Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-12674
Tsiviilasi
AS V hagi S J vastu 280 665,75 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS V (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja – M Kirsipuu (Advokaadibüroo Legalia, aadress xxx) Kostja – S J(isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 07.04.2008.a esitas AS V kohtule hagi hagi S J vastu 280 665,75 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS V ja kostja S Tammeleht (praeguse perekonnanimega J) 14.06.2006.a laenulepingu (edaspidi laenuleping I). Laenulepingu (laenuleping I) objektiks oli hageja kohustus anda ja kostja kohustus tagasi maksta laen summas 100 000,00 Eesti krooni. Laenulepingu (laenuleping I) täitmise tagamiseks sõlmiti 14.06.2006.a kaks sisult identset käenduslepingut. Esimene käendusleping sõlmiti hageja ja VV vahel, teine käendusleping sõlmiti hageja ja A M vahel. Käenduslepingutega käendajad käendavad hageja ees hageja ja kostja vahel 14.06.2006.a sõlmitud laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja põhivõlgnik on jätnud need täitmata. 14.05.2007.a sõlmisid hageja ja kostja teise laenulepingu (edaspidi laenuleping II). Laenulepingu (laenuleping II) objektiks oli hageja kohustus anda ja kostja kohustus tagasi maksta laen summas 140 740,00 Eesti krooni. Vastavalt laenulepingu I ja laenulepingu II punktidele 3.1 kohustus kostja tagastama laenu vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule. Kostjal tekkis hageja ees võlgnevus. 11.03.2008.a saatis hageja kostjale laenulepingu I ja laenulepingu II ülesütlemise avalduse laenulepingutes sätestatud viisil ja korras ning palus kostjal tagastada kogu laen täies ulatuses hiljemalt 21.03.2008.a. Kostja on oma võlgnevuse tagastanud vaid osaliselt. Kuna kostja oma kohustust laenulepingute ülesütlemise avalduses märgitud kuupäevaks ei täitnud, lisandub võlgnevusele viivis. Laenulepingute punktides 8.5 on sätestatud, et laenusaaja kohustub tasuma lepingu punktis 8.4 toodud juhtudel lepingu ülesütlemisel laenuandjale leppetrahvi 10% kogu laenusummast ning laenu tagastama lepingu ülesütlemise nõudel näidatud tähtajaks. Seisuga 31.03.2008.a on kostja võlgnevus hageja ees 280 665,75 Eesti krooni (sh laenulepingust I tulenev põhivõlg 55 000,00 krooni, intressid 488,00 krooni ja maksete tasumisega viivitamise eest 4 600,00 krooni; laenulepingust II tulenev põhivõlg 120 635,00 krooni, intressid 1 006,00 krooni ja maksete tasumisega viivitamise eest 57 299,25 krooni; laenulepingute ülesütlemise avalduses märgitud kuupäevaks võlgnevuse tasumata jätmise eest laenulepingust I tulenev viivis 5 500,00 krooni ja laenulepingust II tulenev viivis 12 063,5 krooni; laenulepingust I tulenev leppetrahv 10 000,00 krooni; laenulepingust II tulenev leppetrahv 14 074,00 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 280 665,75 Eesti krooni. Menetluskulud 24 536,90 Eesti krooni (sh kulud õigusabile 12 955,00 krooni, millele lisandub käibemaks 2 331,90 krooni; riigilõiv 9 250,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 23.08.2008.a kostja abikaasale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 2(4)
444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 280 665,75 Eesti krooni (sh laenulepingust I tulenev põhivõlg 55 000,00 krooni, intressid 488,00 krooni ja maksete tasumisega viivitamise eest 4 600,00 krooni; laenulepingust II tulenev põhivõlg 120 635,00 krooni, intressid 1 006,00 krooni ja maksete tasumisega viivitamise eest 57 299,25 krooni; laenulepingute ülesütlemise avalduses märgitud kuupäevaks võlgnevuse tasumata jätmise eest laenulepingust I tulenev viivis 5 500,00 krooni ja laenulepingust II tulenev viivis 12 063,5 krooni; laenulepingust I tulenev leppetrahv 10 000,00 krooni; laenulepingust II tulenev leppetrahv 14 074,00 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude nimekirja.
Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 24 536,90 krooni (sh kulud õigusabile 12 955,00 krooni, millele lisandub käibemaks 2 331,90 krooni; riigilõiv 9 250,00 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 24 536,90 3(4)
krooni.
Karin Sonntak Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.