Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr.2-08-58425/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

TAGASELJAOTSUS

kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 10.november 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi ASS hagi P L ’i vastu 2 934.68 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises kohtuistungi aeg 10.november 2008 hageja ASS, reg. xxx, asub xxx, menetluses osales volitatud esindaja, Kristin Nestor-Alviste kostja P L , i.k. xxx, elab xxx, menetluses ei osalenud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5.märtsil 2003 lepingu, millega kostja omandas õiguse kasutada tasu eest hageja osutatud telekommunikatsiooni teenuseid. Samal ajal sõlmisid pooled ka modemi rendilepingu. Hageja väidab, et kostja on jätnud lepingutest tulenevad maksed maksmata. Hageja on hagi esitamisel arvestanud kostjale võlgnevuse summas 2 934.68 krooni. Tasu on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 2 929.68 krooni. Kostja on kohtukutse pereliikme kaudu kätte saanud 1.oktoobril 2008; kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid ei ole esitanud. kohtu seisukoht Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi lepingus ettenähtud suuruses. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel lepingutel põhinev võlasuhe. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, jättes selle eest osaliselt tasumata. Hageja on arvestanud kostjale võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivitusintressi alusele ega arvestusele. Seega on hageja nõue hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. menetluskulud Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg. 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse tegemisel kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on 9.septembri 2008 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 250 krooni. Hageja palub kostjal välja mõista tasutud riigilõivu ulatuses ja õigusabi kulu hüvitamiseks 2 500 krooni. TsMS § 175 järgi mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende hüvitamise kohustuse korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab esindaja kulu hüvitise määramisel hageja menetlusest osavõtu määra, samuti asjaolu, et esitatud hagi on blanketne ning õiguslike keerukusteta. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada püüdlusi lahendada vaidlus kohtuväliselt. Eelneva alusel määrab kohus hüvitamisele kuuluvaks põhjendatud õigusabi kuluks 1 500 krooni. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 1741 lg. 3 ja 175; 413 lg. 1; 415; 420 ja VÕS §-st 3 p. 1; 76 lg. 1; 101 lg. 1 p. 1 ja 6 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja P L ’ilt ASS kasuks 7 614.36 (seitse tuhat kuussada neliteist) krooni, s.h. 2 934.68 krooni kohustise täitmiseks, 2 929.68 krooni viivitusintressidena ja 1 750.00 krooni kohtukulude katteks. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Kostjal on õigus esitada 14 päeva jooksul, arvates otsuse tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus.