Aktsiaselts xxx hagi xxx vastu tagastamata avansi 4189,70 krooni ja viivise väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
-
xxx)
esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja: Aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht
-
hageja esindaja: juhatuse liige M.P.
-
kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
3. november 2008.a; kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja tagastamata majanduskulude avanss summas 4189,70 krooni (neli tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa krooni ja 70 senti), viivis (viivitusintress) põhinõude täitmisega viivitamise eest perioodil 06.09.2007-11.09.2007 summas 6,40 krooni (kuus krooni ja 40 senti) ning kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 23,50 krooni (kakskümmend kolm krooni ja 50 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja xxx kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 10. novembril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUED
1.11. septembril 2007.a esitas Aktsiaselts xxx (edaspidi hageja) Harju Maakohtule avalduse xxx (edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluses 4469,60 krooni väljamõistmiseks. 17. septembril 2007.a tehti kostjale makseettepanek, mille kostja sai kätte 9. oktoobril 2007.a. Kostja esitas tähtaegselt (s.o 24. oktoobril 2007.a) makseettepanekule vastuväite.
24.oktoobri 2007.a määrusega andis kohtunikuabi hageja nõude kostja vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 27. novembri 2007.a määrusega jätkas kohus nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-le 1 esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nimetatud määruse sai hageja esindaja kätte 30. novembril 2007.a.
2.5. detsembril 2007.a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 4469,60 krooni, millest põhinõue moodustab 4189,70 krooni, viivitusintress 6,40 krooni ning postikulu 23,50 krooni.
3.Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt majandusavanssi 16. mail 2006.a 10 000 krooni ja 5. juunil 2006.a 7000 krooni. 31. detsembril 2006.a oli kostja majandusavansi jääk 11 595,45 krooni. 2007.a tagastas kostja 7405,75 krooni, tasumata jäi 4189,70 krooni. Kuna 1. augustil 2007.a lõppesid hageja ja kostja vahelised töösuhted, tehti kostjale ettepanek tagastada ettevõttele võlgu olev summa, mida ta ei teinud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
4.Kohtusse 18. jaanuaril 2008.a saabunud kirjalikus vastuses hagiavaldusele esitab kostja järgnevad vastuväited. Hageja kasutas majandusavanssi töötajatele preemia maksmiseks, samuti kompenseerimaks töötajatele isikliku tööga seotud kulutusi. Hageja poolt väljamakstud summad sai töötaja endale tingimusel, et toob hagejale antud kulude katteks tšekke (kütuse, mööbli jne), sama summa ulatuses, mis preemiaks maksti. Hageja on kostja arvates võltsinud raamatupidamist tema kahjuks. Hageja peab kahte raamatupidamist (ametlikku ja mitteametlikku). Hageja on mitmete aastate jooksul kandnud kuludesse väga suurtes summades kütusetšekke ja muid kulutusi, mida tegelikult ta kasutanud ei ole. Kütusetšekkide mahakandmisega on hageja loonud võimaluse töötajatele preemia maksmiseks ja intressita laenu andmiseks, pääsedes samas ise maksudest. Hageja juhatus valetab nii kohtule, töötajatele kui ka äriühingu omanikele. Samuti kasutatakse ära äriühingu rahalisi võimalusi isikliku äranägemise järgi isiklikuks hüvanguks, hoides ettevõtet läbi aastate pankroti äärel. Hageja raamatupidamine ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. Raamatupidajad, kes võltsimisega nõus pole, sunnitakse töölt lahkuma. Kostja arvates on hageja sooviks igakülgselt kahjustada tema mainet, samuti tekitada majanduslikke raskusi. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud faktid on kunstlikult loodud.
MENETLUSE KÄIK
5.11. aprillil 2008.a kohtule esitatud seisukohas vaidleb hageja kostja poolt esitatud vastuväidetele vastu. Hageja on seisukohal, et kostja poolt kirjalikus vastuses hagile esitatud vastuväited on alusetud, väärad ning põhjendamata.
6.19. mail 2008.a toimunud kohtu eelistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Pooled nõustusid asja edasise arutamisega kirjalikus menetluses.
7.16. juulil 2008.a esitas hageja esindaja kohtule J.L. majandusavansi aruanded perioodi eest juuli 2006.a kuni detsember 2007.a ning olemasolevad kostja majandusavansi aruanded perioodi 2006.a algus kuni 2007.a lõpp kohta.
8.9. septembril 2008.a tsiviilasjas tehtud määrusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.
9.septembri 2008.a kohtumäärus on hagejale ja kostjale kätte toimetatud 12. septembril.2008.a. Täiendavaid avaldusi ega dokumente menetlusosalised pärast 9. septembri 2008.a määrust kohtule esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
10.Hageja on palunud hagiavalduses põhinõudena kostjalt välja mõista viimase poolt töölepingu lõpetamisel tagastamata majanduskulude avansi summas 4189,70 krooni. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja töötas hageja juures projektijuhina ning tööleping on käesolevaks hetkeks lõppenud. Pooltel on erimeelsus töölepingu lõppemise aja ja põhjuste suhtes. Olemasolevate tõendite põhjal võib eeldada, et tööleping lõppes 1. augustil 2007.a (vt toimik, lk 58 ja lk 64). Samas ei oma töösuhte lõppemise täpne aeg ja põhjus hageja poolt esitatud nõuete lahendamise seisukohast õiguslikku tähtsust.
11.Olemasolevate tõendite põhjal võib lugeda tõendatuks hageja väidet, et 31. detsembri 2006.a seisuga oli kostjale makstud majandusavansi jääk 11 595,45 krooni. Seda kinnitab väljatrükk hageja elektroonilisest pearaamatust koos kassa väljamineku orderi ning 1. juuni 2006.a maksekorraldusega (vt toimik, lk 32, lk 33 ja lk 34). Sama järelduse võib teha kostja taotlusel hageja poolt esitatud avansiaruannetest (vt toimik, lk 77-82). Nimetatud summast (11 595,45 kr) tagastas kostja hageja arvestuste kohaselt 2007.a jooksul enne töölepingu lõpetamist 7405,75 krooni ning tagastamata jäi seega 4189,70 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud hageja poolt majanduskulude avansina makstud summade puhul tegemist avansiga, vaid preemiaga, s.t kostja palga osaga (palgaseadus (PalS) § 2 lg 1). Asjas olemasolevad tõendid kostja kõnealust seisukohta kohtu hinnangul aga ei toeta. Ka kostja taotlusel kohtu poolt hagejalt välja nõutud J.Lillepuu avansiaruanded (vt toimik, lk 83-93) ei võimalda teha järeldusi vaidlusaluste asjaolude kohta. Kostja ei ole esitanud omalt poolt tõendeid selle kohta, et tagastamata avansi jääk oleks hageja poolt väidetust (4189,70 kr) väiksem. Samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et tagastamata avansi summa oleks hageja poolt kinni peetud kostja palgast või lõpparvest (PalS § 36 lg 2).
Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-le 1 kohaldatakse selle seaduse üldosas sätestatut ka muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Vastavalt VÕS § 195 lg-le 5 peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lähtudes VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatust, võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumisel nõuda võlgnikult alati kohustuse täitmist. Poolte esitatud asjaolude põhjal lõppes nende vahel sõlmitud tööleping mitte hiljem kui 1. augustil 2007.a. Lepingu lõppemisega lõppesid ka poolte vastastikused õigused ja kohustused. Seetõttu langes kostjal ära ka õigus ja vajadus hagejalt majanduskulude avansina saadud summade kasutamiseks ning avansi jääk tulnuks kostjal hagejale töölepingu lõpetamisel tagastada. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja poolt saadetud kostjale ka vastavasisuline nõudekiri (vt toimik, lk 40). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VÕS § 1 lg-s 1, § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 sätestatust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata majanduskulude avansi summas 4189,70 krooni.
12.Kohus leiab, et rahuldamisele kulub ka hageja nõue viivise (viivitusintressi) väljamõistmiseks põhinõude esemeks oleva rahasumma (4189,70 kr) tasumisega viivitamise eest perioodil 06.09.2007-11.09.2007. Ülalkäsitletud asjaolusid arvestades oli hageja põhinõue nimetatud perioodil sissenõutavaks muutunud. VÕS § 101 lg 1 p-s 6 ja § 113 lg-s 1 sätestatu annab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lg 2 kohaselt korraldab sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud intressimäära (referentsimäära) õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lähtudes Eesti Panga poolt 2. juulil 2007.a avaldatud teatest on alates
1.juulist 2007.a selleks intressimääraks 4,0%. Nimetatud intressimäär kehtib Eesti Panga hilisemaid teateid arvestades käesoleva ajani. VÕS § 94 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatut arvestades tuleb seadusjärgseks viivisemääraks alates 1. juulist 2007 lugeda 11,0% aastas. Võttes aluseks viivisemäära 11,0% aastas, tuleks hageja poolt esitatud põhinõudelt kostjal aastas tasuda viivist 460,87 krooni, ühes kalendripäevas seega 1,26 krooni (s.o 460,87 kr : 365 päeva). Viivis kuue kalendripäeva eest moodustaks eeltoodut arvestades 7,56 krooni (s.o 6 x 1,26 kr). Ülalosundatud TsMS § 5 lg 1 kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud hageja nõudega. Seetõttu mõistab kohus vastavalt hageja nõudele kostjalt viivisena välja 6,40 krooni.
13.Samuti rahuldab kohus hageja nõude 23,50 krooni suuruse postikulu väljamõistmiseks kostjalt. Kohtu hinnangul on see nõue vaadeldav hageja kahjuna, mis seondub võla (põhinõude) sissenõudmisega. Töökoodeksi § 125 lg 1 esimese lause järgi kannavad töötajad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, materiaalset vastutust otsese tegeliku kahju olemasolu korral. Tulenevalt sama õigusakti §-st 126 on töötaja vastutus üldjuhul piiratud tema ühe kuu keskmise palga summaga. VÕS § 115 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 järgi võib otsene varaline kahju kohustuse rikkumise korral hõlmata muu hulgas ka võlausaldaja sellega seonduvaid mõistlikke kulusid. Kulu kandmine märgitud suuruses on tõendatud asja materjalide hulgas oleva postikviitungiga (vt toimik, lk 5 ja lk 40).
14.Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5, jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja kassa sissetuleku orderid (vt toimik, lk 35-39), kuna need ei ole käsitletavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 mõttes. Samuti jätab kohus arvestamata kostja poolt esitatud töölepingu koopia xxx OÜ-ga ja koopia inkassonõude alusdokumentide üleandmise aktist (vt toimik, lk 59-63). Kohtu hinnangul ei ole nimetatute puhul tegemist asjakohaste tõenditega.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kohus peab seonduvalt hagis märgituga vajalikuks siinkohal selgitada, et TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vaadeldav menetluskuluna.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.