Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tõendeid, millest nähtuks, et 2006.a aprillis hageja ja põhivõlgniku vahel toimunud tehingu aluseks oleks olnud 2001.a sõlmitud leping. Kostja oli hagiavalduses märkinud, et hageja ja põhivõlgniku vahel oli sõlmitud suuline müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõistes. Hageja on seisukohal, et ostu-müügi aastaleping ja käendusleping olid jõus ka 2006.a aprillis. Kostja kinnitas hagejale, et ta on need lepingud hagejalt saanud, teisi dokumente mitte. Kuigi kostja viitas eelnimetatud tsiviilasja menetluse käigus pikaajalisele majandustegevusele lepingu raamides, ei esitanud ta selle kohta kohtule dokumentaalseid tõendeid. Mingeid juhiseid hageja kostjale ei andnud, sest ülesande täitmine oli kostja eriteadmistega kindlustatud. Kostja ei teatanud hagejale ülesande täitmisega seotud olulistest asjaoludest. Ringkonnakohtu otsuse tegemisega on kaotatud tõendite esitamise õigus. Hageja küsimusele Riigikohtus otsuse vaidlustamise otstarbekuse kohta kostja ei vastanud. Kuna kostja ei täitnud käsundit üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, on sellega tekitanud hagejale järgmine kahju: tasumata võlgnevus 24 142,80 krooni, riigilõiv 3000 krooni ja esindustasu 4720 krooni. Kostja vastuväited

põhivõlgniku vahel oli sõlmitud suuline müügileping (t lk 11-13). Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.06.2007 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja nõustus maakohtu põhjendustega (t lk 14-17). Seetõttu on ebaõige kostja väide, et hagis märgitud viide suulisele müügilepingule on kontekstiväline – ringkonnakohus on ka selle maakohtu otsuse põhjendusega nõustunud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele täielikult ei vasta. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja esitatud konto väljavõttele OÜ-ga Karrimor tehtud tehingute kohta ajavahemikul jaanuar 2005 – detsember 2006 (t lk 18,19). Põhjendust, miks kohus nimetatud tõendit otsuse tegemisel ei arvestanud, kohtuotsus ei sisalda. Kuna maakohus tugines otsuse tegemisel nimelt tõendite puudumisele hageja ja OÜ Karrimor vaheliste tehingute kohta aastatel 2005 ja 2006, võis selle tõendi tähelepanuta jätmine viia ebaõige järelduse tegemiseni. Hinnangut hagi alusena toodud asjaolule, et kostja ei vastanud hageja küsimusele kohtuotsuse edasikaebamise otstarbekuse kohta, ei ole maakohus üldse andnud. Kohtuotsuse vastuolulisus (vt käesoleva otsuse p 13) ja puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, kuna selleks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.