Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Menetluse käik 28.11.2007.a. esitas A OÜ kohtule hagi IB vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid F Ž ja IB 10.11.2006.a. laenulepingu, mille alusel andis kostja välja võlakirja. Nimetatud võlakirja kohaselt kinnitas kostja, et võttis F Ž isiklikeks vajadusteks võlgu 42 000 krooni, kohustudes nimetatud summa tagasi maksma 01.05.2007.a. Lisaks võttis kostja endale kohustuse, et kui ta laenusummat võlausaldajale tähtajaks ei tagasta, siis ta kohustub maksma laenuandjale viivist 0,2% võla kogusummast päevas kuni võla täieliku maksmiseni. Kokkulepitud kuupäevaks kostja oma kohustust laenuandja ees ei täitnud, paludes uue võlakirja alusel pikendada laenu tagastamise tähtaega kuni 01.06.2007.a. ning märkides viivise protsendiks 0,5% päevas kuni kogu võlgnevuse täieliku kustutamiseni, kuid ka märgitud kuupäevaks kostja oma kohustust ei täitnud. 26.09.2007.a. laenuandja F Ž loovutas oma nõude A OÜ täies ulatuse, sh õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Hagiavalduse esitamise seisuga on moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees 42 000 krooni ja viivised 40 404 krooni. Lisaks märgitud summadele palub hageja kostjalt välja mõista kõik hageja poolt kantud kohtukulud, sh riigilõiv summas 2500 krooni. Kohus avaldas 15.09.2008.a. Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 60 päeva jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus TsMS § 317 lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-ga 6, § 113 lg-ga 1 ning § 396 lg-ga 1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 42 000.00 krooni ning viivis 40 404.00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt 2(3)

kantud menetluskulud kogusummas 2700.00 krooni, so riigilõiv summas 2500.00 krooni ning Ametlike Teadaannete tasu summas 200.00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.