamisega on kostja omaksvõtnud asjaolu, et hageja ja V M `i vahel on 20.06.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0602416/95st, millest tulenevalt on kostja jätnud oma kohustused täitmata ja jäänud hageja ees võlgu 143 012.98 krooni, millest 98242,80 krooni on tagastamata krediidisumma, 15452,16 krooni on sissenõutavaks muutunud intress, 8669,46 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 19648,56 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, mille tasumise kohustus tuli poolevahelisest lepingust ja millele lisanduvad viivised. Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 alusel on viivis VÕS § 94 sätestatud määr, mis on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidelee kohaldatav viimane intressimäär enne 01.jaanuari ja 01. juulit, millele lisandub 7%. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt 2 (3)

2-08-7882

peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi. VÕS § 141 lg 1 alusel on kõrvalkohustuseks leppetrahvi maksmise kohustus ning VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahvis lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 143 012.98 krooni, millest 98242,80 krooni on tagastamata krediidisumma, 15452,16 krooni on sissenõutavaks muutunud intress, 8669,46 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 19648,56 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 kohaselt on tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi osas, milles hageja palub välja mõista viivise protsendina, osalisele rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõudest, so 98 242.80 kroonist alates 01.03.2008.a., arvestatuna kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras, milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1,2 järgi on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.08 vastavalt 4% ja seega on väljamõistetav viivis 11% aastas /4%+7%/. Kuna hagi kuulus enamuses ulatuses rahuldamisele, ca 99% ulatuses, siis jäävad TsMS § 163 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda 99% ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 1, 3 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus hagejale tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks, hageja palus välja mõista riigilõivu summas 6280 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud summas 1800, kokku 8080 krooni ja kooskõlas § 163 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6217,20 krooni riigilõivu katteks ja 1782 krooni õigusabikulude katteks, kokku 7999,20 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks, mistõttu ei saa kohus määrata kindlaks otsuse täitmise korda ja tähtaega käesoleval juhul teisiti.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.