Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Randmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.novembril 2008, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-28503
Tsiviilasi
OÜS hagi E N vastu tuvastamaks, et töölepingu lõpetamiseks poolte vahel TLS § 82 lg 1 alusel puudus õiguslik alus.
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜS(registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja Advokaat A Nurmi (Advokaadibüroo Rein Napa, xxx) Kostja E N (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Kohus võttis 25.09.2008.a. määrusega menetlusse OÜS hagi E N vastu töölepingu lõpetamise õiguse vaidlustamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kohus väljastas kostjale määruse hagi menetlusse võtmisest, hagiavalduse ärakirja, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse hagile. Kostja on talle saadetu isiklikult kätte saanud 01.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kirjalikku vastust hagile kostja talle antud tähtajaks ei esitanud. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel kostja vastu on TLS § 82 lg 1, mille kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. ITLS § 24 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITLS § 24 lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb lugeda õiguslikult põhjendatuks asjaoludega millistele hageja tugineb kui väidab, et kostjal puudus õigus nõuda temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel. Kuna kostja nendele väidetele vastuväiteid esitanud ei ole, loetakse need kostja poolt omaksvõetuks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu – hageja esindaja kulu jätta kostja kanda. Muud menetluskulud käesolevas asjas puuduvad, sest juhindudes RLS § 22 lg 1 p 1 sätestatust ei võeta riigilõivu töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise või kaebuse läbivaatamisel. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja õigusabikulude suuruseks on vastavalt kohtukulude aruandele ja esitatud arvele 3540 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.