lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-31912/9

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-31912/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1886
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-31912

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.11.2008, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Tsiviilasi

Faina Lobova hagi Juri Morgeni vastu mittevaralise kahju 53 500 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Morgeni apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Hageja Faina Lobova (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x, xxxxxxx xxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Mati Senkel Kostja Jüri Morgen (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx, xxxxxxx xxxxx).

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta Harju maakohtu 27.06.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.30.08.2007 esitas hageja maakohtusse hagi kostja vastu mittevaralise kahju 53 500 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 12.12.2004 kella 11.08 paiku Tallinnas, Punane 6 maja juures asuval reguleerimata ülekäigurajal liiklusõnnetus, kus kostja juhtis sõiduautot Peugeot 406 ning liikus mööda Punast tänavat Smuuli tee suunas valesti valitud sõidukiirusega ja sõitis otsa ülekäigurajal olnud hagejale. Kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-391 tunnistati kostja süüdi KarS § 423 lg 1 järgi. Kohtuotsuse kohaselt rikkus kostja liikluseeskirja § 44, § 46 ja § 123 ning põhjustas hagejale sellega raske tervisekahjustuse. Autoga kokkupõrke tagajärjel hospitaliseeriti hageja ligi kolmeks nädalaks (12.-30.12.2004) diagnoosiga kodarluu ala-(distaalse) otsa murd ja sääreluu roksimaalse (üla) otsa murd. Hageja mõlemad jalad olid vigastatud, ta ei saanud liikuda ja oli sunnitud veetma kipsi kandmise aja voodis. Kips eemaldati hagejalt aprillis 2005, mis tähendab, et hageja ei saanud liikuda 5 kuud. Pärast liiklusõnnetust on hageja vajanud igapäevast kõrvalabi, mida on osutanud talle perekonnaliikmed. Hageja arvates on kahju hüvitamise üheks võimalikuks aluseks metoodika, mis võtab aluseks keskmise palga 8000 krooni kuus ning täiskohaga põetaja 5 kuu töö pärast avariid, mis kokku moodustab 40 000 krooni. Kui lisada täiendavad kulutused kõrvalabile umbes 500 krooni kuus kuni

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

käesoleva ajani, s.o 27 kuu eest, on kahjusumma kokku 53 500 krooni, mille hageja palub mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista. Mittevaralise kahju hüvitis peab olema mõistlik. Hagejal esineb püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, samuti heaolu langus tingituna püsivast piirangust tema tegevuses, sest tema jalg ei ole paranenud ning liikumisvõime on piiratud. Kostja seisukoht

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kahju on juba aastaid tagasi hüvitatud. 28.01.2005, 22.03.2005 03.06.2005 ja 19.07.2005 kinnitatud otsuste kohaselt hüvitas Inges Kindlustus hagejale tekitatud kahju 18 075 krooni ulatuses, kusjuures valu ja vaeva eest maksti 4000 krooni. Kostja on rahuldanud kindlustuse regressnõude. Hagi ei ole põhjendatud, kuna puudub dokument, mille kohaselt hageja netopalk oli 8000 krooni 2005.a. Kostja ei saa aru, miks kostja peab maksma 500 krooni kuus käesoleva ajani. Hageja ei esitanud oma kahju hüvitamise nõuet kriminaalmenetluse ajal, kuigi selline võimalus oli tal olemas. Hageja ootas kahjusumma kasvamist, mille proovib nüüd välja nõuda. Hagejale tekkinud kahju hüvitas kindlustus. Aastaid hiljem ei saa tekkida samast asjast veel uusi kahjusid. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Maakohtu otsus
3.Kohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 53 500 krooni ja jättis menetluskulud kostja kanda. Vaidlust ei ole selles, et 12.12.2004 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai hageja kannatada ja talle on põhjustati raske terviserike. Kostja on kriminaalkorras karistatud hagejale raske tervisekahju põhjustamise eest. Vaidluses on oluline tuvastada, kas kostjal tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt on vastutus suurema ohu allikaga kahju tekitamisel süüst sõltumatu ja kannatanu peab tõendama üksnes riski realiseerumise (mitte õigusvastase teo). Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Tunnistaja A. I. ütlustega luges kohus tõendatuks, et pool aastat ei saanud hageja iseseisvalt liikuda, vajades pidevalt kõrvalist abi. Hageja perekonnaliikmed käisid tema kodu koristamas, toitu valmistamas, hagejal olid algul mõlemad jalad kipsis, ka käsi murtud, ühel jalal oli kips kas viis või kuus kuud. Kui hageja käis enne õnnetust iseseisvalt turul ja poodides, siis pärast õnnetust ta seda enam teha ei saa ja on suuteline liikuma vaid oma hoovis. Kohus tuvastas, et hagejal tekkis raske tervisekahjustus, mistõttu ta oli piiratud oma elukorralduses: ei saanud liikuda, pidi mitmeid kuid lamama voodis kipsi tõttu, ei saanud teha oma tavapäraseid käike ja oli sõltuv oma perekonnaliikmete abist. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus on seisukohal, et sotsiaalministri poolt 31.05.2004 määrusega nr 69 kinnitatud liikluskindlustuse isikukahjuga seotud valu ja vaeva hindamise kord, mis arvestab kahju hüvitise määramisel abstraktselt töövõimekaotust õnnetusjuhtumite kindlustuses, ei piira kannatanu võimalusi esitada mittevaralise kahju nõue suuremas ulatuses (VÕS § 130 lg 1 ja 2). VÕS § 127 lg 6 alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus lähtus seejuures kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määradest, mille kohaselt raskemate kehavigastuste puhul on kostjalt välja mõistetud hüvitis keskmiselt 100 000 – 300 000 krooni. Kohus võttis mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel arvesse nii tervisekahju raskust ja kestust, nendest tingitud kannatusi kui ka seda, kuivõrd hageja pidi tervisekahju järgselt ületama väliseid mittevaralisi raskusi oma sotsiaalses keskkonnas. Kohus asus seisukohale, et hageja poolt

nõutud kahju hüvitis summas 53 500 krooni ei ole poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja kohtupraktikas kujunenud hüvitise määrasid arvestades ülemäära suur. Kuivõrd hageja on esitanud oma nõude aegumistähtaja jooksul, ei ole asjakohane kostja väide, et hageja ei ole esitanud oma nõuet tähtaegselt. Kõike eeltoodud arvesse võttes pidas mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 53 500 krooni ja nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 130 lg 2 alusel. Apellatsioonkaebuse põhjendused

4.Kostja palub kohtuotsus tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Moraalse kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb sellest, kas ja mis liiki moraalne kahju on tõendatud. Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles kahju seisneb, s.t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. (Riigikohtu 25.05.2005 lahend nr 3-2-1-51-05). Kohtuotsusest ei nähtu, missuguseid hagejale kahjulikke tagajärgi kohus pidas hüvitamist väärivaks moraalseks kahjuks ning missugune tõend ühte või teist kahjulikku tagajärge tõendab. Moraalse kahju suurus ei ole tõendatud hageja poolt. Kohus teeb tunnistaja A. I. ütlustest järelduse, et hageja ei saanud iseseisvalt liikuda pool aastat. See on vastuolus antud tunnistusega, kuna tunnistaja väitis, et hageja liikus oma hoovis, seega oli ta liikumisvõimeline. Kohus ei ole täpsustanud kõiki tagajärgi. Vastavalt 30.12.2004 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla andmetele on hageja lubatud ambulatoorsele ravile rahuldavas üldseisundis ja soovitatud jalalt kips eemaldada 6-8 nädalat ja käe kips 6 nädalat pärast traumat elukohajärgses polikliinikus. Seega pidi kipsi eemaldatama 06.02.2005. Tõendatud pole, miks oli tarvidus kanda kipsi kuni aprillini 2005 ehk kuue nädala asemel kuus kuud. Tunnistaja ütlused on vastuolus arsti nõuannetega ja kohus pole vastuolu kõrvaldanud. Kohus peab lähtuma tervisekahjustuse kestuse küsimuse lahendamisel vaid meditsiiniliste eriteadmiste pinnalt antud kohtuarstliku ekspertiisi arvamusest. Vaja on pidada silmas patsiendi vanust ja varasemat tervislikku seisundit. Kohus on mittevaralise kahju hüvitamise osas lähtunud 2006.a esimese, teise astme kohtupraktikast, kus on välja mõistetud hüvitis keskmiselt 100 000 – 300 000 krooni. Kohtupraktika 2006 ei tähenda, et sama praktika oli ka 2004. Kohus pole arvestatud inflatsiooni ja elukalliduse tõusuga. Analüüsis oli vaadeldud mittevaralise kahju hüvitamise nõuded lepingulistest suhetest. Kohtupraktika osas, mis puudutasid mittevaralise kahju hüvitamist liiklusõnnetusega kehavigastuse tekitamise puhul, olid summad 20 000 krooni piires. Kohus on õigusvastaselt kohaldanud kohtupraktika andmeid, mis toob kaasa ebaõige VÕS § 127 kohaldamise. Kohus ei ole antud hinnangut mittevaralise kahju arvestuse metoodikale. Kasutada ei saa hageja arvestuse aluseks olnud Riigikohtu lahendit. Kohus rikkus TsMS § 232. Riigikohtu lahendites nr 32-1-111-96 ja nr 3-2-1-23-98 on asutud seisukohale, et hageja peab tõendama, et kehavigastuse tagajärjel on talle moraalne kahju tekkinud. Kostja on hagejale moraalse kahju hüvitise juba enne kohtumenetlust täies ulatuses maksnud, mis vastas heale tavale ja praktikale. Hageja arvestas lisakulutusi 13 500 krooni, kuid tõendatud ei ole, sugulaste poolt hageja põetamine 27 kuu jooksul on seotud ainult liiklusõnnetusega. Põetamine pole arvestatav mittevaralise kahjuna. Hageja pole põhjendanud, miks ta ei hakanud rahalist hüvitist nõudma juba 2005.a, vaid ootas üle kahe aasta. Kohus pole seda põhjust välja selgitanud, vaid on automaatselt lisanud ka selle aja eest kahjusumma hagejale väljamaksmiseks. Apellatsioonkaebuse vastus
5.Hageja leiab, et Harju Maakohtu otsus on õige ja seaduslik ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei olnud pooltel selles, et 12.12.2004 toimunud avariiga on hagejale põhjustatud kostja poolt raske terviserike. TsMS § 232 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on oma nõuet põhjendanud ja tõendanud kahju olemasolu, s.o toonud esile, millised negatiivsed mittevaralised tagajärjed põhjustati ja oma väiteid tõendanud. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud kaebuses väidetud menetlusõiguse norme. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega hagejal. Hageja on tõendanud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis tal raske tervisekahjustus, mis tõi kaasa muudatusi elukorralduses ja et ta on käesoleva ajani sõltuvuses kõrvaliste isikute abist. Tunnistaja ütlustel oli hageja pärast avariid pool aastat kipsis ja pidi lamama voodis, sõltudes perekonnaliikmete abist. Tõendatud on, et hageja ei ole käesoleva ajani suuteline iseseisvalt käima poes ja turul, vaid käimine piirdub hoovis liikumisega. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kahjulike tagajärgede ilmnemist. Hageja on esile toonud asjaolud: s.t et tal esineb püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, ta heaolu on langenud tingituna püsivast piirangust tegevuses. Hageja jalg ei ole paranenud ja liikumisvõime on piiratud. Kostja on kaebuses seadnud kahtluse alla hageja tervisekahjustuse seose toimunud avariiga ja üksnes tema poolt põhjustatud avariiga. Kostja kaebuse väited on oletuslikud ja tõendamata ning nendega ringkonnakohus ei arvesta. Apellatsioonkaebuses esitatud uue väite, mille kohaselt on kohus jätnud arvestamata hageja vanuse ja varasema tervisliku seisundi, jätab kolleegium tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas on ringkonnakohus nõus maakohtu põhjendustega. Kohus on õigesti kohaldanud hüvitise suuruse otsustamisel VÕS § 127 lg 6. Hageja poolt nõude põhjenduseks arvestatud keskmise palga suurus ja lisakulutuste suurus ei ole ülemäära suur. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Asjaolu, et kindlustus maksis hagejale isikukahjuna valu ja vaeva eest 4000 krooni, ei piira hageja õigust esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Apellandi vastupidine seisukoht on ekslik. Apellatsioonkaebuses on kostja uuesti tõstatanud hagi esitamise tähtaegsuse küsimuse, kuid sellele väitele on maakohus otsuses vastanud.

U.Loonurm

A.Tänav

I.Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja