J.L. (isikukood :XXXXXX; elukoht: XXXXXXXX) hagi OÜ Tartu Betoonelement (registrikood: 11337955; asukoht: Tartu Jalaka 62) vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27.05.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tartu Betoonelement apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant OÜ Tartu Betoonelement, esindaja Siim Raid Vastustaja J.L. , esindaja Maia Ploom
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 27.05.2008 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluses kantud menetluskulud jätta OÜ Tartu Betoonelement (registrikood: 11337955; asukoht: Tartu Jalaka 62) kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja J.L. väitel töötas ta OÜ-s Tartu Betoonelement 30.10.-23.11.2007 suulise töölepingu alusel. Tööandja seaduslik esindaja Endel Mesipuu võttis hageja esitatud avalduse vastu ning käskis järgmisel päeval, s.o 30.10.2007 tööle tulla OÜ Tartu Betoonelement territooriumile. Kirjalikku töölepingut hagejaga ei sõlmitud. Kokkulepitud töötasu oli tunnipalk 83 krooni kätte. Hageja käis tööl igal tööpäeval. Siis kuulis hageja teistelt töölistelt, et tööandjal on raskusi palga väljamaksmisega, mistõttu hageja teatas suuliselt töölepingu lõpetamisest ja lahkus töölt 23.11.2007. Hagejal jäi saamata palk 8495 krooni netosummana. Tartumaa töövaidluskomisjon luges 08.01.2008 otsusega J.L. töötamise 30.10.-23.11.2007 OÜ-s Tartu Betoonelement töötamiseks töölepingu alusel ning mõistis välja töötasu 8945 krooni.
2.Tööandja esitas avalduse kohtusse, vaidlustades hageja töötamise OÜ-s Tartu Betoonelement suulise töölepingu alusel ning sellest tulenevalt ka palga maksmise kohustuse. Kostja oli seisukohal, et hageja väited on tõendamata. Kostja ei tegele ehitustöödega. Palka makstakse ainult tükitöö hindade alusel. Töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistajate ütlused on segased ja vastukäivad ning nende alusel ei saa tuvastada hageja töötamist suulise töölepingu alusel ning tunnipalgamäära. Kostja lepinguline esindaja võttis kohtuistungil õigeks, et hageja kirjutas avalduse tööle asumiseks ja kostja esindaja võttis selle vastu ning hageja tööraamat oli kostja esindaja töölaual. Samas olevat kostja esindaja teatanud hagejale, et kostjal tööd anda ei ole.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus luges 27.05.2008 otsusega J.L. töötamise OÜ-s Tartu Betoonelement ajavahemikus 30.10.2007 kuni 23.11.2007 töötamiseks töölepingu alusel ning mõistis välja OÜ-lt Tartu Betoonelement J.L. kasuks töötasu summas 6447.65 krooni, millisele summale lisandub tulumaks. J.L. menetluskulud jättis kohus OÜ Tartu Betoonelement kanda ja OÜ Tartu Betoonelement menetluskulud tema enda kanda. Otsuse kohaselt on hageja ja tunnistaja Timo Luht (kes asus koos isaga tööle samal ajal) mõlemad öelnud, et neile anti paberilehed avalduse kirjutamiseks. Avaldused võttis vastu E. Mesipuu, kes käskis järgmisel hommikult tööle tulla. Näidati töö- ja puhkeruume. Järgmisel hommikul läksid hageja ja tunnistaja OÜ Tartu Betoonelement territooriumile ja neile anti kätte töö. Nad puhastasid vorme, lõikasid armatuuri ja sidusid seda kokku, tegid mitmesuguseid abitöid. Hageja saadeti vahepeal Raadile betooni lihvima. Mõni päev hiljem öeldi, et soovi korral saab minna kobarkino ehitusele kipsplaate paigaldama. Tööriistad saadi selleks kostja juurest, need väljastas spetsiaalsest hoiuruumist kostja töötaja Jüri Rätsep, kes oli hagejale ja tunnistajatele teadaolevalt brigadir.
Kohus leidis, viidates VÕS §-de 1 lg 1; 9 lg 1 ja TLS §-de 1; 28 lg 2 sätetele, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping tööle asumise päevaga 30.10.2007. Hageja esitas kostja esindajale eelmisel päeval avalduse tööle asumise kohta, see võeti vastu ning näidati kätte tööruumid ja töö. 30.10.2007 ja järgmistel päevadel anti hagejale kostja esindaja poolt tööülesandeid. Hageja tööle lubamisega tekkis poolte vahel töösuhe. Asjaolu, et hageja viidi kobarkino ehitusele kipsplaadi paigaldamise töid tegema, mis ei ole väidetavalt kostja põhitegevusala, et tähenda, et kostja vabaneks hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevatest kohustustest. See on võimalik ainult siis, kui töötaja läheb tööle teise äriühingusse. Töötaja ülesanne ei ole tuvastada, millise kokkuleppe alusel tema tööandja teda kuhugi objektile suunab või kas sellist lepingut üldse eksisteerib. Kui kostja hageja tööjõudu enam ei vajanud, oleks kostja pidanud selle hagejale ka selgeks tegema, lõpetades sõlmitud töölepingu, saates ta n.ö sundpuhkusele vms. Töölepinguseadus annab tööandjale võimalused töötajaga sõlmitud tööleping lõpetada või seda muuta, kui töötajale tööd anda ei ole. Kostja seda teinud ei ole. Palgaseaduse § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Kuna usaldusväärseid kirjalikke tõendeid kokkulepitud töötasu suuruse kohta ei ole, tuleb kasutada n.ö töötasu analoogiat, st samas äriühingus samalaadset tööd tegeva töötaja palgamäära. Sellisel viisil palgakokkuleppe tuvastamine on mõistlik asjaoludest, lepingupoolte tahtest ja lepingu olemusest tulenevalt ning ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Tunnistaja Igor J. , kes töötas koos hagejaga samal ajal kostja juures, palk septembrikuu eest oli 8667 krooni, mida tõendab I. J. konto väljavõte. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud I. J. töötasule tuginedes oma palgakokkulepet kostjaga, sest arvestades normaalset töötundide arvu, ei saanud I. J. palgana septembrikuus 83 krooni töötunni eest kätte. Lisaks tuleb arvesse võtta, et hageja alles õppis tööd, tegi abitöid ja koristas, samas oli I. J. osas katseaeg lõpetatud 18.09.2007. Kohus leidis, et mõistlikuks palgakokkuleppeks tuleb lugeda 7500 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Hagejal on õigus saada oktoobrikuu kahe tööpäeva eest (7500:23x2) 652.20 krooni ja novembrikuu 17 tööpäeva eest (7500:22x17) 5795.45 krooni, kokku 6447.65 krooni, millele lisandub tulumaks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Tartu Betoonelement taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleb TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja ja T. Luht kirjutasid avalduse tööle asumiseks ja andsid selle kostja esindajale E. Mesipuule, kuid kostja esindaja ütles neile, et hetkel kostjal neile tööd pakkuda ei ole ja tööle võidakse nad võtta üksnes majandusliku olukorra paranedes. Kostja esindaja soovitas pöörduda töö saamiseks OÜ Telrek Ehitus juhatuse liikme Indrek Reemetsa poole. Hageja nõustus ettepanekuga ning asuski OÜ Telrek Ehitus alluvuses tööle. Kostja jättis, järgides VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtet, õigeaegselt tegemata järelepärimise OÜ-le Telrek Ehitus, kuid palub, et ringkonnakohus, juhindudes VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ning TsMS § 652 lg 1 p 2, võtaks asja lahendamisel
tõenditena arvesse kostja 10.06.2008 kirja OÜ-le Telrek Ehitus ja viimase vastuse. Lisaks on kostjal olemas ka tunnistajad, kes võivad tõestada, et hageja ei ole kostja alluvuses töötanud. Kohtus vastas hageja kostja esindaja küsimusele, kas temaga oli sõlmitud tööleping, eitavalt. Hageja väitis ka, et ei tea, millise töölepingu (kas määratud või määramata ajaks sõlmitud) alusel ta töötas. Katseajast ei olevat juttu olnud, samas kui tunnistaja I. J. ja kostja vaheline tööleping oli sõlmitud katseajaga. Kohtus rääkisid hageja ja tunnistaja (ühtlasi teine hageja) T. Luht, et nad läksid OÜ Tartu Betoonelement territooriumile. Samas ei osanud nad selgitada, kus see territoorium asub; rääkisid Ringteest, kuid OÜ Tartu Betoonelement asub Jalaka 62. Samas teadsid hageja ja tunnistajad, et töötasid Raadil ja kesklinnas bussijaama juures. Kohtu väide, et tööriistad väljastas kostja hoiuruumist kostja töötaja J. Rätsep, ei ole tõene. J. Rätsep töötas küll kostja juures tsehhis brigadirina, kuid tööriistu ei Raadile ega ka kobarkino ehitamiseks ta hagejale ega tunnistajatele ei väljastanud. Nii hageja kui ka mõlemad tunnistajad väitsid kohtus, et tööriistad väljastas Juri. Juba töövaidluskomisjoni istungil väitis T. Luht, et eestööline oli Jura. Tunnistaja I. J. rääkis kohtus, et neid saatis objektile Juri. Kostja esindaja küsimusele, mitu Jurit seal töötas, andis I. J. vastuseks kolm. See, milline Juri tegi üht ja milline Juri teist või kolmandat, istungil ei selgunud. Küsimusele, kas ta tegi valamistöid, vastas hageja, et ei teinud. Küsimusele, kas töösisekorraeeskirju ja töökorraldust tutvustati, vastas hageja, et ei mäleta, vahest Juri. Valmistöid ei teinud. Ülesanded armatuuri lõikamiseks andis Juri. Küsimusele, kes jagas objektil töökorraldusi ja –ülesandeid, vastas hageja, et Indrek andis ja et tellingud tõi Indrek. Kohus ei pidanud vajalikuks tugineda ei töövaidluskomisjoni toimikus leiduvatele vastuolulistele ütlustele ega ka I. J. kohtus antud ütlustele, näiteks kas või sellistele, et Endlit ei olnud, Endlit pole näinud, Juri saatis, Indrek saatis ja Indrek ütles, J.L. helistas Indrekule, Igor Nikiforovile (OÜ Telrek Ehitus brigadir) alluvad ehitajad jne.
5.J.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt sätestab TsMS § 229, millised on asjas esitatavad tõendid. Pooli ei ole vande all üle kuulatud. Järelikult saavad antud asjas tõenditeks olla ainult tunnistajate ütlused. Tunnistajad kirjeldasid, mis tööd hageja tegi ja kelle korraldusel, kus tööriistad jms firmas asus, st kirjeldasid täpselt firma töökorraldust. Kostja asukoht on Ringtee ja Jalaka tänava ristil. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et I. J. töötas vaidlusalusel perioodil kostja juures. Seega on tõendatud, et hageja asus kostja juurde tööle, kostja andis talle töökorraldusi ja tööriistad, korraldas hageja tööprotsessi, määras kindlaks hageja töötingimused, töötamise aja ja viisi. Seda, et hageja töötas mingis teises firmas, ei ole kostja tõendanud. Juhul kui kostja töötajaid kasutati mingi teise firma töö tegemiseks, on see firmadevaheline probleem, mille nad ise oma kokkulepetega lahendavad. Kostja väited petturlusest ei ole asjakohased, kuna need ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Kostja esitatud OÜ Telrek Ehitus kiri ei kuulu vastuvõtmisele, kuna kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud tõendit esimese astme kohtule. Kostjal oli piisavalt aega tõendeid esitada ning esindajaks jurist. Tõenäoliselt on tegemist mingi maksejõuetu firmaga, kel pole kokkuleppel kostjaga midagi uute kohustuste võtmise vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamise osas ja kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
7.Apellant on koos apellatsioonkaebusega esitanud I. J. töölepingu koopia. Nimetatud töölepingu koopia on varem menetlusosaliste poolt kohtule esitatud (tl 18). Apellandi esitatud koopia erineb juurdekirjutuste ja allkirjade osas kohtutoimikus olevast dokumendist, kuid kuna apellant ei ole esitanud põhjendusi, miks tuleks uus variant töölepingust asja juurde võtta, siis TsMS § 652 lg 5 alusel ringkonnakohus taotlust ei rahulda. Apellatsioonkaebusele on lisatud uute tõenditena kuupäevata ja nimeta akt ning Endel Mesipuu järelepärimine Telrek Ehitus OÜ-le ning Telrek Ehitus OÜ vastus. Apellant ei ole esile toonud põhjendusi, miks ta nimetatud tõendeid varem esitada ei saanud. Apellandi väide, et põhjuseks oli menetlusosalise heas usus käitumine, ei ole õige. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Asja materjalidest nähtub, et kostja tugines juba töövaidluskomisjonis vastuväitele, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. Hageja esitas omapoolsed tõendid tunnistajate ütlustena, mis kinnitasid, et hageja asus tööle kostja seadusliku esindaja E. Mesipuu korralduste kohaselt kostja juures. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras oli kostjal õigus ja kohustus oma menetlusosalise õigusi kasutada ja esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid. Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole esile toonud menetlusnormide rikkumisi, mis takistasid maakohtus tõendite esitamisel, mistõttu puudub seadusest tulenev alus lugeda uute tõendite esitamine ringkonnakohtus lubatavaks ja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub TsMS § 652 lg 3 toodud alus.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole viidanud menetlusnormide rikkumisele maakohtu poolt ega esile toonud, millist materiaalõigusnormi maakohus on asja lahendamisel rikkunud. Apellant on leidnud, et maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud, kuid ei ole esile toonud, millistele asjas esitatud tõenditele tuginedes oleks maakohus pidanud jõudma teistele järeldustele. Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, et ta asus tööle kostja juures, on kinnitamist leidnud tunnistajate ütlustega. Kostja esitas maakohtus vastuväite, et hagejal oli töösuhe kolmanda äriühinguga mitte kostjaga, kuid kostja seda asjaolu tõendanud ei ole. Asja materjalidest tuleneb, et kostja aadressil viibisid erinevate äriühingute liikmed ning hageja oli õigustatud arvama, et töökorraldusi andnud Endel Mesipuu oli tööandja esindaja. 13. mai 2008 kohtuistungi protokolli kohaselt väitis kostja esindaja, et „Indrek Reemets oli OÜ Telrek ehituse juhatuse liige. Tema istus aegajalt Betoonelemendi kontori ruumides“ (tl 31). Ringkonnakohtu arvates lasus kostjal oma vastuväidete tõendamise kohustus, kostja ei ole ümber lükanud hageja tõendatud väidet, et tööülesandeid jagas Endel Mesipuu ega ka seda, et E. Mesipuu andis tööülesandeid kostja nimel.
9.Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.