Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

murd. Hageja mõlemad jalad olid vigastatud, ta ei saanud liikuda, hageja oli sunnitud veetma kipsi kandmise aja voodis. Kips eemaldati hagejalt aprillis 2005.a, mis tähendab, et hageja ei saanud liikuda 5 kuud. Pärast liiklusõnnetust on hageja vajanud igapäevast kõrvalabi, mida on osutanud talle perekonnaliikmed. Hageja arvates on kahju hüvitamise üheks võimalikuks aluseks metoodika, mis võtab aluseks keskmise palga 8’000.- krooni kuus ning täiskohaga põetaja tööd 5 kuu jooksul pärast avariid, mis kokku moodustab 40’000.- krooni. Kui sellele lisada täiendavad kulutused kõrvalabile ca 500.- krooni kuus kuni käesoleva ajani, so 27 kuu eest, moodustab kahjusumma 53’500.- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 53’500.- krooni mittevaraline kahju. Hageja 18.03.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt peab mittevaralise kahju hüvitis olema mõistlik. Hagejal esineb püsiv kehalise terviklikkus kaotus, samuti heaolu langus tingituna püsivast piirangust tema tegevuses, tema jalg ei ole paranenud ning liikumisvõime on piiratud. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 26.10.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista, leides et kahju on juba aastaid tagasi hüvitatud. 28.01.2005.a, 22.03.2005.a, 03.06.2005.a. 19.07.2005.a kinnitatud otsuste kohaselt hüvitas Inges Kindlustus hagejale tekitatud kahju 18’075.- kr ulatuses. Valu ja vaeva eest maksti 4’000.- krooni. Kostja on rahuldanud Ingese regressnõude. Haginõue ei ole põhjendatud, kuna puudub dokument, mille kohaselt hageja netopalk oli 2005.a 8’000.- krooni. Kostja ei saa aru, miks kostja peab maksma 500.- krooni kuus käesoleva ajani. Kas hageja ei käi tänapäevani õues või on invaliid. Hageja ei esitanud oma kahju hüvitamise nõuet kriminaalmenetluse ajal, kuigi selline võimalus oli tal olemas. Siis temale kahju ei tekitatud. Hageja ootas kahjusumma kasvamist, mille proovib välja nõuda. Hagejale tekkinud kahju hüvitas Inges Kindlustus. Mitu aastat hagejal mingeid pretensioone ei olnud. Aastaid hiljem ei saa tekkida samast asjast veel uusi kahjusid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 12.12.2004.a toimus liiklusõnnetus, milles hageja sai kannatada, mille eest kostja sai kriminaalkorras karistada hagejale raske tervisekahju põhjustamise eest (tl 4). Väljavõttega haigusloost (tl 5) loeb kohus tõendatuks, et hageja hospitaliseeriti 12.12.2004.a erakorralisena kiirabi poolt ja ta viibis autoga kokkupõrkest tingitud vigastuste tõttu ravil SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeedia osakonnas 12.12.2004.a30.12.2004.a, mille järgselt suunati ta edasi ambulatoorsele ravile. Tõendist nähtuvalt diagnoositi hagejal kodarluu ala- (distaalse) otsa murd ja sääreluu proksimaalse (üla) otsa murd. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejale on põhjustatud raske terviserike. Tunnistaja A I ütlustega kohtuistungil loeb kohus tõendatuks, et pool aastat ei saanud hageja iseseisvalt liikuda, vajades pidevalt kõrvalist abi, hageja perekonnaliikmed käisid tema kodu koristamas, toitu valmistamas, hagejal olid algul mõlemad jalad kipsis, ka käsi murtud, ühel jalal oli kips kas viis või kuus kuud. Kui hageja käis enne õnnetust iseseisvalt turul ja poodides, siis päras õnnetust ta seda enam teha ei saa, hageja on suuteline liikuma vaid oma hoovis. Vaidluses on oluline kindlaks teha, kas kostjal tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega ehk oluline on kausaalsuse küsimus. Vastutus suurema ohu allikaga kahju tekitamisel on süüst sõltumatu ja kannatanu peab tõendama üksnes riski realiseerumise (mitte õigusvastase teo) (VÕS § 1056 lg 1). Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus

ülejäänud osas kõne alla. Kohus on tuvastanud, et hagejal tekkis raske tervisekahjustus, mistõttu ta oli piiratud oma elukorralduses: ei saanud liikuda, pidi mitmeid kuid lamama voodis kipsi tõttu, ei saanud teha oma tavapäraseid käike ja oli sõltuv oma perekonnaliikmete abist. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Vaidlust ei ole selles, et kindlustuse poolt on hagejale varalise ja mittevaralise kahju (valu ja vaeva) eest tasutud, seejuures mittevaralise kahju eest 4’000.- krooni ning kostja on tasunud Inges Kindlustusele need kulutused regressi korras (tl 11-20). Kohus on seisukohal, et sotsiaalministri poolt 31.05.2004.a määrusega nr 69 kinnitatud liikluskindlustuse isikukahjuga seotud valu ja vaeva hindamise kord, mis arvestab kahju hüvitise määramisel abstraktselt töövõimekaotust õnnetusjuhtumite kindlustuses, ei piira kannatanu võimalusi esitada mittevaralise kahju nõue suuremas ulatuses (VÕS § 130 lg 1 ja 2). VÕS § 127 lg 6 alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus lähtub seejuures kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määradest, mille kohaselt raskemate kehavigastuste puhul on kostjalt välja mõistetud hüvitis keskmiselt 100’000-300’000 krooni. Kohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse hindamisel arvesse nii tervisekahju raskust ja kestust, nendest tingitud kannatusi kui ka seda, kuivõrd hageja pidi tervisekahju järgselt ületama väliseid mittevaralisi raskusi oma sotsiaalses keskkonnas. Hageja ei väidagi, et tema keskmine palk oli õnnetuse eelselt 8’000.- krooni, vaid ta on võtnud selle aluseks koos lisakulutustega 500.- krooni kui ühe võimaliku metoodika hüvitise suuruse määramisel. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutud kahju hüvitis summas 53’500.- krooni ei ole poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja kohtupraktikas kujunenud hüvitise määrasid arvestades ülemäära suur. Kuivõrd hageja on esitanud oma nõude aegumistähtaja jooksul, ei ole asjakohane kostja väide, et hageja ei ole esitanud oma nõuet tähtaegselt. Kõike eeltoodud arvesse võttes peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 53’500.krooni ja nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 130 lg 2 alusel. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.