Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

krooni. Võlgniku võlg võlausaldaja ees on 564 874,15 krooni. Võlgnik ei ole oma võlgnevust võlausaldaja ees likvideerinud. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldust ei tunnista. OÜ J poolt avalduses toodud asjaolud ei vasta tõele. 03.04.2007. a sõlmisid OÜ D töövõtulepingu nr 4, mille p 2.1. on märgitud objekti aadress XXX Sama lepingu p 2 sätestab võlausaldaja kohustused objekti ehitamise ajaks. 07.05.2007. a sõlmiti töövõtulepingu nr 4 lisa, millega pooled täiendasid lepingu p 7.5. 11.04.2007. a võlausaldaja esitas arve nr 3 (lepingu nr 4 03.04.2007. a 1. osamakse) kokku summas 922 446.10 krooni. Panga väljavõtetelt nähtub, et võlgnik on võlausaldajale tasunud 16.04.2007. a 120 000 krooni, 23.04.2007. a 250 000 krooni ja 24.04.2007. a 180 000 krooni. Võlausaldaja poolt esitatud 18.03.2007. a ja 08.04.2007 a akte ei ole allkirjastanud võlgniku esindaja. Samuti ei ole 03.04.2007. a töövõtulepingu nr 4 töövõtja esitanud tellijale akti antud objekti katuse valmistamise kohta. Antud objekti katus ei ole käesoleva ajani tellijale üle antud põhjusel, et see ei ole valmis. Eelistung Eelistungil 22.10.2008. a võlausaldaja jääb esitatud avalduse juurde. Võlgnik ise teatas võlausaldajale, et ei suuda kogu võlgnevust likvideerida ning tasub osade kaupa, s.o. 10 000 krooni korraga. Võlgniku juhatuse liige on lepingu allkirjastanud ja nõustunud töö eest tasuma 570 000 krooni. Tegelikkuses on võlausaldaja saanud kevadel 10 000 krooni. Võlgniku vastuväite kohaselt ei ole akte allkirjastanud võlgniku esindaja. Töö ei ole üle antud. Omanikujärelevalve teostajal Vello Ahel ei olnud volitust, tema vastutas üksnes tehnilise poole pealt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et OÜ D pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – nõue ei ole selge ja võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku poolt 05.11.2008. a esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal puudub pankrotiavalduses märgitud nõue võlgniku vastu. Võlgnik on võlausaldajale tasunud 550 000 krooni, seega oma lepingulised kohustused osaliselt täitnud. Samuti on võlausaldaja poolt objekt lõpetamata ning objekti katus on tellijale üle andmata, kuna see ei ole valmis. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega

nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole selge, kas võlausaldajal on pankrotiavalduses märgitud nõue võlgniku vastu või mitte. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 03.04.2007. a töövõtulepingu nr 4 ja 14.02.2008. töövõtulepingu nr 1. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas tõlgendada töövõtulepingu nr 1 punkti 7.2. Võlausaldaja väitel on võlgnik tasunud 10 000 krooni ja tasumata on veel 564 874.15 krooni. Võlgniku vastuväite kohaselt on ettemaks summas 550 000 krooni tehtud 2007. a, mida kinnitavad ka panga väljavõtted. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et võlausaldaja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et võlausaldajal oleks pankrotiavalduses märgitud ulatuses sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt pooltevahelise lepingu nr 1 p-le 11.2 tööd loetakse vastuvõetuks mõlemapoolselt allkirjastatud aktiga. Võlgniku vastuväite kohaselt on 18.03.2007. a ja 08.04.2007. a aktid allkirjastanud võlgniku poolt esindusõiguseta isik. Kohus peaks andma hinnangu seega ka V A esindusõigusele. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 9.1.1. oli tellija esindajaks V L . Töövõtulepingute alusel sissenõutava summa täpseks väljaselgitamiseks tuleks kohtu hinnangul koguda täiendavaid tõendeid. Sellisel määral tõendite analüüs saab aga toimuda üksnes hagimenetluses, pankrotimenetluse algatamise etapis peab nõue olema selge. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik OÜ D pankrotimenetlust algatada. PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele täies ulatuses OÜ D menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.