lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-7116/5

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 10.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-7116/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1237
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-7116

KOHTUMÄÄRUS

ÄRAKIRI

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2008.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-08-7116

Tsiviilasi

GB hagi ASE vastu pettuse tuvastamiseks töölepingu lõpetamisel ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamise taotluse lahendamine ja hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

-

hageja: GB (isikukood XXX; elukoht XXX)

esindajad

-

kostja: ASE(registrikood XXX; asukoht XXX)

-

kostja lepinguline esindaja: V Kurik (OÜ Kurik & Partnerid; asukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata kostja ASE taotlus tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks.
2.Jätta GB hagi läbi vaatamata.
3.Teha käesolev kohtumäärus teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 10. novembril 2008.a ning toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja GB kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib hagi läbivaatamata jätmist puudutavas osas (määruse resolutsiooni 2. punkt) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1.26.02.2008.a esitas GB Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab töölepingu pettuse mõjul lõppenuks tunnistamist ja keskmise palga väljamõistmist töölt sunnitud puudumise aja eest.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt töötas hageja kuni 12.04.2006.a kostja ASE juures vanem-merelootsina. 14.03.2006.a leppis hageja kostja seaduslike esindajatega kokku selles, et seoses tema pensionile siirdumisega tööleping lõpetatakse ning hagejale makstakse hüvitus nelja kuu keskmise palga ulatuses. Vastav kokkulepe oli sõlmitud suulises vormis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg-le 1. Sellest kokkuleppest lähtudes esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 12.04.2006.a ning kostja poolt oli vormistatud vastav töölepingu lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 79 lg 1 alusel. Viimasel tööpäeval (s.o 11.04.2006.a) helistas hagejale kostja juhatuse esimees ning teatas, et hüvitust ei maksta. Seetõttu leiab hageja, et tööleping oli temaga lõpetatud pettuse mõjul, kuna kostja ei kavatsenudki maksta hagejale lubatud hüvitust. Kokkuleppe puudumisel ei oleks hageja avaldust töölepingu lõpetamiseks esitanud. Hageja pöördus enda õiguste kaitseks Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole, paludes tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ning mõista tööandjalt välja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmine palk. Töövaidluskomisjon jättis 24.05.2006.a otsusega töövaidlusajas nr 9.0302/943-06 hageja avalduse rahuldamata, leides, et töölepingu lõpetamine TLS § 79 lg 1 alusel oli seaduslik. Käesolevas tsiviilasjas väidab hageja, et töölepingu lõpetamine toimus pettuse mõjul ning hageja puudus töölt sunnitult alates 13.04.2006.a kuni 08.01.2008.a, s.t kuni hageja 68-aastaseks saamiseni. Kostjalt tuleb seetõttu välja mõista hageja kasuks töölt puudumise aja eest keskmine palk kokku summas 841 438,62 krooni.
3.25.06.2008.a kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagiavaldusele palub kostja tsiviilasjas menetluse lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade poolte vahel hagimenetluses sama eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud kohtuotsus. Kostja väidab, et Harju Maakohtu 30.04.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-33821 jõustus TVK 24.05.2006.a otsus töövaidlusasjas nr 9.03-02/943-06, mis välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Hageja poolt esitatud väidet uute asjaolude esinemise kohta (võrreldes eelnevalt menetletud kohtuasjaga) peab kostja ekslikuks, kuna TVK 24.05.2006.a otsuses on käsitletud poolte väidetava suulise kokkuleppega seonduvat. Seega ei ole tegemist uue asjaoluga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

4.Kohus leiab, et kostja taotlus tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samas esinevad kohtu hinnangul alused hagi läbivaatamata jätmiseks. -2-
5.Kohtu arvates puuduvad alused tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. TsMS § 428 lg 1 p 2 ei kuulu kohaldamisele, kuna käesolevas tsiviilasjas menetletava hagi nõue on erinev nõuetest, mida on menetlenud TVK töövaidlusasjas nr 9.03-02/943-06 ning Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-06-33821. Nõustuda tuleb kostjaga küll selles, et hageja poolt väidetud uusi asjaolusid käesolevas tsiviilasjas menetletava hagi puhul ei esine. Tehingu tegemine pettuse mõjul ei ole vaadeldav uue asjaoluna. Tegemist on asjaoludele antava õigusliku hinnanguga. Pooltevahelisi väidetavaid suulisi kokkulepeteid on TVK 24.05.2006.a otsuses käsitletud ning töövaidlusorgan on nendele ka hinnangu andnud.
6.Samas peab kohus eeltoodut arvestades põhjendatuks jätta GB’i hagi läbi vaatamata vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole võimalik seda eesmärki ka saavutada. Käesoleva asja menetlemisel on oluline silmas pidada, et TVK poolt ülalviidatud töövaidlusasjas (nr 9.03-02/943-06) 24.05.2006.a tehtud otsus jõustunud. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-le 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui kumbki töövaidluse pool nimetatud tähtaja jooksul avaldust maakohtule ei esita (s.t sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtu poole ei pöördu), siis töövaidluskomisjoni otsus jõustub (ITLS § 25 lg 1). Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik (ITLS § 25 lg 2). Käesoleval juhul hageja ITLS § 24 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul maakohtule sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagiavaldust ei esitanud. Hageja pöördus Harju Maakohtu poole hiljem (13.11.2006.a) hagivaldusega, milles esitas samad nõuded, mida oli menetlenud TVK töövaidlusasjas nr 9.03-02/943-06. Harju Maakohus lõpetas GB’i hagi alusel alustatud tsiviilasja (tsiviilasi nr 2-06-33821) menetluse 30.04.2007.a määrusega TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kohus leidis, et kuna TVK kui kohtueelse menetleja 24.05.2006.a otsus oli jõustunud, puudus hagejal õigus samal alusel samade nõuete esitamiseks hagiavalduses sama kostja vastu. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis 07.06.2007.a määrusega Harju Maakohtu 30.04.2007.a määruse muutmata ja GB’i määruskaebuse rahuldamata. Nii maakui ringkonnakohtu nimetatud kohtumäärused on jõustunud.
7.Kohtu hinnangul soovib hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga sisuliselt ikkagi TVK poolt töövaidlusasjas nr 9.03-02/943-06 lahendatud töövaidlusasja uut läbivaatamist kohtumenetluses. TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 kohaldumise vältimiseks on hageja formuleerinud oma nõuded teisiti. Samas on TLS § 117 lg-st 1 lähtuvalt hagis esitatud rahalise nõude (sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmine) rahuldamise materiaalseks eelduseks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tuvastamine. Nimetatud asjaolu tuvastamiseks puudub aga kohtul võimalus, kuna TVK 24.05.2006.a jõustunud otsusega on hageja samasisuline nõue samadel alustel jäetud rahuldamata. Samuti ei ole tehingu vaidlustamiseks (pettuse tõttu) hagejal iseenesest vajalik kohtu poolset õiguskaitset. Alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 98 lg-st 1 tulenevalt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega tehingu teisele poolele. Seega saaks hageja põhimõtteliselt tühistada oma tahteavalduse (töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel) vastavasisulise

-3-

avalduse tegemisega kostjale. Samas on taolise tühistamisavalduse tegemise õiguslik võimalikkus TLS § 72 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades kohtu hinnangul kaheldav. Samuti tulenevad TsÜS §-st 99 tehingu tühistamise tähtajad, mille lõppemisel tehingu tühistamise õigus lõppeb.

8.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2, jätab kohus GB’i poolt 26.02.2008.a esitatud hagi läbi vaatamata. Kohtu hinnangul teenib hagi läbivaatamata jätmine nimetatud alusel käesoleval juhul TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega.
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu rakendamiseks. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja