Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. november 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-24620
Tsiviilasi
OÜ H ja OÜ P avaldus OÜ P pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks 20 oktoober 2008. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Võlausaldaja: OÜ H (registrikood xxx asukoht xxx), juhatuse liige MO(isikukood xxx xxx); Võlgnik: OÜ P (registrikood xxx asukoht xxx), juhatuse liige J P (isikukood xxx xxx); Võlgniku esindaja: volikirja alusel Riho Viik (IK xxx xxx); Ajutine pankrotihaldur: Küllike Mitt (IK xxx OÜ Õigusbüroo Faktootum xxx).
Resolutsioon
Võlgniku vastus 08.08.2008.a esitas võlgnik OÜ P kohtule pankrotiavalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-08-53166). Ajutise pankrotihalduri arvamus Ajutisele haldurile esitatud OÜ P dokumentatsioonist nähtuvalt on võlgnik registreeritud äriregistris küll juba 2002. aastal, kuid nn majandustegevust on alustatud alles 2006. aasta lõpus, mil laenude abil soetati kinnistu aadressil xxx. Ehitusprojekt valmis nimetatud kinnistule paarismajade ehitamiseks 2007. aasta kevadeks, kuid mingit ehitustegevust kinnistul ei ole alustatud. Äriühingu raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt tegi OÜ P 2007. aasta alguses
ettemakseid ka OÜ’le B kinnistu aadressil xxx Tallinn omandamiseks, kuid asjaõiguslepingut ei sõlmitud väidetavalt OÜ P võimetusega tasuda kinnistu eest täit summat. OÜ P kandis tehinguga seoses kahjusid leppetrahvi näol kogusummas 1 500 000,00 krooni. 2007. aasta juunikuus omandas OÜ P laenu abil teise kinnistu aadressil xxx. Ka sellel kinnistu ei ole faktiliselt mingeid ehitustöid alustatud. Äriühingu raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt on OÜ P edasine majandustegevus seisnenud olemasolevale kahele kinnistutele ostja otsimises (reklaamid ajalehes, kallid presentatsioonid). Kuni käesoleva ajani ei ole kinnistutele õnnestunud ostjat leida. Äriühingu raamatupidamise algdokumentatsiooni alusel kontrollitud raamatupidamisandmete ja pankrotimenetluses kogutud lisainformatsiooni alusel koostatud finantsnäitajate analüüsist nähtub, et: 1) OÜ P on faktiliselt kogu oma aktiivse tegevusaja jooksul olnud liigsõltuvuses võõrkapitalist. Sisuliselt tegutsetigi ainult võlausaldajate arvel. Koheselt tegevuse alustamisel ei katnud äriühingu koguvara enam ära äriühingu lühiajalisi kohustusi. 2) äriühingu likviidsusnäitajad (võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kiireloomuliste maksete tase, maksevõime üldine kordaja) on kõikidel analüüsis esitatud juhtudel äärmiselt nõrgad. 3) äriühingu omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele koheselt aktiivse tegevuse alustamisel 2006. aasta septembris (kõikidel analüüsis esitatud juhtudel negatiivne). 4) Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing alates 2006. aasta septembrist sisuliselt pankrotisituatsioonis. Tuginedes OÜ P raamatupidamisandmetele ning teistelt isikutelt saadud informatsioonile on OÜ’l P seisuga 17.09.2008. teadaolevalt järgmine vara: 1) raha kassas summas 0,00 krooni; 2) raha arvelduskontol xxxxxxxxxxxxx AS’s SEB Eesti Ühispank 10,82 krooni 3) raha arvelduskontol xxxxxxxxxxxxxx AS’s Hpank 4,26 krooni; 4) raha arvelduskontol xxxxxxxxxxxxxxx AS’s Krediidipank 1,00 krooni; 5) raha arvelduskontol xxxxxxxxxxxxx AS’s Krediidipank 0,00 EUR’i; 6) raha arvelduskontol xxxxxxxxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 0,00 krooni; 7) raha arvelduskontol xxxxxxxxxxxxxxNordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 0,00 EUR’i; 8) raha arvelduskontol xxxxxxxxxxxxxxxNordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 0,00 USD’i; 9) raha arvelduskontol xxxxxxxxxxxxxxxxxNordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 0,00 RUB’i; 10) käibemaksu ettemaks 45 024,82 krooni; 11) ettemaksed hankijatele 345 000,00 krooni; 12) majandusavansi ja laenu nõuded J Pi vastu summas 3 586 736,08 krooni
13) nõue C T OÜ vastu summas 100 000,00 krooni; 14) kinnistu registriosa nr 14658101, asukoht xxx, katastritunnus 78402:208: 7720, sihtotstarve elamumaa 100%, suurusega 2555 m2) soetusmaksumusega 5 496 610,17 krooni; 15) kinnistu registriosa nr xxx, asukoht Xxx, katastritunnus 89001:010:2008, sihtotstarve – elamumaa 100%, suurusega 1221 m2) soetusmaksumusega 2 300 000,00 krooni; 16) lõpetamata ehitis raamatupidamisarvestuslikus väärtuses 668 149,07 krooni 17) masinad, seadmed jääkmaksumuses 0,00 krooni; Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ P teadaoleva vara väärtus ilmselt ei ületa ~ 10 - 11 milj. krooni. Tuginedes OÜ P raamatupidamise ning teistelt isikutelt kogutud andmetele on seisuga 17.09.2008. OÜ P teadaolevad võlad järgmised: 1) lühiajaliste laenude tagastamise kohustused vähemalt 19 212 456,59 krooni, sh. a) laenuvõlg AS’le AS SEB Pank summas 12 456 373,68 krooni
b) laenuvõlg AS’le AS SEB Pank summas 2 263 893,91 krooni c) laenuvõlg OÜ’le IPV summas 575 836,00 krooni d) laenuvõlg OÜ’le H summas 875 923,00 krooni e) laenuvõlg S L summas 180 500,00 krooni f) laenuvõlg OÜ’le B summas 194 000,00 krooni g) laenuvõlg S L ’le summas 100 000,00 krooni h) laenuvõlg L L ’le summas 200 000,00 krooni i) laenuvõlg J S ’ile summas 200 000,00 krooni j) laenuvõlg A E ’ile summas 900 000,00 krooni k) laenuvõlg V K ’le summas 1 260 000,00 krooni l) laenuvõlg a Pa’le summas 5 930,00 krooni 2) Võlad tarnijatele vähemalt 107 559,40 krooni, sh. a) võlg A Õigusabi OÜ’le summas 9 994,20 krooni b) võlg DPI G OÜ’le summas 1 230,00 krooni c) võlg OÜ’le A summas 3 823,20 krooni d) võlg T Ü AS’le summas 92 512,00 3) maksuvõlad summas 404 973,00 krooni, sh. a) tulumaksu võlg 128 368,00 krooni; b) tulumaksu intressi võlg 11 748,00 krooni; c) sotsiaalmaks 226 013,00 krooni; d) sotsiaalmaksu intressi võlg 18 469,00 krooni; e) töötuskindlustusmakse võlg 5 685,00 krooni; f) töötuskindlustusmakse intressi võlg 231,00 krooni; g) kohustusliku kogumispensioni makse võlg 8 230,00 krooni; h) kohustusliku kogumispensioni makse intressi võlg 575,00 krooni; i) maamaksu võlg 5 283,00 krooni j) maamaksu intressi võlg 371,00 krooni. 4) töötasu võlad netosummas 37 261,40 krooni, sh. Z T 3 kuu töötasu ja ja Svetlana Lebedeva 2 kuu töötasu netosummas. 5) võlg muud lühiajalised võlad vähemalt 723 825,84 krooni, sh. a) võlg AS’le SEB Pank summas 265,00 krooni b) võlg AS’le H pank summas 75,00 krooni c) võlg kohtutäitur K F ’ile summas 700 290,84 krooni d) võlg kohtutäitur K Põlts’ile summas 23 195,00 krooni Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ P teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 20,486 milj. krooni (ehk ületavad vara väärtuse ca 2 korda), kusjuures võlad kasvavad iga päevaga seoses tähtaegadeks tasumata võlgadelt viiviste lisandumisega.
Pankrotimenetluse käigus kogutud informatsiooni arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ P juhatuse liige on olnud raskelt hooletu äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel. Äriühingu raamatupidamise puudulik korraldamine on tekitanud olukorra, kus ei ole võimalik saada kiirelt adekvaatset informatsiooni äriühingu varade ja kohustuste, tulude ja kulude ning äriühingu omakapitali seisu kohta ükskõik mis ajahetkel. Kohtuistung Kohtuistungil 20.10.2008. a jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus pankroti välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu ja oli seisukohal, et võlgnik on püsivald maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liikme suhtes oleks põhjendatud ärikeelu kohaldamine.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ P pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Küllike Mitt’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses ca 10-11 miljonit krooni. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 20,486 miljonit krooni. Võlgniku kohustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees on 875 923 krooni (557 319 krooni maksmata põhivõlg ja viivis 318 604 krooni), mis on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ P omakapital oli vähenenud alla seaduses sätestatud piiri faktiliselt koheselt aktiivse tegevuse alustamisel 2006. aasta septembris ning edaspidi on omakapitali puudujääk kiiresti kasvanud. Seega on kogu äriühingu majandustegevus toimunud sisuliselt ainult võlausaldajate raha arvel. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhtkond kutsunud viivitamatult kokku äriühingu osanike koosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil. Ka ei ole OÜ P juhatuse liige J P esitanud pankrotiavaldust 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisel (avaldus esitati alles 08.08.2008. a – s.o. ligemale kahe aasta pärast maksejõuetuse ilmnemisest). Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et OÜ P juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige ei kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. ÄS §’s 180 sätestatud kohustuste rikkumine vastab ka KarS §§ 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo (teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 380) tunnustele. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ P maksejõuetus on kujunenud majanduslike, äriühingu juhatuse liikme poolt toime pandud raskete juhtimisvigade ja süüteo tunnustega tegude koosmõjul. PankrS §’le 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ P juhatuse liige on võtnud äriühingule põhjendamatuid kohustusi suurendades äriühingu laenuvõlgnevust põhjendamatute (sh. ilmselt fiktiivsete) ehitus- jms. kuluarvete alusel ning kasutanud laenuks saadud rahalisi vahendeid mitte äriühingu huvides (kinnistu väärtuse
suurendamiseks läbi arendustegevuse), vaid küsitava sisuga maksete tegemiseks endale ja iseendaga seotud isikutele. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud asjaolu on üks olulisemaid maksejõuetuse põhjusi. Kohus nõustub halduriga selles, et eelpool kirjeldatud teol on ka KarS § 384 (alates 15.03.2007. jõustunud redaktsioonis) sätestatud teo tunnused. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ P juhatus ilmutanud üleüldist hooletust tema poolt juhitava äriühingu tegevuse planeerimise, töö korraldamise ja järelevalve teostamise käigus. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutises pankrotimenetluses on leidnud tuvastamist, et võlgniku juhatuse liige ei ole raamatupidamisteenust osutanud isikule esitanud dokumente ja selgitusi kõikide äriühingu majandustehingute kohta, mistõttu äriühingu raamatupidamisandmed perioodi september 2006.-september 2007. kohta sisaldavad ajutise halduri arvates olulisi vigu. Pärast 2007. aasta septembrit on äriühingu raamatupidamisarvestus üldse korraldamata. Juhatajal on puudunud enda tegevusetuse tõttu adekvaatne informatsioon äriühingu varade, kohustuste, tulude ja kulude kohta, mistõttu ei saanud juhatus seda informatsiooni kasutada ka ühingu juhtimiseks. Tehingute dokumenteerimata jätmisega ja äriühingu ning isiklike rahaliste vahendite segamini ajamine on võimaldanud tekkida olukorral, kus suures summas võlgniku rahaliste vahendite kasutamist ei ole võimalik kontrollida. Alates 15.03.2007. kehtima hakanud Karistusseadustiku § 3811 (Raamatupidamise kohustuse rikkumine) kohaselt: 1) raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 2) Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusega. VÕS § 104 lg 4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige J P on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 ning § 183 ja 187 lg 1 sätestatud kohustusi raskelt hooletult, kuna iga mõistlik inimene taolises ametis oleks aru saanud enda ja juriidilise isiku rahaliste vahendiste eristamise vajaduses ning makseraskuste ilmnemisel vajadusest käituda korraliku ettevõtja hoolsusega kooskõlas äriseadustikus sätestatuga. Võlgniku juhatuse liige seda teinud ei ole. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud võimalust vara pankrotivarasse tagasi võita. Küll aga vajab pankrotimenetluse raames põhjalikumat analüüsi OÜ P poolt lähikondsele isikule – juhatuse liikmele antud/tagastatud laenudega seotud asjaolud ja sellest tulenevad võimalused vastavate rahaliste nõuete esitamiseks OÜ P juhatuse liikme vastu. Samuti tuleb halduri hinnangul pankrotimenetluse raames täiendavalt selgitada hankijatele tehtud ettemaksetega seonduv ning ettemaksete tagasinõudmise võimalused.
Ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt on esitanud tasunõude kokku summas 22 975 krooni ja kulutuste katteks 4 324.94 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 22 975 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 4 324.94 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.